Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 2968 1 pikir 17 Qyrkýiek, 2020 saghat 11:10

Ekologiya men ekonomika

"BI grup" kompaniyasy Shymkent qalasy әkimshiligine qazirgi ippodromdy qalanyng syrtyna kóshirip, ornyna zamanauy túrghynýy keshenin salu boyynsha úsynysyn jariyalaghan kýnnen bastap, osy mәsele boyynsha halyqtyng pikiri ekige bólindi.

Bir tarapy qarsylyq bildirip, qúrylystyng qala ekologiyasyna keri әseri bolatynyn algha tartsa, ekinshi tarapy osy investisiyalyq jobanyng qala ekonomikasyna berer ong әserin qoldauda.

Osyghan mәselege baylanysty qalanyng әrbir túrghyny salystyrmaly týrde sheshim qabyldauy ýshin, beytaraptyqpen jasaghan tómendegi zertteuimdi jariyalaudy jón kórdim.

EKOLOGIYaGhA ÁSERI.

Árbir qalanyng ekologiyasy, eng basty qúndylyqtarynyng biri ekendigi dausyz. Sondyqtan, әrbir qúrylys nysandary salynarda qalanyng ekologiyasyna әseri jayly, arnayy sala mamandarynyng zertteuleri eskerilui qajet dep esepteymin.
Sondyqtan, ekolog mamandardan súrastyra otyryp jasaghan zertteuim boyynsha:

Qazirgi ippodrom aumaghy 33 ga
Jasyl jelegining aumaghy 1,5 ga
Bir adamnyng ottegini kýndik tútynu mólsheri ortasha 600 l

Yaghyni, qazirgi ippodromnyng jasyl jelegining bóletin ottegi mólsheri, bir kýnde tek 150 adamnyng qajettiligin ghana ótey alady.

Jerasty qoynauy zerttelgen. Bolashaqta kerek boluy mýmkin eshqanday qazba baylyq joq. 30 m terendikke deyin eshqanday jerasty suy joq.

INVESTISIYaLYQ JOBA JAYLY.

Aldymen investisiya degenimiz ne degen súraqqa jauap bersek. (Óitkeni, keybir azamattar investisiya men budjet qarjysyn әli kýnge ajyrata almay jýr)

Investisiya - bir túlghanyn, toptyn, ne kompaniyalardyng belgili bir jobalargha óz qarjysyn qúngy. Búl jerde halyqtyng qarjysyna (budjetke) eshqanday qatysy joq.

"BI grup" kompaniyasynyng úsynghan 5 jylgha arnalghan investisiyalyq jobasy:

Túrghynýy kompleksine:
6000 pәter men 150 bizneske
arnalghan nysandargha 135 mlrd. t

Qalalyq әkimshilikting qúzyryna beriletin nysandar:

Jana ippodrom 2 mlrd t
Jana mektep (1500 oryndyq) 5 mlrd t
Jana emhana (200 adamdyq) 1,7 mlrd t
Áleumettik infroqúrylymyna
Ýlken pleyhab (oyyn alany,aulany kógaldandyru, aghashtar 20 ga) 13 mlrd t

Jalpy qúny 156,7 mlrd t

Osy qarjydan josparlanyp otyr:
Júmysshylardyng aqysyna 30% - 40 mlrd t
Qúrylys zattaryna 70% -95 mlrd t

AL, ENDI TARAZYGhA SALYP KÓRSEK.

Ekologiya boyynsha:
Kógaldandyrylghan alan
Qazir 1,5-2 ga.
Qúrylys bitkende 20 ga

Ottegimen kýndik qamtamasyz etui:
Qazir 150 adam
Qúrylys bitkende 1500 adam

Invest joba boyynsha:

70% komfort
30% biznes sanatyndaghy 6000 pәtermen qamtamasyz etedi.

8000 adam 5 jyl boyy tikeley sol jerde túraqty júmyspen qamtamasyz etiledi.

20-25 000 adam osy qúrylysqa kerekti materialdardy óndiruge, tasymaldaugha t.t
júmys jasaydy.

Bastapqyda 70% qúrylys zattary jergilikti óndirushilerden alynady.
Búl degenimiz 65-75 mlrd t jergilikti óndirushilerding qazynasyna týsedi degen sóz.

