Kýshti Preziydent – yqpaldy Parlament – esep beretin Ýkimet.
Biz búl maqsatqa әli de jete qoyghan joqpyz.
QR preziydenti Qasym-Jomart Toqaev.

Kezinde Úlybritaniyanyng premier ministri, tarihshy әri Nobeli әdebiyet syilyghynyng iyegeri   Uinston Cherchilli: «Úlybritaniyanyng mәngilik dosy da, qasy da joq. Tek mәngilik mýddesi ghana bar»,  - degen eken. Dala danalyghymen aitqanda: Betege keter, bel qalardyng ózi. Osy aghylshyndarda: «Aghylshyndar maqsaty biyik, biraq sany az halyq», -degen úlaghatty sóz de bar.

Jer audany 243 809 km², halyq sany 63 mln-nan artyq, әlemning eng bay, quatty eli osylay dep aitsa, Qazaqstandyqtardyng maqsaty odan da biyik túruy kerek-ti. Ol ýshin ne isteu kerek? Búl býgingi kýnning eng basty әri sheshushi mәselesi. Biraq, jetuge bolmaytyn tylsym dýnie emes. Oghan qol jetkizuding joly bar. Ol - el azamattarynyng biliktiligi, jasampazdyghy, adaldyghy, bir-birine degen senimi men  biylik taraularynyng sapaly birligi. Halyq pen biylik bir-birimen sharttas әri maghynalas úghymdar. Birinde bolghan enjarlyq ekinshisin tejeydi, birinde bolghan belsendilik ekinshisin algha sýireydi. Al ekeui birdey, bir baghytta jyljityn bolsa, onda aghylshyndyq maqsatqa jetu kóringen tau esepti bolady.

Parlament - Preziydent pen Ýkimetting ortasynda túrsa da, shyndap kelgende,  el taghdyryna qatysty sheshushi rólidi oinaytyn qúrylym. Biraz jyl ilgeri Ýkimetti jasaqtau da, Ministrler kabiynetining júmysyn baqylau da  Parlamentting qúzirettiligin keneytti. Bolashaqta búdan  ary damy týseri anyq.  Sonyng bir bastamasy - praymerizm. Praymerizm - partiyaishilik saylau bolyp, bilikti, belsendi jәne bastamashyl azamattardy irikteu.  Alghash Qúrama Shtattarynda 1842 jyly qoldanysqa engen. Osy retki dodada 3300-den astam deputattyq oryngha 11 mynnan artyq ýmitker ótinish bilidirgen. Búdan nege sonsha kóp adam ýmitker, - degen súraq tuyndary anyq. Mening oiymsha, sebebi men ýmitkerler de әrtýri. Olardy bylaysha jikteuge bolady:

- Shynayy belsendiler. Elimizde qordalanyp qalghan mәseleler kóp. Solardy  biylikpen birlese otyryp sheshkisi keletinder;

- Orayshyldar. Jeke basynyng nemese biznesining qamy ýshin biylikting bir bútaghynda jýrgisi keletinder; 

- Áuesqoylar. Belgili salda tabysqa jetken, endi ataq pen mansapqa  qúmartyp jýrgender.

- Jaylylyq izdegender. Deputattyqty jauapkershilik emes, jaqsy túrmys pen jaqsy jalaqynyng bir kanaly dep qaraytyndar.  Kandidattar 7 qyrkýiek pen 3 qa­zan aralyghynda ýgit-nasihat jú­mystaryn ótkizedi. Nәtiyjesi 5 qazanda jariyalanady. Osy kezende ózimizding dauysymyzdy senimdi, belsendi  deputattargha tabys etuimiz kerek. Olar erteng halyq  aldynda jauapkershilik arqalaydy.

Olay bolsa, deputat degen kim?

