«Jas qazaq ýni» gazetinde (28.10.2011) kýsh atasy Qajymúqannyng tughanyna 140 jyl toluyna oray Maral Bolatqyzynyng «Úly dala alyby» atty maqalasy jaryq kórdi. Avtor: «Týrkiyagha barghan saparynda Múqan halyqtyng nazaryn ózine audaryp, ataqty týrik paluany Nurullahty jenedi. Stambul basshysy Shakir patsha onyng ónerine tәnti bolyp, ony ózimen Mekke, Mәdiyne qalalaryna qajylyq sapargha baryp qaytugha shaqyrady. Mine, osy sapardan elge oralghannan keyin Múqan «Qajymúqan» degen atqa ie bolady» - dep jazady.

«Jas Alash» gazetinde de Qajymúqannyng qajy atanuy Týrkiyagha barghan saparyna baylanysty, sol saparda tuysqan týrik júrty oghan qajy ataghyn bergen eken degen sekildi әngime aitylypty.

Jurnalist Erkin Qydyr da «Foliant» baspasynan (Astana, 2009 j.) jaryq kórgen «Otyrar» atty kitabynda: «1911 jyly Stambulda týriktin  ataqty paluany Núrlynyng jauyrynyn jerge tiygizgeni ýshin qajy ataghy berilip, Qajymúqan atanady» (194 bet) - dep jazady.

«Jas qazaq ýni» gazetinde (28.10.2011) kýsh atasy Qajymúqannyng tughanyna 140 jyl toluyna oray Maral Bolatqyzynyng «Úly dala alyby» atty maqalasy jaryq kórdi. Avtor: «Týrkiyagha barghan saparynda Múqan halyqtyng nazaryn ózine audaryp, ataqty týrik paluany Nurullahty jenedi. Stambul basshysy Shakir patsha onyng ónerine tәnti bolyp, ony ózimen Mekke, Mәdiyne qalalaryna qajylyq sapargha baryp qaytugha shaqyrady. Mine, osy sapardan elge oralghannan keyin Múqan «Qajymúqan» degen atqa ie bolady» - dep jazady.

«Jas Alash» gazetinde de Qajymúqannyng qajy atanuy Týrkiyagha barghan saparyna baylanysty, sol saparda tuysqan týrik júrty oghan qajy ataghyn bergen eken degen sekildi әngime aitylypty.

Jurnalist Erkin Qydyr da «Foliant» baspasynan (Astana, 2009 j.) jaryq kórgen «Otyrar» atty kitabynda: «1911 jyly Stambulda týriktin  ataqty paluany Núrlynyng jauyrynyn jerge tiygizgeni ýshin qajy ataghy berilip, Qajymúqan atanady» (194 bet) - dep jazady.

Osynday kýmәndi derekter endi Internettegi tolyp jatqan sayttardan da oryn alyp otyr. Osynday derekterge kisi sene me?! Qajy beriletin ataq emes, músylmanshylyqtyng besinshi paryzyn ótep kelgenderge aitylatyn qosymsha at qana. Osyghan oray taghy bir oigha oralghan oiymdy bólise keteyin. Qazirgi uaqytta qajylar kóbeydi. Ol da jaqsylyqtyng belgisi shyghar. Alayda, solardyng keybireui qajylyqqa bes ret, jeti ret baryp, sony maqtan kóredi. Gazetke maqala jaza qalsa, esimine qajy degen sózdi jalghaydy. Qajy dep adamnyng ózi emes, manayyndaghy kisiler aitsa qúba-qúp.

Qajymúqan turaly biz kezinde Qostanay ónirinde aty jayylghan qart aqyn Ótemis Qalabaevtan biraz әngime estigen edik.

Qajymúqan Qaraótkelde tudy dep jazghan Sәbit Múqanov «Halyq múrasy» kitabynda (S.Múqanov. 15 tom.): «Keybir bay qazaqtar eginshilikpen de shúghyldanyp, jýzdegen desyatina egin ekken. Mysaly, Qostanay uezinde Smayyl Jamanshalov degen pomeshik boldy. Patsha ýkimetine jaqqan key qazaq baylaryna dvoryan ataghy, keng jәne qúnarly egistik jerler berilgen» - dep jazghan edi.

Osy Smayyl bolystyng janynda kóp jýrgen halyqqa qadirli kisilerding biri ataqty Sýiirqúl molda. Búl kisining «Qara dәpterine» týsken Serәli Eruәliúlynyng «Súluaghash», «Jamanqara Jantiles balalarynyng ata qonysyn joqtauy» ótken kýnderdi kez aldymyzgha ainytpay alyp kelse, onyng Jamanshal balasy Smayylgha ólenmen jazghan haty da tarihtyng bizge qaldyrghan amanaty.

