Partiyalyq genezis

Esterinizde bolsa ótken ghasyrdyng 90 jyldary san aluan  sayasy kýshterding payda boluymen erekshelendi. Totalitarizm búghauynan bosaghan qoghamdyq sanada tәuelsizdik ruhymen birge demokratiyalyq ózgeristerge de qúlshynys zor boldy. Semueli Hantington kórsetken  demokratiyanyng «ýshinshi tolqyny» postsosialistik elderge ýlken ýmit әkeldi.

Osy kezde Qazaqstanda da әrtýrli sayasy kýshter payda boldy. Sayasy alanda kóptegen partiyalar keldi. 1999 jyly 1 nauryzda Respublikalyq «Otan» partiyasynyng birinshi sezdi ótkizilip, onyng qúramyna Qazaqstan halyq birligi partiyasy, Qazaqstannyng demokratiyalyq partiyasy, Qazaqstannyng liyberaldyq qozghalysy birigip,  Preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyn  tóraghalyghymen jana partiya payda boldy.

2006 jyly qúramyna Agrarlyq partiya, Azamattyq partiya jәne Asar partiyasy qosylyp «Otan» respublikalyq sayasy partiyasy  - «NúrOtan» halyqtyq-demokratiyalyq partiyasyna atauyn ózgertti. Ayta ketu qajet, qúrylghan kezden bastap partiya iri yqpaldy kýshke ainaldy. Búl birinshi kezekte Elbasynyng qoghamdaghy bedelimen aiqyndaldy. Qúrylghan kezdegi partiyanyng mindeti barlyq yqpaldy sayasy kýshterdi memleket basshysy jýrgizgen sayasat tónireginde biriktirip sayasi, әleumettik jәne ekonomikalyq reformalargha qoldau kórsetu boldy.

Partiya júmys istep kele jatqan eki onjyldyqtyng ishinde onyng qúrylymynda birneshe instituttar payda boldy:

• 2000 jyly JasOtan jastar qanaty qúryldy. Búl qanat jastarmen júmysty ýilestiretin partiyanyng ýlken qolghanatyna ainaldy.
• 2007 jyly Parlamentarizm instituty qúryldy. Keyin búl institut Strategiyalyq bastamalar institutyna ainaldy. Partiyanyng strategiyalyq qújattary osy jerde dayyndalady.
• 2008 jyly eki manyzdy qúrylym payda boldy: partiya janynda Sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres jónindegi respublikalyq qoghamdyq kenes jәne partiyalyq baqylau qyzmeti. Osy qúrylymdardyng payda boluy ókinishke oray qoghamnyng ózekti mәselesi bolyp otyrghan sybaylas jemqorlyq pen partiya ishilik tәrtipti kýsheytu mindetimen baylanysty boldy.
• 2010 jyly Joghary partiya mektebi payda boldy. Búl mektep partiyalyq kadrlardy dayyndau men kәsiby biliktiligin jogharylatuda manyzdy oryn alyp keledi. Qazir búl qúrylym Sayasy menedjment mektebi dep atalady.
• 2016 jyly Qoghamdyq sayasat instituty qúryldy. Institut qoghamdyq-sayasy jәne ekonomikalyq ahualdy, halyqaralyq prosester men trendterdi sapaly jәne proaktivti taldaudy qamtamasyz etedi. Áleumettik kónil-kýiding túraqty monitoringin jýzege asyrady, manyzdy strategiyalyq mindetterdi iske asyruda memlekettik organdar qyzmetining tiyimdiligin baqylaumen ainalysady.

2013 jyly qabyldanghan doktrinada partiyanyng missiyasy evolusiyalyq damudy qamtamasyz etu jәne algha qoyylghan maqsatyna úmtylatyn, zang talabyn saqtaytyn әri enbekqor azamat retinde ózine de, qoghamgha da payda keltire alatyn demokratiyalyq, órkendegen, bәsekege qabiletti jәne әleumettik baghdarly memleket qúru dep kórsetilgen.

Osy kezderdegi partiya Elbasynyng strategiyalyq reformalaryna qoldau kórsetip ózining missiyasyn tabysty oryndady dep aitugha bolady. NúrOtan partiyasy elimizde jýrgizilgen barlyq syrtqy jәne ishki sayasattyng jýzege asuymen baylanystyratyn simvolyna ainaldy. Sonymen birge partiya kóppartiyalyq jýiede negiz qúrushy kýshke ainaldy.