Túraqty júmysshylardyng ailyq tabysy
120 000 -500 000 aralyghynda bolmaq.

Joba tolyq ayaqtalyp qúrylystar bitkenson, sol jerdegi túrghyndargha qyzmet etushi:
Túraqty júmyspen 2500 adam
Ofistik kenselerde. 1000 adam júmys jasaytyn bolady.

Jana ippodrom, 1500 oryndyq jana mektep , 200 adamdyq jana emhana ,
Ýlken pleyhab oiyn alany,aulany kógaldandyru, aghashtar 20 ga

Qosymsha 15 mlrd t salyqpen qala budjetine týsedi.
Osy qarjygha on park salyp alugha bolady.

ÓZIMNING QORTYNDY TANDAUYM.

Shany shyghyp jatqan, qala túrghyndaryna ekologiyalyqta, ekonomikalyqta eshqanday paydasy joq(qazirgi ahualynda paydasy joq deuge әbden bolady), jylyna eki ret atjarys pen kókpar, bir ret Nauryz toylanatyn búl ippodromnan, 30 000 halyqty 5 jyl júmyspen qamtyp, qalamyzgha megapoliske layyq kórik beretin qúrylys pen biznes nysandarynyng bolghanyn artyq kóremin.

(Aytpaqshy!
Qarsy taraptaghy úsynyp jýrgen jobalardy da zerttedim. Ol jerde de kafe-restorandar, sauda oryndary bar eken. Demek, olardyng egeleri qúrylys saluy ýshin, aldymen memlekettik akti aluy kerek bolady. Ol degenimiz jerin bәri-bir bireulerge satyluy mýmkin.
Bizding jergilikti "elitamyzdyn" bar qiyaldarynyng jetken jerleri toyhana men kafe-restoran, dýken soghugha deyin ghana jetetinin eskersek, elge úsynyp jýrgen joba arhiytektorlaryna "jelding qaydan" soghyp jatqanynda túspaldaugha bolatyn siyaqty.)

Ádette, kez-kelgen qalanyng damushy qala ekendigining belgisi bolyp, qosymsha-janama investisiyalardyng aghymyn búrushy qúbylystardyng biri --- әsemde-kórikti, biyikte-erekshe ghimarattar bolyp keledi (Malayziya, Dubay t.t sekildi).
Sondyqtan, osynday zamanauy kórikti ghimarattargha investisiya salu arqyly, qalanyng ekonomikasynyng damuyna serpin beretin jobalardyng kóp bolghanyn qalaymyn.
Mysaly: Qaladaghy baylardyng әrbirining Núrsúltan men Almatyda ýileri bar. Kez-kelgen osy qalanyng túrghyny bayysa, sol jaqtan ýy alary haq. Óitkeni, ol jaqty damushy ónir retinde kóredi. Jәne, alghany ýshin eshqashan útylmaymyn dep oilaydy. Olargha sonday senim beretin kýsh - sol qalanyng damushy qala ekendigining әlgindey "simvoldary".
Búghan qosymsha bay kәsipkerler osynda jighan qarjylaryn sol qalalardyng ekonomikasyna salady. Yaghyni, Shymkentting qarjysy ýnemi basqa qalalargha aghumen bolady.

Jadylarynyzda bolsyn!
Qarjynyng basym bóligi qaltaly azamattarda. Solardyng qarjysy qay qalagha qúiylady, sol qala damy bastaydy. Nemese, qay qala qaltaly azamattardyng qarjysyn ózderine búra alsa, sol qalanyng damy týsetinine shýbәniz bolmasyn.
Búl joba osynday ýrdisting bastamasy bolsa dep ýmittenemin.

Aldygha strategiyalyq oilap, kele jatqan ýlken krizisti eskersek, aldaghy 5 jylda 30 000 otbasyny "ashtan óltirmeytin" mýmkindikting biri retinde qaraugha bolady.
Osynday qiyn kezende ekonomikagha ekologiyany qarsy qoishylargha,

"ORAZA-NAMAZ TOQShYLYQTA" degim keledi.

Rustem Ashetaevtyng jazbasy

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5504