Sәrsenbi, 4 Tamyz 2021
Qogham 6317 22 pikir 20 Qyrkýiek, 2020 saghat 14:26

Qazaqty әn men toy qughan tobyrgha ainaldyrghysy keledi...

Qazaqstandyq aparteidke endigi jyly 30 jyl tolady. Qazaqtyng kózi jasqa, kókiregi óksikke tolyp «Qazaqstandyq aparteidte» ómir sýrip kele jatqanyna 30 jyl. 30 jyl, iyә, qansha jerden kók tuymyz jelbirep egemendik alghanymyzben 30 jyl boyy esh ýnimiz shyqpay etnikalyq qúldyqta qor bolyp kelemiz. Búdan qútyla alamyz ba!? 

Aparteid (afrikaanssha: apartheid – bólek ómir sýru) – nәsildik belgilerine bola bayyrghy túrghyndardy arnauly qamaushada, oqshaulandyryp ústau arqyly sayasi, әleumettik-ekonomikalyq jәne azamattyq qúqylarynan aiyratyn nәsildik kemsitushilikting shekten shyqqan týri. IYә, qazirgi alash qoghamynda qúqyghy ayaqqa taptalghan qazaq tildiler men alqyp-shalqyghan orys tildiler eki bólek ómir sýrip keledi. Ekeuining basyn qosugha talpynysty tek ekinshi Preziydentimiz ghana qolgha aldy. Qazaq biyligi búl qadamgha tym kesh, últtyq memleket qúrugha arnalghan altyn uaqytty bosqa zaya etip baryp әzer degende barmaqshy. Qazaqstandyq aparteidti qúlatu «Tym kesh pe, әlde tym erte me?» 

Orys otarshyldyghy bizge ýsh múra qaldyrdy. Olar qyzyl imperiyanyng tili men mәdeniyetining besinshi kolonnalyq iygerleri bolyp sanalatyn qara orys quyrshaqtary, etnikalyq slavyandardy óz nazarynda әm yqpalynda ústaudyng kilti Mәskeulik Orys Shirkeuine baghynyshty әr aimaghymyzdaghy keybir din iyeleri shyn niyetin jasyryp, dinge emes, astyrtyn orys barlauyna qyzmet etetin eparhiyalyq diny basqarmalar jәne Egemen eldegi óz odaqtastary qara orystargha ghana qyzmet etetin, solardyng eknomikalyq-sayasy mýddesine júmys isteytin últsyzdanghan jalghan internasionalist burokratiya osy ýsh ajdaha 30 jyldan beri nәsilshildik rejim ornatyp, etnostyq ar-namysymyzdy ayaqqa taptap, últtyq memleket qúruymyzgha, mәdeniy-ruhany janghyruymyzgha, jahandyq ghalamdastyru kóshine óz birgeyligimiz ben tól ereksheligimiz bar derbes el bolyp  ilesuimizdi ayaqtan shalyp, tegis jerde sýrindirip, birde ashyq, birde boy tasalay kedergi keltirip otyr.

Nәsilshil rejim sýiengen búl ýsh kitke keyin kele Parlamenttegi belgili bir deputattar korpusy (QKHP men Nur Otan-nyng keybir halyq qalaulylary) jәne qazaq tildi bolsa da, zor biylikke qol jetkizgen son, baylyq pen mansap ýshin últyn nәsilshilerding tiyn-tebeni ýshin satqan keybir shendiler de qosylyp otyr. Sonday-aq, belgili bir jobagha bólinetin budjet aqshasy men memlekettik grant ýshin últyna tas atushy ziyalylarymyzdyng da nәsilshildik rejimning jasyryn qol shoqparyna ainalghany da jasyryp jabatyn dýnie emes. 

Qazaq tilin qoldanystan shygharyp, alashty derbes etnos retinde TMD aimaghynda ýstem tilge assimilyasiyalap joidy aldaryna basty maqsat etip qoyghan nәsilshildik rasizm ornaghan elding Ata Zanynda «7-babynda:

1, Qazaqstan Respublikasyndaghy memlekettik til - qazaq tili.

2, Memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady» delingen.