Partiyalyq «janghyru» jәne onyng alghysharttary 

2019 jyly partiya tóraghasy Sayasy kenesting keneytilgen otyrysynda par­tiya­nyng júmysyn jýieli janghyrtu baghdarlamasyn úsynyp, ony «Senim. Dialog. Bolashaqqa nyq qadam – Nur Otan partiyasynyng 7 serpini» dep atady:

• partiya organdarynyng әleuetin barlyq dengeyde arttyru;
• biylikting barlyq dengeyinde partiyalyq jauapkershilikti arttyru;
• qarqyndy aqparattyq-iydeologiyalyq júmysty jandandyru;
• partiyanyng belsendi mýshelerin toptastyru;
• auyrtpalyqtardan arylu;
• halyqtyng әr әleumettik tobymen júmys isteu qaghidatyn engizu;
• partiya tónireginde jastardy biriktiru.

Núrsúltan Nazarbaev partiya jú­mysyndaghy ashyqtyqty qam­tamasyz etuge toqtalyp, je­tekshi úiymnyng әleuetin barlyq jerde arttyru qajettigin kórsetti. Aldymen partiyanyng belsendi mýshelerin toptastyrugha mәn beruge, yaghni, qoghamdyq mәse­lelerdi údayy kóterip jýrgen, ony sheshuding joldaryn úsyna biletin, óz sózin dәleldey alatyn azamattardy partiyagha tar­tu­dy tapsyrdy. Par­tiya mýshelerining qoghamda bolyp jatqan jaghdaylargha nemqú­raydy qara­may, der kezinde ýn qatuy, naqty is-sharalar qol­danuy nazargha alu qajettigine toqtaldy.

Partiyanyng qanday sebeptermen «qayta janghyrtu» reformasyna barghanyn qarastyratyn bolsaq, onyng birneshe alghysharttary boldy. Álemde aqparattyq qoghamnyng odan әri qarqyndy damuymen baylanysty qoghamdyq sanadaghy ózgerister partiyanyng sayasy jýiede óz ornyn qayta qarastyrugha mәjbýrledi. Endi búrynghysha sayasy úrandarmen, tikeley ortalyqtan basqaru arqyly júmys isteu óz mәnin joghaltty. Osy partiyanyng janghyrtu baghdarlamasy jariyalanghan sayasy kenesten keyin ótkizilgen Nur Otan trends pikirtalas alanynda qatysqan sayasattanushylar búl partiyalyq ózgeristi ózderinshe baghalady. Orazghaly Seliteev «Par­­tiya qogham­nyng qyzyghushy­ly­ghyn oyatuy tiyis. Qogham­daghy әleu­met­tik top partiya yqpalyn se­zin­geni jón. Mysaly, Qostanay ob­ly­syn­daghy 30 sharua qoja­ly­ghynyng iyesi kelip, mәselening týii­nin tarqatu ýshin par­tiyagha jýginui ke­rek. Partiya apparaty ma, frak­siyasy ma tyghyryqtan shyghu jo­­lyn úsynsa, júrtta iyek artu, se­nim pay­da bolady. Partiya she­shim tauyp, ba­ghyt beredi. Kez kel­genning jobasy jerde qal­may­tynyn, mәsele sheshiletinin dә­lel­­deu qajet. Deputattar naqty qo­gham ýshin, partiya iygiligi ýshin jú­mys istey­tin­derden qúralsa, is ór­ge basady» degen pikir aitsa, Aydos Sarym «Partiyagha degen halyq senimi mú­qal­ghan. Qalpyna keltiru kerek. Mysaly, bir ministr kelip jana memlekettik bagh­dar­lama qúrady. Ekinshisi ýsh baghdarlama úsy­nady. Jýzege aspaghannan keyin halyq se­nimi joghalady. Senimge ie bolu qiyn, shy­ghyp ketu op-onay. Bәri partiya jigeri­ne baylanysty. Eger naqty qadam jasay bilse, nәtiyje shygharugha bolady. Bay­qa­saq, Nur Otan partiyasy birneshe ret jan­ghyrtu júmysyn jýrgizdi. Ózgeris bay­qalghan joq. Osy joly ong ózgeris oryn alatyn bolar. Al­dymen, jana­shyl­dyqqa partiya dayyn boluy kerek. Nur Otan jan­ghyrugha dayyn bolsa, halyq kósh­­ke ilesedi» dep halyqtyng senimin bekitu ýshin, partiyalyq janarudyng qajet ekenin maqúldady.

