Senbi, 23 Qarasha 2024
Din men tin 7392 24 pikir 15 Qyrkýiek, 2020 saghat 13:32

Taghy da «Tәnirshilder» turaly...

VII ghasyrda Islam dinining keluimen qazaqtyng Tәnir turaly úghym-nanymy týgel músylmandyq týsinikke almasty. Atap aitqanda, «Bir tәnirshildik» tanymy «Jalghyz Alla Taghalanyn» úghymyna dәlme-dәl keldi. Qazaqtar әli kýnge deyin Alla men Tәnir úghymdaryn qatar qoldanady. Tәnir – úly Allany bildiretin úghymgha ainaldy. Biraq, tәnirshildikting din be, әlde nanym-senim be degen súraqqa әli kýnge deyin naqty jauap berilmegen.

Qazaq dalasyna Islam dini kelip jetkennen song qazaq halqy búl jana dindi óz erkimen qabyldaghany tarihy shyndyq. Sonda da, at tóbelindey tәnirshilder «qazaq ózining ata-baba dini tәnirshildikti ústanugha tiyis» dep aty bar da zaty joq óli dindi tiriltu әreketinde jýr. Áriyne, qazaq halqyn endi «eles» din tәnirshildikke qaytaru mýmkin emestigi anyq.

Olar Islamdy arabtardyng últtyq dini retinde kórsete otyryp, qazaqtardy ózderining ata-baba dinine, yaghny «últtyq» dini tәnirshildikke qaytarugha tyrysuda. Búl nasihat týptep kelgende qazaqty tәnirshildikke qaytaru baghytynda aitarlyqtay nәtiyje bermese de, onsyz da ydyrap jýrgen últjandy azamattardyng bastarynyng biriguine kedergi boluda.

Islamdy qazaq halqyna jat din etip kórsetu arqyly tәnirshildikti nasihattau ýrdisi músylmandyqqa jasalyp jatqan birinshi iydeyalogiyalyq shabuyl emes.

Birinshiden, týrki elderine, әsirese qazaq halqyna, tәnirshildikti Resey imperiyasy engize bastady. Otar elderinde pravoslav dinin taratu maqsatynda, olar «memlekettiligi joq, basqaru jýiesi qalyptaspaghan, belgili iydeologiyasy, mәdeniyeti, dini bolghan emes, olar pútqa tabynushy» degen úghymdy taratty.

Aghartushy-missioner Nikolay Iliminskiy 1860 jyly patsha ýkimetine jazghan qúpiya bayanhatynda: «Qazaqtargha «sender músylman emessinder, senderding dindering basqa, ata-babang tәnir dinin ústanghan» dep týsindiru qajet, búl úghym tolyq ornyqqan jaghdayda olardy hristian dinine kirgizu onay bolady» dep týsindirgen (S.M.Mәshimbaev, G.S.Mәshimbaeva. «Patshalyq Reseyding jәne Kenes imperiyalarynyng Qazaqstandaghy ruhany otarlau sayasatynyng zardaptary». Qazaq uniyversiyteti. Almaty, 2013. 111-b.).

Búl baghytta Resey imperiyasy yakut, altay jәne buryat sekildi elderge hristian dinin taratugha qol jetkizgen. Biraq, qazaq dalasynda, músylman halyqtar arasynda búl iydeya jýzege aspady.Orynbor músylman mәjilisi qúrylghannan keyin, baghyt mýlde ózgerdi.

Ekinshiden, Kenes ókimeti kezinde de búl sayasat jalghasyn tapty. Etnograf ghalymdar kezen-kezenmen búl taqyrypqa oralyp otyrdy, týrli ghylymy ekspedisiyalar úiymdastyryldy. Sóitip, Kenes dәuirinde Orta Aziya jәne Qazaqstan halyqtary turaly «músylmandyqtan habary joq» degen pikirdi qalyptastyryp, Islamnan búrynghy mәdeniyet elementteri kóbirek saqtalyp qalghan dep tújyrymdaugha әreket etti.

Ýshinshiden, tәuelsizdik zamanynda tәnirshildikti nasihattaytyn «oyshyldar» shygha bastady. Búghan sebep, dinsizdik (ateizm) qoghamy qúlaghan song keybir ateister din mәselesinde ózining pozisiyasyn taba almay qaldy. Sol ýshin olar týrli iydeyalardy oilap taba bastady da ony ózderining klubtary men sayttary arqyly taratugha kirisip ketti.

Sharighat ýkimine kelsek, Islam dinin moyyndamaytyn, Múhammed payghambardy (oghan Allanyng salauaty men sәlemi bolsyn) kemsitetin adam, qazaq bolsa da, músylman sanalmaydy. Onday adamnyng bauyzdaghan maly haram, qaytys bolsa, oghan janaza namazy oqylmaydy, óligi músylman ziratyna qoyylmaydy, onday senimdegi adamgha ýilenu de dúrys emes.

Tәnirshilder sekildi haq dinge jala jabushylar turaly Alla Taghala Qúranda: «Adamdardyng ishinde, eshqanday da bilimi bolmasa da, núsqaushy jobasy, sýiener núrly Kitaby bolmasa da, Alla jayly pikir aityp daulasatyndar da bar ghoy. Onday pendeler tonmoyyndyq tanytyp, ózge júrtty Alla jolynan taydyrugha tyrysady. (Sonyng kesirinen) olar búl dýniyede qorlyqqa dushar bolady. Al Qiyamet kýni Biz olargha Tozaq otyndaghy azaptyng dәmin tattyramyz», – degen («Haj» sýresi, 8-9 ayattar).

Ardaqty aghayyn, biz qazaq halqyn, әsirese jastardy qisyny joq sózderge, kýmәndi mәlimetterge ermeudi súraymyz, Allanyng myqty arqany – Islam dinine júmyla jarmasyp, ishten bólinbeuge shaqyramyz. Elimiz aman, júrtymyz tynysh bolghay, Jaratqan IYemiz dinimizge quat bergey!

Hasan Amanqúlov,

QMDB Sharighat jәne pәtua bólimi mengerushisining orynbasary.

Abai.kz

24 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1486
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3256
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5517