Tituldy últtyng tili ony kýndelikti túrmysta sóileushileri jәne ózge etnostar arasynda da kәdege jaratushylarynyng qarasy óte kóp bolsa da, basqa sany az orystanghan últtargha kereksiz dýniyege etnikalyq kemisitilushilikting eng basty tetigine qasaqana ainaldyrylyp, nәtiyjesinde qazaqtar ata-babasynan múragha qalghan óz jeri, óz elinde әm últtyq memleketinde konstitusiyalyq qúqyghy ayaqqa taptalghan últqa ainalyp shygha keldi. Búny biz BÚÚ minbesinen «Qazaqtar etnikalyq әm nәsildik zorlyq-zombylyqqa úshyrauda» dep kóterudi qolgha alugha tiyispiz. Qytay qalay Shynjanda memleketi joq úighyrlargha qysym kórsetip jatqanyn býkil jahan júrtshylyghy biledi, Qazaqstanda qara orys nәsilshilderi qazaqqa 30 jyldan beri tap sonday qysym kórsetip kele jatqany әlem nazarynan mýldem tys qaluda. Bastamashyl top qúrylyp, Europarlamente búl mәsele kóterilip, Mәskeu qoldanuyna ie nәsilshilder jazalanugha tiyis.

Qara orys nәsilshilderi Ata Zanymyzgha konstitusiyalyq qúqyghymyzdy búzyp, 1995 jyly sol kezdegi ózge últtyng ýles sanynyng kóptigin bet perde etip, ayarlyqpen zansyz engizgen «Memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady» degen tarmaqty mýldem alyp tastaudy sanymyz kóbeygen tústa sóz etkenderdi nәsilshil rejim bir sózge kelmey «Halyq jauy» dep sanaydy.

Konstitusiyalyq zandy qúqy joq orys tilin «Memlekettik tilge» ainaldyrushy, memlekettik qyzmetting barlyq salasynda «Qazaq tilin» bosaghadan  syghalatqan nәsilshil rejim osy bizding qazaqqa kerek pe? degen saual birinshi ret kóterile bastady. Óitkeni, eshbir sayasy úiym, nebir sayasy túlgha osy uaqytqa deyin «Qazaqstan – nәsilshildik rejim ornaghan el»  degendi auyzgha alghan emes. Tek «Týiening tanyghany japyraqtyqpen» oibay tilimiz damymay jatyr, biylik sóilemedi degen jalpylama aiqay saludy ghana bildi. Nәsilshildik rejim ornaghany jabuly qazan jabuly kýiinde qala berdi.

Tayauda qara orys iydeologtary kórshi eldegi jergilikti últtyng sanynyng ósuinen, sayasy sanasynyng oyana bastauynan sekem alghan әm alysty boljay qauip etken Mәskeuding týrtpegimen «azamattyq últshyldyq» degen pәleni oilap tauyp, júrtty dýrliktire bastady «Kakoy nasionalizm vozimet verh v Kazahstane – etnicheskiy ily grajdanskiy?».

Nәsilshilder oilap tapqan әlemde joq jalghan internasionalizmning qoy terisin jamylghan qasqyrlyghy bolyp tabylatyn búl «azamattyq últshyldyq» turaly keyin jeke sóz etetin bolamyz.

Nәsilshildik rejimge birinshi soqqyny ekinshi Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaev berdi.

«Bizding úranymyz: san aluandyqtaghy birlik. Osy jerde túryp jatqan barlyq últtar, etnikalyq toptar shyndyghyna kelgende bir últ sanalady. Shetelde bizdi «qazaqtar» dep biledi. Óitkeni, bizding memleketimizding atauy dәl osy sózben astasyp jatyr.

Áriyne, Qazaqstanda túraqty túratyn әrbir etnostyng ózindik ereksheligine núqsan keltiru jayynda sóz de bolmauy tiyis. Olardyng barlyghy ózderining tilderin oqyp, qoldanugha, mәdeniyetterin damytyp, әdet-ghúryptaryn saqtaugha qúqylary bar jәne bolyp ta qala beredi.

Búghan qosa, qazaq tili de jedel damuy qajet. Oghan bolashaqta shyn mәnindegi últaralyq baylanys tiline ainalu búiyrghan. Bizge әlemdik ghylym men mәdeniyet bilimine jol ashqan orys tilining tarihy mәnin de tómendetip otyrghanym joq. Qazaqstan túrghyndary ony joghary dengeyde bilui tiyis. Múnyng bizge tek paydasy bar», dedi.  