Yaghni, qazaqstandyq sayasy jýiening damu barysynda eki jol túrdy. Birinshi baghyttyng logikasy 90 jyldary óz jemisin bergen «aldymen ekonomika, sodan keyin sayasat» ústanymyn jalghastyryp sayasy reformalardy konservativtik jolmen shekteu. Mýmkin túraqtylyq pen tynyshtyq ýshin búl dúrys ta bolar edi. Biraq qoghamdaghy ózgerister búl sayasattyng odan әri tiyimdi jalghasuyna kýmәn keltirdi. «Jer mәselesine» baylanysty bastalyp, «kóp balaly analar» dauymen jalghasqan qoghamdyq narazylyqtar ekinshi núsqanyng iske asuyn jedeldetti. Eger sәl sozatyn bolsaq «týrli týsti revolusiyalar» tehnologiyasynyng iske asu mýmkindigin de joqqa shygharugha bolmaytyn edi. Oghan mýddeli ishki jәne syrtqy toptar da bar ekeni jasyryn emes.

Ekinshi jol  sayasy reformalar evolusiyasyn sabaqtastyqpen batyl jalghastyrumen baylanysty boldy. Búl tarihy joldy Núrsúltan Nazarbaev tәjiriybeli sayasatker retinde dúrys tandady. Áriyne tәuekel de bar edi. Jәne qanday tәuekel. Jana preziydent saylauy qarsanynda әrtýrli sayasy kýshter jandanyp túraqsyzdyq qauipi tuyndauy mýmkin edi. Biraq, degenmen de halyqtyng kópshiligi sayasy sabaqtastyqty qoldady. Sayasy jýiedegi reformalar men sabaqtastyq jetekshi partiyanyng ishki janghyruyna negiz boldy. Janghyru  - qoghamdyq súranysqa say keldi.

Partiyalyq janghyru jәne qoghamgha qajet praymeriyz

Býgingi kýnde partiya Elbasynyng «Senim. Dialog. Bolashaqqa nyq qadam – Nur Otan partiyasynyng 7 serpini» jýieli qayta janghyrtu boyynsha júmystardy belsendi jýrgizude. Partiya óz qatarynda «tazalau» júmystaryn jýrgizip, 227 myng belsendi emes adam mýsheliginen  shygharylghan. Býginde partiya qatarynda 840 mynnan astam azamat bar.

Jýieli janghyru bastauysh partiya úiymdaryn da qamtyp, olardyng basshylyghy 20 %-gha janartylghan jәne 1 300 úiym ontaylandyrylghan. 10 myng partiyalyq kadrlyq rezerv jasaqtaldy. Olardyng ishine әrtýrli әleumettik stratalar kirgen: 36 %-y әielder, 25 %-y 35 jasqa deyingi jastar, 10 % -y ghana zeynet jasy aldyndaghy men zeynet jasyndaghy adamdar. Kadrlyq rezervting ishindegi 5 mynnan astam adam partiyaishilik irikteuge qatysu ýshin dayyndyqtan ótken.

Partiyalyq baqylau komiyteti men partiya janyndaghy Respublikalyq sybaylas jemqorlyqqa qarsy qoghamdyq kenes óz júmys әdisteri men júmys josparlaryn janartqan. 2025 jylgha deyingi Sybaylas jemqorlyqqa qarsy partiyalyq baghdarlamanyng iske asyru boyynshga ekinshi jol kartasy bekitilgen. Respublikalyq sybaylas jemqorlyqqa qarsy qoghamdyq kenes bastauymen ótkizilgen otyrystarda bilim salasy, halyqty auyz sumen qamtamasyz etu salasyndaghy jemqorlyqqa qarsy tәuekelderdi azaytu boyynsha 3700 úsynys berilgen. Sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres boyynsha agenttikpen birlese otyryp joghary oqu oryndaryndaghy sybaylas jemqorrlyqtyng aldyn alu boyynsha «Taza sessiya» aksiyasy ótkizilgen. Sonyng nәtiyjesi boyynsha JOO-da jýieli zang búzushylyqtar anyqtalyp Qauipsizdik Kenesine joldanghan.

Ártýrli әreketter ýshin 329 partiya mýshesi jauapqa tartyldy. Sonyng ishinde, Aqtóbe, Almaty, Atyrau, Shyghys Qazaqstan, Jambyl, Batys Qazaqstan jәne Qostanay oblysy әkimderining orynbasarlary da bar.

