Qazaqtyng týbine rushyldyghy jetedi. Mysalgha, men ayaday auylda Aqkisi, auyldyq okrugte Ojang balasy, Qarqaralyda Qara, Qaraghandyda Qarakesek, Astana yaky basqa oblysta Arghyn bolugha tiyispin. (Bolmasang da en salyp qoyady. Ózim de soghan qalay boy ýiretkenime tanmyn.) Eki-aq ret qazaq boldym. Tatarstangha hәm Ázirbayjangha barghanda ghana Qazaq atanyppyn. Búl ne súmdyq? Men óstip jýrip Qazaqstangha, Memleketke qaytyp qyzmet etpekpin?

Jana Rollan Seysembaev aghamyzdyng essesin oqyp jýregim auyrdy. Abaydyng úly Túraghúlgha qoyghan eskertkishti Shymkenttegi әldebir rushyl basshylar qiratyp tastapty. Búl Abaydyng úlyna jasalghan qastyq pa, әlde últyna jasalghan qastyq pa, óziniz baghamdanyz.

Qazaq osy rushyldyghynan, jýzshildiginen kórip baqty ghoy. Ábilqayyr men Abylay handardyng qazaqtyng basyn qosu mehnaty Shynghys hannyng yaky Bilgening iysi týrkining basyn qosudaghy mehnatynan bir mysqal da kem emes. Býgingi qoghamda qazaqty biriktiru tipti qiyn. Búl bir jaghy biylikting iydeologiyalyq dәrmensizdigi bolsa, ekinshi aiyp bizde, yaghny qalam iyelerinde. Býgingi biylikting 50% ózining qazaq ekenin әreng tanidy. Soghan talanty asyp tughan bizding agha buyn әriptesterimiz asqan sheberlikpen ruyn ýiretip, rushyl qylyp qoydy. Dili orys, tili orys neme artyna qaramay rushyl. Bizding aghalar sol talantyn beybaq sheneunikti qazaq qylugha júmsasa etti.

Feysbugtyng betin ashyp qalsanyz, Áset Arghyn, Áset Kerey, Áset Alban, Áset Aday (Ásetti mysalgha alyp otyrmyz) t.b tolyp jatqan profilidi kóresiz. Ol nege kerek? Árkim óz ruynan shyqqan batyrdy madaqtap әlek. Áu, kókeler, olar әldeqashan rudyng kóleminen shyghyp, qazaqtyng maqtanyna ainalghan túlghalar. Mysalgha, Bógenbaydy, Qabanbaydy, Nauryzbaydy menshikteuge kim qúqyq berdi? Olar últtyng jeke menshigi.

Jyl sayyn bir batyr jasap shygharatyn fabrika rular bar. Búl ruaralyq bәsekening nәtiyjesi. "Kompleks karlika" degen dýniye. Qazaqsha tanymgha salsaq, ergejeylining ózin zor kórsetui. Rushyl qazaqtyng derti osy. Ótkennen kulit jasaghansha ózing kulitqa ainalsanshy. Qazaqta jaman ru joq. Árqaysynyng tarihy mynjyldyqtan asady. Tipti, ýsh jýzdegi rular kezindegi bir ru. Tipti ony ghylym da dәleldep qoyghan. Sonda da qoymay, kezindegi әkimshilik bólinisten kishi otan jasap aldyq. Otau ishinen otau tigip. Endi onamyz ba? Óstip jýrip babalarymyz janyn sadagha etip saqtap qalghan Memleketting obalyna qalamyz ghoy. Eger erteng ózgege jem bolar bolsaq, mening arghyn bolghanym, sening dulat bolghanyn, onyng әlim bolghany kimge kerek? Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaev syrtqy sayasatta myghym boluy ýshin ishki sayasatty, uahabizm men rushyldyqtyng kýrmeuin sheshpey bolmaydy. Osyny týsinip, shara qoldansa eken. Mysalgha Amerikada ya bolmasa Europada, "sen rassistsin" degen sózden ólerdey qorqady. Búl mine iydeologiyanyng jemisi. Bizge de osy iydeologiya kerek. Áytpese, úzaqqa barmaymyz. Ishten iriymiz.

Tóbemizdegi haq Qúdaygha mening ruymnyn, tipti nәsilimning manyzy joq. Jer sharyndaghy basqa últtardyng da mening arghyn ekenimmen sharuasy joq. Keshegi babalarymyz osydan zardap shekti. Býgingi Qazaqstannyng ayaghyndaghy kisen de osy. Endi úrpaghymyz zardap shekpesinshi. Osy postty jazyp otyrghanda Alashtyng birtuar úly Mústafa Shoqaydyng "Aghalar, qypshaq degen últ joq, qazaq deytin ghana últ bar" degeni oigha oraldy. Osydan asyryp ne aitayyq?! Úly jýz deytin últ joq. Orta jýz deytin últ joq. Kishi jýz deytin últ joq. "U ishseng ruynmen" deytin rulyq, taypalyq ómir sýru salty eskirgen. Týbindi tany, bil. Biraq, bólinbeyikshi. Qazaqstanymyz aman bolsyn desek.
Men búny qalam iyelerine, aghalaryma, zamandastaryma qarata aityp túrmyn. Qúldanyp ketken sheneunikke, bayshikeshke rushyldyqty ýiretken talant-qajyrymyzdy últty úiystyrugha júmsayyqshy. Úrpaqtyng kóz jasynan qorqayyq.

P.S Posttyng qaybir jerlerinde ru attaryn әdeyi bas әrippen jazdyq. Ekinshiden búl mening rushyldyq kompleksinen aryluym dep bilgeysiz. Árbirden song búl hat ózime baghyshtalghan boluy bek mýmkin.

Janat Janqashúlynyng jazbasy

Abai.kz