Elshi bolyp istegen súnghyla Preziydentimiz túnghysh ret Qazaqstan kóp últty el emes, bir tildi, bir mýddeli qazaqtar túratyn memleket degendi astarlap jetkizdi. Búl qara orys nәsilshilerge únamay qaldy. Kelesi joly Reseyding elidimzde shyghatyn «KP» basylymynda tek orystar ghana diaspora bolyp tabylmaydy qalghandary diasporlar degendi astarlap jetkizdi. 

"Qazaqstanda 3,5 millionnan astam orystar túrady, olardyng jalpy halyq sanyndaghy ýlesi 19%-ti qúraydy. Jaqynda sheteldik saraptamalyq materialdardyng birinde men "Qazaqstandaghy orys diasporasy" degen sóilemdi kezdestirdim. Keyin shynayy jaghdaygha týbegeyli qayshy keletin múnday pikirdi qoldanbau kerektigi turaly iydeologtarymyz ben sarapshylarymyzgha eskertu jasadym. Orystar – bizding halqymyzdyng ajyramas bóligi, olardyng Qazaqstannyng qalyptasuy men damuyna qosqan ýlesi óte zor jәne úmytylmaydy", – dedi Toqaev.   

Qazaq tildi әm alash jandy miyletshil kәsipkerler kәsiporyndardy, ken oryndaryn әm qala men óndiristi audan ortalyqtaryndaghy nysandardy jekeshelendiruden shettetilip, alashtyq biznes elita qúra almay qaldy. Nәtiyjesinde birde-bir qazaq tildi jәne orys tildi jany qazaq milliarderimiz joq. Bolmaydy da. Shynyn aitqanda oghan jol bermeydi.

Biraq qara orys nәsilshilderi AQSh etnostyq rasistik sayasatynan ýlgi alyp, qazaqty shoubizneste ghana ózin tanytugha jol berdi. Qazir tilimiz sanymyz kóp bolsa da damymay jatqan da, Popmuzykadaghy әnimizding ataghy jer jarauynyng fenomenining syry osynda jatyr. Qazaqty sayasattan alystatyp, әn men toy qughan tobyrgha ainaldyru nәsilshil iydeologtardyng armany. Áleumettik-ekonomikalyq salada iri qalalar manyndaghy jerdi menshiktep qazaq sorlygha soryn qaynatyp, moyyndaryna túrghyn ýy nesiyesining mәngilik qamytyn kiygizip qoydy. Ekonomikalyq salada bәsekelestik joq. Belgili bir el damuyna qatysty joba qabyldanatyn bolsa, oghan aldyn ala qara orys nәsilshilerining itarshylary ie bola qoyady. Tórt týlikti baghudyn, suarylmaly eginning babyn biletin qazaq fermeri men dihany Europa naryghyn aitpay-aq qoyalyq, EAEO kenistiginde qúlashyn kenge sermey almauynyng astarynda qazaq dihany men fermerining bayyp ketpeui ýshin jasalghan shyrmau men túsau jatyr. Shoshqa baq dep músylman qazaqqa aqyl aitudyng ar jaghynda da sanasy oyau jan bolatyn bolsa, nәsildik kemistiushilik qol búlghap túr. 

Sol ýshin qara orys nәsilshilderining búrynghy әm býgingi qolshoqparlary biylik pen biznesten ketinder deu kerek. «Qazaqstanda qazaqty onyng tilin kemisitetin Nәsilshil rejim joyylsyn» dep úrandatu uaqyt talaby. 

Osy 30 jylda bizde bir ghana memlekettik iydeologiya «qazaqty ekinshi sortty» últ sanaytyn jalghan internasionalizmge negizdelgen «nәsilshildik iydeologiya» qalyptasty. Onyng úrany әueli «qazaqstandyq últ», Elbasyn imanday úiytyp, auzyna sóz, astyna bóstek tósegen esh jerde joq, esh elde joq «Ýsh túghyrly til» konsepsiyasy, tayauda biylik auysqan song jana әuenge basyp, «azamattyq últshyldyq» degen pәleni oilap tauyp, júrtty dýrliktire bastataghany turaly jogharyda sóz etip kettik. 

Nәsilshilerding qol jetkizgen 30 jyldyq jetistigi qazaq tildi qogham әm diny qayratkerlerdi ana tilimizde últtyq jәne diny partiya men kәsipodaq qúru qúqyghynan Zanmen aiyrghandyghy. Ana tilimizde últtyq jәne diny partiya men kәsipodaq qúrugha tyiym salynyp keledi. Búl qúrsau qashan búzylady?!

