Avtor úsynghan taqyryp: «Ayqap» pen «Qazaqtyn» Qúljadaghy tilshisi - Moldaghaly Bektúrlyúly

Oraldan oyanghan ýmit

HH ghasyr basy qazaq tarihy ýshin sayasy órleuge bet alghan sapalyq ósu kezeni boldy. Osy ghasyrdyng alghashqy jiyrma jyldyghynda alash iydeyasy órken jayyp, jәdittik baghyttaghy aghartushylyq qozghalys barynsha óristedi. Últtyq úiysugha ýndegen ólen-jyrlar el arasynda keng tarap, elshildik mýdde jandandy. Últtyq baspasóz payda bolyp, qalyptasty. Sonday-aq bilimmen shólin basqan qazaq jastary Peterburg, Mәskeu, Qazan, Ufa, Troysk, Tom siyaqty irgeli qalalardyng oqu oryndaryn tamamdap, alash júrtynyng әr púshpaghyna shashyray tarady. Ábdulghaziz Músaghaliyevtey bir shoghyry shet el asyp, órkeniyetti elding ónegesin tughan jerine ala keldi. Bir kezderi shoqyndy boludan qorqyp, oqu dese ýrke qashatyn alash balasy endigi jerde bilim dese bas qoyatyn jana sapalyq biyikke kóterildi. Búl qatarda Europa asyp, ozyq júrttyng taghylymyn kórgen Moldaghaly Bektúrlin de bar edi.

Oral oblysy Júbanyshkól bolysynyng ýmitti jasy Moldaghaly Týrkiyagha 1900 jyly jol tartty. Búl qazaq qoghamynyng ózgeris tilese de, derliktey serpile almay әli de búiyghylau jatqan túsy-tyn. Sol sebepti aldynghy lek retinde Moldaghaly ózine jastar arasynda oqudy nasihattau, ózinen keyingi buyndy bilim nәrimen susyndatu mindeti jýktelgenin sezdi. Shynynda da, Reseyding búghauynda jatqan qazaqtay elding ózgemen terezesi teng boluy ýshin birinshi kezekte jas sanasyna sәule týsiruden basqa shyghar jol ol kezde joq-ty. Sondyqtan oquyn bitirgen Bektúrlyúly birden múghalimdik, aghartushylyq jolgha den qoydy. Onda eskerusiz, eleusiz jatqan qazaq elining alys qiyr shetine jol tartty. Moldaghaly qytaydaghy qazaqtar arasynda  aghartushylyqpen júmystarmen qatar alghashqy últtyq basylymdargha tilshi bolyp, qytaydaghy qazaqtar arasynda Alash iydeyasyn taratugha belsene ýles qosty.

Qúlja saharasynda janghan shyraq

Moldaghaly Bektúrlyúly eng alghash Qytaygha shegaralas Zaysan, Shәueshek, Qúlja qalalaryn aralap múghalimdik isteydi. 1909 jyldardan bastap Ile ualayatynda túraqty týrde múghalimdikpen ainalysa bastaydy. Búl turaly «Qazaq» gazetining 1913 jyly 16 mausymdaghy  №18 sanynda «Qytay qazaghy» maqalasynda: «Men.... Zaysan, Shәueshek, Qúlja shaharlaryn aralap, onan song elge, Qyzaygha shyqtym. Bir jerde ornyghyp Qyzay bauyrlarymyzdyng balalaryn oqyta bastadym. Tórt jyl ishinde seksen shamaly balagha iman-namaz, hat ýiretip shyghardym. Osy kýnde 45 shәkirtim bar» - dep, Iledegi qyzaylar arasynda 4 jyldan beri túraqty týrde múghalym bolghanyn, Ile qazaqtarynyng oqu-bilimge qúshtarlyghyn aitady. Moldaghaly Bektúrlyúlynyng Qúlja saharasynda múghalim bolyp kelgeni turaly Qytayda jaryq kórgen birqatar derekterde Moldaghalidyng esimi «Qaly molda», Ile ualayatyna barghan uaqyty 1916 jyly dep kórsetilgen.

Ile oqu aghartuynyng kuәgeri, belgili pedagog Áseyin Jaqsylyúly óz esteligende: «1916 jyly Qaly molda degen kisi Kýnestik Sorbúlaq-Óriktiaral degen jerindegi Satybaldy aqalaqshynyng auylynda mektep ashyp bala oqytty (Qaly molda Reseyde bolghan «Alash ordanyn» Shynjangha jibergen tilshisi degen sóz bar). Ol keyin Satybaldynyng qaryndasymen túrmystanyp túryp qaldy» (Áseyin Jaqsylyúly. Ómir estelikteri. Kýitun: Ile halyq baspasy. 1990,  3 b).