Ol - halyq saylaytyn, halyqtyng ókili, kózi, qúlaghy. Biylik pen halyq arasyndaghy yqpaldastyq kópiri. Deputat boyynda  bilim men tәjiriybe, kәsiby dengey men memleketshildik parasattyng boluy qajet. Búl túrghyda deputtar keshegi Alash Arystarynyng minezi men kóz-qarasyn jәne is-qimylyn ózderine ýlgi etui tiyis.  Mysaly, Memlekettik Duma qúrylghan 1905 jyldan 1917 jylgha deyingi kezende Alash arystary halyqtyng mýddesin basty oryngha qoyyp, sonyng jolynda kýresti. Mysaly,  Álihan Bókeyhan Memlekettik Dumanyng I shaqyrylymynda deputat boldy. II shaqyrylymyndaghy saylaugha týsuden bas tartty. Sebebi, onyng deputat boluyn qalamaytyn patshalyq ýkimet saylaudy jaramsyz dep tauyp, qazaq ókilderining Memlekettik Duma sessiyasyna baruyna kedergi bolatyn edi. Al Mirjaqyp Dulatúly: «Resey Dumasyna qazaqtan deputat saylau mýmkindigi bolghanda, biz qazaqqa shyn paydaly deputat tandauymyz kerek. Ol: 

- Aqjýrek, taza bolsa júrtty ya satyp, ya aldap ketpeytin bolsa;

- Halyq ýshin erinbey qyzmet eterlik, ekitalay jerde janyn qiyarlyq erjýrekti bolsa. 

- Óz paydasynan júrt paydasyn artyq kóretin bolsa. 

 - Sayasat isine jetik bolsa, 

- Bilimdi, sheshen, oqyghan kósem bolsa» dep jazyp deputattyqqa kim layyq?-degen súraqqa bir ghasyr búryn jauap berip ketti.

Osy orayda, shetelden kelgen qandastardyng mәselesin kóteretin bilikti, tәjiriybeli, isting anyq-qanyghyn biletin adamnyng da deputat boluynyng qajettiligi tuyndap otyr. Shyntuaytynda qandastar ishinde nebir bilikti mamandar men ghalymdar, sayasattanushylar men ekonomister bar. Men әzirge ashyq BAQ betinde ózin úsynghan Auyt Múqiybek myrza men Dýken Mәsimhanúlyn kezestirdim.

«Daraboz» bәigesining jәne ózgede mýshәiralardyng jýldegeri aqyn «Qoghamdyq senim» kenesining mýshesi,  sheteldegi qandastardyng joghyn joqtap jýrgen azamat Auyt Múqiybekúly 27 tamyz kýni Abai.kz sayytynda jariyalaghan «Praymeriyz. Túmaghamnyng auylynda tirkeldim» atty maqalasynda ashyq jariyalady.

Qandastardyng deputattyqqa ótui turaly әngime búdan biraz jyl ilgeri kóterilgen, onyng ortagha shyghuyna da osy Auyt Múqiybek myrza múryndyq bolghanyn óz sózinde bylay bayandaydy: «2016 jyly Mәjilis saylauy ótti. Sol saylaudyng qarsanynda men «Mәjiliste Tәuelsizdik jyldary alys-jaqyn shetelderden oralyp, Qazaqstan azamaty atanghan aghayyndardan da bir-eki deputat bolu kerek!», - degen mәsele kóterdim. Osy oiymdy ghalym, jazushy Túrsynhan Qayyrkenúly qoldap: «Kelesi Parlamentte Otangha oralghan qandastardyng ókilderi boluy kerek!» degen maqala jazdy. Sol-aq eken, «Abai.kz» portalynda, «Dalanews.kz» aqparattyq agenttiginde jәne «Facebook» әleumettik jelisinde «Elge oralghan qandastarymyzdan da deputat bolu kerek!» degen úsynystar men hattar qarsha bordy da ketti», - dey kele qazaq qoghamyna tanymal adamdardyng jazghan úsynys-pikirlerin keltiredi.

Auyt Múqiybek myrza Túmaghasynyn  auylyn «panalaghanymen» basty kóteretin, qozghaytyn taqyryby - shetel qazaqtarynyng taghdyry ekeni belgili. Búl turaly atalmysh maqalasynda bylay dep jazypty: «...Elge kelgeli ýsh jýzge juyq maqala jazyppyn. Sonyng deni Kóshi-qon taqyrybynda. Árbir maqalada shettegi taryday shashyryp jýrgen sol Alash balasynyng tikeley taghdyryna qatysty sóz aityldy. Sol maqalalardyng basyn qosyp, «Kósh, kóshke kim ósh?!», «Zang týzeldi, qandasym, sen de týzel!» jәne «Oralman emes, qandaspyz!», atty kólemdi ýsh kitap shyghardym. Sonyng arqasynda, Qazaq kóshining mәselesi bir kýn de kýntәrtipten týsken emes. Qatysty zandar men normativtik qújattardaghy týitkildi mәseleler Parlament, Ýkimet, tipti Preziydent dengeyde sheshimin tauyp otyrdy».