Kinoprokat, kinoteatrlar jelisi, internet resurs, media kenistikting esigi tili men jany әm dili qazaq biznesmeni ýshin qara orystyq qara qúlyp salynghan altyn saray. Ol sarayda qazaq tildi әm alash jandy orys tildi miyletshilerge oryn joq. 

Eng әueli KGB –ining aidauly qúly bolghan kezde ne týrli súmdyqty ýirenip kәnikken qara orys nәsilshileri jany men dili alash, biraq tili orys miyletshilerdi týri qazaq biraq jany men dili orys mәngýrtterding sanatyna qasaqana qosyp «shala qazaq» atandyrsa, al tili qazaq miyletshilerdi «naghyz qazaq» degen dogmany oilap tauyp, qazaqty qazaqqa aidap salyp, ýrit soq dep tasadan mәz bolyp qarap otyr. Qazaq tildiler olardyng aitaghyna senip, aidauynda jýrip, jany men dili qazaq, biraq tili orys óz qandastaryn ózekten teuip keledi. Qara orys nәsilshilerining taghy bir oilap tapqan dýniyesi syrttan kelgen qandastarymyzdyng sanasyna qazaq jerindegi qazaqtardyng bәri «orys qúl» degen iydeyany sinirip, qazaq tildi qauymdy bir-birimen biriktirmeu sayasatyn ústanuy. Olar qay kezde bolmasyn qandastarymyzdyng elge aghylyp keluine týrli tosqauyl jasap, elge kelgenine 30 jyl bolghan qandastarymyzdyng Biylik pen Parlamentke jolamauyn óz qoldarynda ústap, qoldan ketken Ana Júrttan «elim dep, jerim» dep qolda qalghan Ata Júrtqa kelgen otandastarymyzgha nәsilshildik qorlyq kórsetip keledi.

Bizdi búryn sanymyz az kezde «qazaqstandyq últ» degen mifke sendirmek boldy, qoldan Qazaqstandy avtohondyq mәrtebege ie emes, últtyq azshylyqtaghy bastaryn qosa alatyn (úighyr, tәjik, dúnghan, ózbek, orys tildi slavyandar, týrik, kәris, tatar, sheshen-ingush jәne kýrd syndy) 10-aq diasporasy bar eldi (óz qoldaryndaghy sayasattyng siqyrly tayaghymen tili men jany orys tildi tól qújatynda әiteuir әlemdegi kóbedey kóp bir etnikalyq úlysqa jatatyny kórsetilgenderden 120 etnosty qúrap) aqyr ayaghy 130 últ túratyn kópúltty memleketke ainaldyra saldy. 

«...Memlekettik qyzmettegi 1000 zeynetker, 8 myng lauazymdy sheneunik qysqaratyn boldy. Memlekettik qyzmetkerlerdi qysqartu kezen-kezenimen jýrgiziledi.

«Biyl memlekettik apparatty 10 payyzgha, kelesi jyly taghy 15 payyzgha ontaylandyru josparda bar. Preziydentting memlekettik apparatty 25 payyzgha qysqartu tapsyrmasy 2021 jyly jýzege asady», – dedi Memlekettik qyzmet isteri agenttigining tóraghasy Anar Jayylghanova.

Eger qysqartu shyn jýretin bolsa, memlekettik tilde jaza bilmeytinder jappay qysqartugha úshyraugha tiyis.  

Endi sanymyz kóp kezde jany qazaq, týri qazaqtar men tili qazaq miyletshilerdi «naspat» pen «kazahofashiske» ainaldyryp, jeke bastary men azamattyq pozisiyalary ýshin kýstanalaugha nege jol beremiz?! Nәsilshil rejim iydeologtary alash qoghamyna tyqpalap otyrghan jana konsepsiya boyynsha qazaqsha da, oryssha da sóiley alatyn biraq qazaqtyghy basymdar nege «etnikalyq últshyl» bolady, aty berilgen elde túryp, onyng mәdeniyeti men tilin tәrik etkender nege «azamattyq últshyl» bolady? degen oigha qaldyrady.

Nәsilshildik rejimge ózining kýni ótip bara jatqanyn qalay týsindirip, kópti qorqyta almaytyn qalay úqtyramyz, aghayyn?! Tek sayasy talapty isharalay qoyatyn beybit jolmen be, әlde talapty tótesinen qoyatyn týre kóteriletin kýres jolymen be?!

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz

22 pikir