«Oqymysty Qaly molda degen adam Satybaldy zyuannyng úiymdastyruymen kiyiz ýide bala oqytyp, birtalay jastardy bilimdi etip jetildirgen. Nýsiphan Konbayúly, Dәuitbek, Ábeu Qúdyshúly, Qojahmet, Núrahmet qatarlylar solardyng ókilderi (Ábdiqasym Izatov. «Kýnes oqu-aghartuy men mәdeniyetining alghashqy damu tarihy» //Ile tarihy materiyaldary. №11. Qúlja: Ile gazeti baspasy. 1995. 185 b).

Qabimolla Mәnjibaevting 2009 jyly 2 ret basylghan «Qazaq oqu-aghartu tarihynan qysqasha derekter» kitabynda da  «Qaly molda» dep kezdesedi.  Sonymen qatar, «Ile tarihy materiyaldary» atty tarihiy-tanymdyq qújattar jinaghynyng 1999 jylghy №15 tomynda «Áygili aghartushy Qalimolla Bektorliyn» atty maqala basylghan. Maqalagha materiyal bergen  - Imammúhamet Núrbekov, rettep jazghan - Andas Omaraqynúly dep kórsetilgen. Búl maqalada atalghan Qalimolla Bektorlin biz aityp otyrghan – Moldaghaly Bektúrlyúly edi. Búl jazbada, Moldaghalidyng alghash Qaljat shegarasy arqyly Qytaygha ótip, Temir ruyna kelip túraqtaghanyn, osy jerde bala oqytyp jýrgen jerinen Satybaldy Núrbekúlymen tanysqanyn aitady. «Satybaldy onyng kóp oqyghan, bilimdi azamat ekenin angharyp, aqalaqshy Demeu auylynan at mingizip, shapan kiygizip degendey, auylynda bala oqyttyru ýshin Kýneske alyp keledi. Ol Satybaldy auylyna kelgennen keyin dereu iske kirisip, eng aldymen mektep qúru, oqu-aghartu josparyn jasau isterin qolgha alady. Ózi qúrastyrghan oqulyghy arqyly jýieli oqytudy bastap ketedi («Ile tarihy materiyaldary». №15. 1999. Qúlja. 173-174 b). Búl mektepten Satybaldy Núrbekúlynyng tuys balalary ghana emes, Kýnesting bas-ayaghyndaghy, tipten basqa bolystardaghy tanystarynyng balalary kelip oqidy. Jogharyda aitylghanday 80 shamaly shәkirt oqytqany sonyng dәleli edi.

Moldaghaligha qamqor bolyp, arnauly Kýneske múghalym bolugha úsynys jasap aparghan Satybaldy kim edi?

Satybaldy Núrbekúly (1870-1941) jastayynan el basqaru isine aralasyp, Ile ualayatynda qyzay kvolysynyng upraviytelining kenesshisi boldy. Tatardyng «Shura», «Uaqyt» basylymdaryna jazylyp túrdy. «Uaqyt» gazetinde jariyalanghan «Qytay qazaqtary jayynan» maqalasyn 1911 jyly «Ayqap» jurnaly kóshirip basady. Satybaldy 1909 jyly Moldaghalidy Kýneske bala oqytugha úsynys etip aparyp, óz qaryndasyn qosyp otau tigip beredi. 1923 jyly Satybaldy咨议委员 (Zi yi wei yuan) (Ile qazaqtary biyleushilerining aqylshy, kenesshisi) deytin mansap iyelendi . 1936 jyldary Kýneste qúrylghan qazaq-qyrghyz oqu-aghartu mәdeniyet úiymynyng bastyghy bolady. 1941 jyly nauqastanyp qaytys bolady.

Moldaghaly Bektúrlyúly Ile ualayatyna túraqtaghan son, el arasynda bilikti múghalimderge súranystyng bar ekenin, halyqtyng oqu-bilimge yqylasty ekenin eskere otyryp, ózi siyaqty múghalimdik isteuge talpynghan jastardy qytay qazaqtary arasyna júmysqa da shaqyrdy. «Ayqap» jurnalynyng alghashqy sandarynda múghalimdikke úsynys turaly jarnama da berdi. Mysaly: «Qúlja manyndaghy qytay qol astyna qaraghan qazaqlarda múghalim bolyp túrghúshy Mollaghaly Bektúrly úghyly bizge jazady: talapker múghalimdar bolsa bizding qytaygha qaraghan Altay, Shәueshek, Qúlja manayyndaghy qazaqtardy da eskersin. Biz múnda qytaygha qaraghan 35 aqalaqshy (iaghny bolys) el barmyz deydi. Bala oqytyp kәsip istep qaytugha dym qolaysyz bolmas» («Ayqap». №10. 1911. 24 b).