Avtordyng búl sózine Qarakerey Qabanbay batyr kesenesining shyraqshysy, mәdeniyet qayratkeri Kamal Ábdirahman myrzanyng «Auyt Múqiybek bir ózi ýsh Ministrlikting jýgin kóterip jýr», - degen sózi dәlel bolarday.

Auyt Múqiybek shyny kerek osy salada tәjiriybeli maman, bir kisilik enbek etip kele jatqan sayasatker. Ol osy retki saylau aldy baghdarlamasynda: «2015 jyly QR Parlamenti Mәjilisindegi júmys tobynyng qúramynda bolyp, «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanyna sapaly ózgertuler men tolyqtyrular enuine yqpal ettim», - dep anyq jazady jәne baghdarlamasyna ózek etip tómendegidey 7 mәseleni kóterip otyr. Olar:

- Qaghazbastylyq jәne jemqorlyqpen kýres;

- Etnikalyq qazaq jastaryn QR oraltu;

- Qashyp kelgen qazaqtargha «bosqyn» mәrtebesin beru;

-Shekara aimaqtardy halyq sanyn kóbeytu;

-Sheteldegi qandastardy qoldau turaly memleket dengeyinde zang men baghdarlama qabyldau;

- Qandastardyng QR jerding paydalanu qúqyghyn alu;

- Kóshi-qondy memleketting basty zanynyng birine ainaldyru.

Al Dýken Mәsimhanúly da ózining feysbuktegi paraqshasy arqyly osy retki saylaugha qatysatyny turaly jazdy jәne ózining saylau aldy baghdarlamasynda úsyndy. Baghdarlamasynda tómendegidey elimiz ýshin asa manyzdy taqyryptardy tu etip ústap shyqty:

1. ELDEGI DEMOGRAFIYaLYQ JAGhDAYDY JAQSARTU;

2. HALYQTYNG ÓMIR SAPASYN ARTTYRU;

3. ÚLTTYQ QAUIPSIZDIKTI QAMTAMASYZ ETU.

Bәri de ózekti taqyryptar.

Dýken Mәsimhanúlynyng ómir joly, shygharmashylyghy jәne etken enbegi turaly «Bas redaktorlar kluby» respublikalyq qoghamdyq birlestigining preziydenti Kenjebolat Joldybay: «Qytaydyng Shynjang qoghamdyq ghylymdar akademiyasynyng ghylymy qyzmetkeri Dýken 1993 jyly Ál-Faraby atyndaghy QazÚU-ning arnayy shaqyruymen armandaghan eline oraldy. Mine, 30 jylgha juyq taban audarmay, últtyq ruh pen últtyq sananyng kemeldenuine, últtyq salt-dәstýrimiz ben tilimizdi, mәdeniyetimizdi saqtaugha, damytugha serpin berudi jýzege asyru jәne nasihattaudy maqsat tútyp, sýiikti Otanyna ayanbay qyzmet etip keledi», - dep jazsa,  Qogham qayratkeri, professor Súltan Janbolatov «Dýken - asa últjandy, mol bilimdi, qayratker ghalym» - degen maqalasynda: «Dýken – әsirese qytaytanu salasy boyynsha tendesi az ghalym. Tek myna: «Qytay turaly qyryq sózdin» ózi-aq múny dәleldep otyr. Búl Qazaqstan men Qytay ýshin ghana emes, әlem ýshin de óte zәru ghylym ekeni bep-belgili. Múny eskere alu, Dýken syqyldy sinologtardy myqtap qoldau, rólin tipti kýsheytu el aldyndaghy bylayghy borysh», - dep jazdy. Búnyng bәri de azamattyng elgi singen enbegining kuәsi jәne agha buynnyng bergen shynayy baghasy.