Osynau tarihy jәdigerdi osy kýnge jetkizip, et jelingen jerde jyrtylyp, qolgha sýrtilip kete jazdaghanda aman alyp qalyp, aman alyp qana qoymay, arab әrpinen qazirgi әlip-biyimizge týsirgen Ótemis aqsaqal eski әngimeler men biy-sheshenderding sózderin jinastyryp jýretin. Sol әngimelerining birinde kýsh atasy Qajymúqannyng qalay qajy atanghanyn da aityp bergen.

Qostanay jerinde, qalyng Qypshaq elinde Qarabalyq ónirinde Smayyl Jamanshalov degen bolys bolghan. Ataqty advokat Plevakonyng ózimen tamyr, dos bolghan Smayyl bolys Romanovtardyng 300 jyldyq toyyna qatysqan sanauly baylardyng biri. Smayyl bolys ta Mekkege qajylyqqa baryp kelgen. Sol kezderi Múqan baluan irgedegi Troisk qalasyna kelip, paluandar kýresine qatysyp jýredi eken. Smayyl bolys paluandy ýiine ertip әkelip, qonaq qylyp, ózining tughan sheshesin Múqan paluangha qosyp, qajylyqqa jibergen. Búl sapardyng aldynda ekeuin nekelep, imandylyq jolyna attandyrghan. Olar aman-esen auyldaryna oralghannan keyin bireui Qajy ana, ekinshisi Qajymúqan atanghan.

Sýiirqúl moldanyng Smayyldyng sheshesi qajy  anagha arnalghan jyry menin kitabymda (A.Shayahmet.«Kózimdi ashyp-kórgenim». 2001 j. Qostanay:«Poligrafiya») jaryq kórgen jәne «Kesene, Plevako jәne hat» dep atalghan  maqalamda («Aqiqat» jurnaly, 2008, №11) aitylghan.

Búl derekter tarihy qújattarmen de sәikes keledi. Óitkeni, Qajymúqannyng Troisk jәrmenkesine kelgeni, onda paluandar sayysyna qatysqany da anyq. Smayyl bolystyng mekeni osy Troisk qalasynyng irgesinde, qalagha on-on bes kilometrdey jerde ornalasqan.

Jazushy Iliyas Esenberlin «Kóshpendiler» trilogiyasynda qara qypshaq Qobylandynyng tikeley úrpaghy baqan boyly, shoqpar qoldy qypshaq Qobylandyny beynelep, «búl ataqty Qajymúqan baluannyng on ekinshi atasy. Qazaq pen Noghay bólingende aitylghan «jylau, jylau, jylau kýi» jyryndaghy «qara ormanynan aiyrylghan», Torghay men Or boyyna Qaratau manynan, Arys pen Badam ózenderining toghysqan jerindegi Qaraspan tauynan kóship kelgen, qazaqtyng atan jilik, arqar mýiiz batyrlarynyng biri» degen bagha beredi.

Al kýsh atasynyng qypshaqtyng úzyn taypasy, sonyng ishinde Altybastan taraytyny shejirelerde anyq aitylghan. Al altybas qypshaqtardyng ataqonysy Arqa jeri bolghanyna da kýmәn keltiru qiyn. Arqanyng aqiyq aqyny Núrjan Naushabayúly (ol da altybas qypshaq) kezinde :

«Janyna ólshep balaghan,

Bes qypshaqqa qaraghan

Ýi, Toghyzaq , Áyet pen

Orman, aghash, neshe kól

Tobylmenen arada

Júrtty jaman boldyrdy

It abalap qabaghan.

Qara qazan, sar balanyn

Esh adam joq búl júrtta

Qamyn oilap jylaghan

Úiyqtama, oyan, Alashym!..» - dep jyrlaghan. Onyng aityp otyrghan bes qypshaghy - úzyn, búltyn, tory, kóldenen, qarabalyq qypshaqtary úrpaqtary osy kýni de negizinen Arqa jerin mekendeydi.Osy orayda ataqty Balqoja, Qanqoja biyler, úly aghartushy Ybyray Altynsariyn, Qostanay ónirinde tughan, biraq, ata-anasy jer audarylghannan keyin Shu ónirinde ósken kompozitor Áblahat Esbaevtyng da osy altybas ruynan ekenin eske sala ketu artyq etpes.

Sondyqtan Qajymúqandy ontýstik ónirining tumasy deu nemese alypqashpa әngimelerge sýienip, ony bir jerge telu dúrys emes. Qajymúqan barlyq qazaqtyng qas batyry, jauyryny jerge tiymegen paluan. Endeshe barlyq qazaqtyng maqtanyshy bolugha layyqty túlgha.

Taghy bir ortagha salatyn jay, keyingi kezde kez kelgen ata-tekke qajy ataghyn qosyp jazu beleng alyp barady. Qajy kisi esimine qosylyp aitylatyn lauazym nemese ataq emes, auyzeki tilde aitylatyn sóz ekenin úmytyp kete beremiz.

«Abay-aqparat»