Ileni meken etken qyzay elinde ol kezderi Reseydegi oqu oryndaryn bitirip barghan  múghalimder kóp bolmaghan edi. Solardyng eng alghashqysy jәne jol bastaushysy Moldaghaly boldy. 1911 jyly Sini imperiyasy qúlap, janasha ýkimet ornaghan song jergilikti basqarushy ýkimet qazaqtardyng janasha ýlgidegi mektep ashyp, balalaryn oqytu jóninde kenes ashyp, mәjilis qúrady. Búl turaly «Ayqap» jurnaly men «Qazaq» gazetterinde týrli habarlamalar basyldy. «Biyl Qytay ýkimeti Qyzaydyng Bambang bolystaryn shaqyryp, mynau sózderdi aitty: «Siz Qyzaylardyng búl uaqytqa deyin mektep-medireseleriniz joq. Qytay tilin-jazuyn bilushi adamynyz joq, hәr uaqyt mehkemege bir júmysynyz týsse, Qytaydyng tilmәshyna-jazushysyna dilger bolasyz. Múnan song bizdermen qatar oqu oqyp, hóner ýirenbeseniz, keleshekte kýn kóruleriniz qiyn bolyp keter. Endi bir kishikpey oqynyz, hóner ýireniniz, qytaysha bilikti, ismer jigitter ózderinizden shyqsyn, hәr týrli oqu, hóner hәm til biletin adamdarynyzgha ýlken dәrejeli oryndar beremiz.

Hәr bolysta mektep salynyz, qytaysha ýiretushi moldany biz berelik, músylmansha din ýiretushi moldany óziniz tabynyz, kórshiles hónerli júrt orys. Onyng tilin ýirenem desenizder, orys ushiytelderin aldyrsanyz jaqsy!..». Bolystar maqúl dep tarqady. Qyzay habarlaryn taghy jazyp jiberemiz. Alystaghy tilshiniz: Moldaghaly Bektúrәli» («Qazaq». 1913. №18).

Ýkimetting halyqty janasha oqugha shaqyrghan sol jilysynan song Ile ualayatynda janasha mektepterding qúrylysy bastalyp, qatary kóbeye týsti. Elge  qaytqan el aghalary mektep qúrylysyn bastap ketkeni turaly «Ayqap» jurnalynda mynaday habarlama bar: «Sonan qaytysy men Qonys elining uvolsnoy upraviyteli Estemes aqalaqshy Qojahmetúly jaqsy bir meshit, segiz bólmeli bir mektep saldyrugha dayarlanyp jatyr. Birinshi maydan sala bastady deuge bolady. Tórt jýz qaraghay týsirip ýlgirtti. Inshalla, birinshi sentyabrge deyin mektep salynyp bolsa kerek» - dep, aghartu isine belsene kiriskenin jaza kele, oryssha jәne músylmansha sabaq bere alatyn múghalim úsynys etu mәselesi turaly da aitady. «Ufadan oryssha, músylmansha jaqsy biletúghyn bir qazaq shәkirtin aldyramyn degen ózinde bar. Búl kýnde qyzayda ýsh múghalim bar. Ekeui noghay, bireui qazaq. Qazaq múghalim Moldaghaly (Mollaghali) Bektúrlin degen jigit. Kýneste Satybaldy Núrbek úlynyng qolynda túrghan. Búl myrzanyng tәrbiyesinde 4 jyldan berli әbtdany (bastapqy) bólimdi 80 bala bitirdi. Tabylsa da qazirgi kýnde oqushy da hәm oqyttyrushy da shamaly. Hýkýmetting әmiri boyynsha mektep medreseler salynghan song kóbeyer dep oilaymyz» («Ayqap». № 11.  1913. 254-255 b). Osylaysha jogharyda Moldaghaly Bektúrlyúlynyng qyzay elindegi shetten barghan alghashqy qazaq múghalim ekenin jәne Satybaldy Núrbekúlynyng auylynda 4 jyldan beri túraqty múghalim bolyp jýrgeni turaly aitylghan derekterdi tolyqtap, 1909 jyly bardy degen derekti naqtylap, Estemes aqalaqshy saldyrghan alghashqy mektebi jәili da tolyq mәlimet beredi.