Dýken Mәsimhan myrzanyng kóp júrtqa beytanys taghy bir qyry - kóshi-qon salasyndaghy enbegi. Ol turaly  Ózining «Otan qúshaghynda ótken 20 jyl», - atty әdebiyet portalyna bergen 2016 jylghy súqbat maqalasynda: «1996 jyly Dýniyejýzi qazaqatary qauymdastyghynyng úitqysymen jasaluyna әlemnin  әr týkpirinen kelgen on shaqty yntaly top qúramynda «Halyqtyng kóshi-qon zany»   jobasynyng dayyndauyna qatysqanyn osy zang jobasyn deputat  Á.Ysqaq myrzanyng atynan Parlamentke úsynylghany jәne  2001 jyldyng shilde aiynda Elbasynyng arnayy qabyldauynda bolyp, jyl sayyngha shetel qazaqatyryn kóshirip әkeluge arnalghan 500 kvotanynyng 2002 jyldan bastap 5000 kvotagha ósuine sebepshi bolghanyn», da tilge tiyek etedi. Dýken Mәsimhanúlynyng enbegi de eskerusiz qalghan joq. Ol 2001 jәne 2011 jyly QR Preziydentining  jarlyghymen «Qazaqstannyng Tәuelsizdigine  10 jәne 20 jyldyghy» merekelik medalimen marapattalsa, 2012  j.  Qazaqstan  jazushylar  odaghy  Halyqaralyq  «Alash»  әdeby syilyghynyng laureaty atandy. 2013 j. QR Bilim jәne ghylym ministrligining «Y.Altynsariyn» medaline ie bolsa,  2013 jyly jeltoqsan aiynda QR Preziydentining jarlyghymen   «Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri»   qúrmetti ataghyna ie boldy.

Ardaqty aghayyn, men búl maqalamda jalpy saylau men deputattyq mәrtebege qatysty oiymdy bildirumen birge, qandastar arasynan ózderin úsynyp otyrghan eki azamatymyzgha qatysty sóz qozghadym. Basqa qatysqan azamattardy bilgen bolsam, olar turaly da aqparat jinap jazar edim. Sebebi, maqsatym - qandastar arasynan bir, tipti, birneshe deputtattyng shyghuyna tilekshi bolyp aqparattyq qoldau kórsetu. Biz bile-bilsek, búl jerde syngha týsetin osy eki azamat emes, qandastardyng ózi bolghaly otyr. Sebebi, qay qandas bolsa da kóterer taqyryby men aitar sózi mazmúndas. Jasyrary joq, key aghayyndar mәselening týbine, mәnine boylamay jatyp, ózining pikirin anayy, dóreki sózderimen bildiredi.  Búl bizge syn.  Al qoldau bildergen tileules jandardyng kóbi: «qoldaymyn», «tilektespin» -degendey qysqa qayyrady. Biz tilek pen qoldaudyng ara jigin aiqyndap alghanymyz jón sekildi. Eger әlde qalay bir ýmitkerdi qoldaghynyz kelse, bir auyz sózben qútylmay, ol adamnyng artyqshylyghyn, enbegin aityp bylayghy júrtqa tanystyra otyrynyz. Óz oi-pikirinizdi ashyq әri әdil jazynyz. Al qoldaghynyz kelmese, onyng da dәleli men faktsyn tauyp aitynyz. Tekke jazghyrudan, dәieksiz qaralaudan saq bolynyz. Minsizdikti pende balasynan izdemeyik. Dana Abay:

«Boydaghy mindi sanasam,
Tau tasynan az emes.
Jýregimdi bayqasam,
IYnedeyin taza emes.
Arshyp alyp tastaugha,
Apandaghy saz emes», - demey me «Oygha týstim, tolghandym», atty óleninde. Kimde bolmasyn minsizdikten ada emes. Týimedey minin, týiedey etuding ornyna, týiirdey jaqsylyghyn baghalaghanymyz jón. «Óser elding balasy birin-biri batyr der», degen sózding salmaghyn sezineyik. Rushyldyqty, jershildikti últ mýddesinen biyik qoiy - qúldyraugha bet aludyng belgisi. Últ mýddesi asqaqtasa rudyng da, jerding de mandayynan kýn sýietinin, últ taghdyry tayghaqtasa, rudyng da, jerding de basynan baghynyng tayatynyn týsiner kez keldi. Qandastardyng auyz birshiligi men bilim-mәdeneiyet parasaty syngha týsip túrghanda  bir auyzdylyq pen әdildik jәne belsendilik tanytu búl – naghyz qoldau bolmaq.

Qaster Sarqytqan,

Abay atyndaghy QazÚPU ústazy, jazushy,
QR jurnalister odaghynyng mýshesi.

Abai.kz