Mәlihattardaghy partiyalyq fraksiya júmystary belsendiligin arttyru boyynsha júmystar da jemisin beredi dep oilaymyn. Osy fraksiyalardy әkimderding júmysy boyynsha esep qabyldanuy jauapkershilikti kýsheytui tiyis. Jyl basynan beri 1 qyrkýiekke deyin  partiyanyng qoghamdyq qabyldau bólmelerine 303.8 myng adam habarlasqan. Búl ótken jylghymen salystyrghanda 3,6 esege kóp. Pandemiyagha baylanysty partiya filialdarynda ashylghan onlayn baylanys jýielerine 269 mynnan astam  habar kelip týsken. Jalpy halyqtyng partiyagha habarlasuy 5 ese ósken. Búl partiyanyng qogham arasynda mәselelerdi sheshu qúralyna ainalyp kele jatqanyn kórsetedi.

2019 jyly Nur Otan partiyasy janyndaghy Otbasy, әielder jәne balalardyng qúqyqtaryn qorghau mәseleleri jónindegi respublikalyq qoghamdyq kenesting júmys toby monitoring jýrgizu maqsatynda 220 eldi mekende bolyp 1350-den astam bilim beru, әleumettik qorghau jәne densaulyq saqtau mekemelerin, mektepterdi, balalar internattary, auruhanalar, emhanalar, daghdarys ortalyqtary jәne kәmeletke tolmaghandardy beyimdeu ortalyqtardy aralaghan. Osy Kenesting tórayymy Dinara Zakiyevanyng aituynsha ónirlerdegi ómirlik qiyn jaghdayda otbasylargha kómek kórsetu ýshin qúrylghan 2182 júmys tobymen birlese partiya janynda «Shúghyl qyzmet 111» baylanys ortalyghy qúrylghan. Sonymen qatar, Kenes bala men otbasylyq-túrmystyq zorlyq-zombylyqty qorghau jónindegi zannamagha ózgerister engizu boyynsha mәjilis tobynda júmys isteydi.

Pandemiya jaghdayynda núrotandyqtar halyqtyng múqtaj toptaryna kómektesu ýshin Elbasynyng «Biz birgemiz» qoghamdyq qory ayasyna birige aldy. Búl qorda kәsipkerler atsalysyp býgingi kýnge deyin 28.7 mlrd qarjy jinaqtalghan. Qor qarajatyna 2 mln. astam adamdy qamtityn 555 myng otbasygha, Núr-Súltan men Almaty qalasynyng 2 mynnan astam dәrigerlerine 50 myng tengeden eseptegeende 28 mlrd tengege kómek kórsetildi. 300 myng otbasygha 3,9 mlrd. tengege  azyq-týlik qorjyndary taratyldy. 5 mln medisinalyq maska taratyldy. Su tasqynynan zardap Maqtaral audany Dostyq aulynda 20 ýy salynyp berildi, taghy da 12 ýy salynbaqshy.

|Saylaugha úsynylatyn partiyalyq tizimge úsynylatyn ýmitkerlerdi anyqtau ýshin partiyaishilik irikteuding jana modeli engizildi. Praymeriz bәsekelestik jәne ashyqtyq jaghdayynda ótkizuge partiya barlyq kýshin júmyldyrady dep oilaymyn. Praymeriz jýiesi Ortalyq Aziya elderinde alghash ret qoldanylayyn dep otyr. Qyrghyzstandyq sayasattanushy Mars Sariyev Nur Otan partiyasynyng úiymdastyryp jatqan partiyaishilik irikteuine ong bagha bere otyryp, óz elining revolusiyalyq joldy emes, qazaqstandaghyday evolusiyalyq joldy tandaghanda qogham ýshin paydasy kóbirek bolar dep payymdaydy.

Praymerizdi ótkizu barysy qogham arasynda da qyzyghushylyq tudyryp otyr. 5 qyrkýiek pen 8 qyrkýiek aralyghynda partiyanyng qoghamdyq qabyldau bólmelerine 24 758 súraq kelip týsken. Sonyng 47 %-y praymerizding maqsatyn jәne mindetterin týsindirumen baylanysty bolsa, 22 %-y ýmitkerlerdi tirkeu boyynsha bolghan. Primaries.kz resursyndaghy býgingi kýngi mәlimet boyynsha praymerizge qatysu boyynsha 11 249 ótinish kelip týsse, sonyng 10 965 ýmitker bolyp tirkelgen.

Praymeriz partiyanyng qayta janaru baghytyndaghy transformasiyasynyng negizi bolmaq. Osy irikteuding ashyq jәne shynayy bәsekelestik jaghdayynda ótui partiya ýshin óte manyzdy dep oilaymyn. Partiya tóraghasy Núrsúltan Nazarbaev aitqan «eger biz óz mindetimizben dúrys ainalyspasaq, bizding ornymyzdy basqa partiya basady» degen sóz NurOtan-targha shabyt beredi dep oilaymyn.

Eldos Júmaghúlov,

Sayasattanushy

Abai.kz