Moldaghali, Satybaldy Núrbekúlynan keyin bir basqosuda Noghaybek Estemesúlymen tanysady. Basylymgha jazghan materialynda ol turaly da únamdy pikirde bolghanyn bayqaymyz.«Noghaybek myrza oryssha, qazaqsha eki jaghynan da habary bar tәuir ghana bilimdi jigit eken. Orysshany alty jyl Qúljada ózine arnap «uchiyteli» ústap oqidy. Býtin Qyzayda bizden artyq kisi joq dep jýrgen bolys hәm balalarynyng «nadandyghymnan aiyrylyp qalamyn» degendey, oqy dese at tonyn ala qashatyn bir zamanda búl myrzanyng oryssha, qazaqsha eki jaghynan birdey jettik boluy tang qalarlyq is edi», –dep payym aitady. IYә, Noghaybek Estemesúly (1888-1924) Ileni jaylaghan Qytay qazaqtary arasynda at tóbelindey oqyghandardyng saqasy edi. Almatyda oqyp, odan Týrkiyanyng Stambúl qalasyna jalghasty bilim alghan Noghaybek 1916 jyly elge oralghannan keyin janasha ýlgidegi mektep ashyp, Ile ualayatyndaghy aghartu júmystaryna sony lep әkelgen qayratker túlghalardyng biregeyi-tin.

Osynday úshqan úyasyna bilim әkelip, óner sәulesin týsirgen oqyghan azamattardyng ónegeli isine sýiine bilip, keybir olqy tústargha ókinish tanytady. «Qyzayda oqushy hәm oqytushylardyng óte az ekeni әrkimge belgili ghoy. Al endi oqu izdep shetke ketushiler tipti joq edi. Byltyrghy jyly oqimyn dep shetke ketken Qyzaydyng birneshe jigitin Almatygha barghan jerinde orys ýkimeti «shpionsyn» dep qayta quyp jiberdi», – dep nalidy taghy bir jazbasynda Moldaghali. Elding ystyq-suyghyna birdey elendep, jaqsysyna jan semirtip, terisine qapalanghan búl Bektúrlyúlynyng shyn janashyrlyghy, azamattyghy edi.

Moldaghaly Bektúrlyúly 1909 jyldan 1926 jylgha deyin Kýneste múghalim boldy. Búl turaly «Kýnes tarihy materiyaldary» jinaghynda mynaday derekter bar: «Mollaghaly Bektúrlin atty oqymystyny Satybaldy Núrbekúly úsynys etip әkelip, halyqty úiymdastyryp Kýnesting Almaly degen jerinde 1926 jylgha deyin bala oqytqan. Nýsipqan Kónbayúly, Ábeu Qúdyshúly, Qojahmet Satybaldyúly, Dәuitbek qatarlylar osy Moldaghalidan oqyp sauattandy» (Kýnes tarihy materiyaldary (Últtyq oqu-aghartu tarihy jәne aghartushylary) №12 tom. 2012. 2 b). Talabyn úshtap, týletip úshyrghan shәkirtteri keyin aituly túlghalargha ainalady. Aytalyq, Shynjandaghy alash iydeyasynyng izin jalghaghan sayasy úiym – qazaq-qyrghyz ýiyshmasyn, odan keyin ólkelik oqu-aghartudy basqarghan Ábeu Qúdyshúly, ólkelik jauapty qyzmetterde elge enbek sinirgen Nýsipqan Kónbayúly qatarlylar.

Alashtyng alystaghy tilshisi

Moldaghaly Bektúrlyúly óz zamanynyng alghabasar ókili retinde aghartushylyqtan bólek, gazet-jurnaldargha da hat-habar jazyp, avtor retinde qatysyp otyrdy. Jazba sonynda aty-jónin – «alystaghy tilshiniz» - dep, kórsetedi. Moldaghalidyng Qytay jerinde jýrip jazghandary «Ayqap» (1911-1913) jurnaly, «Qazaq» (1913-1918) gazetterinde jariyalanyp túrdy. Belsene qalam tartyp, óz kórgen-bilgenderimen, oi-tolghamdarymen bólisti. Ásirese, Qytay qazaqtarynyng salt-sana, әdet-ghúryptary, qonystanuy,  sharuashylyq retteri men tirshilik jay-kýileri turaly mol maghlúmat qaldyrdy. «Qytay qazaghy», «Qytay qazaqtarynyng as berui», «Qúlja saharasynda jút», «Qytaysha oqu», t.b. maqalalarynyng qay-qaysysy bolsyn, býgingi kýn talap-tilegi túrghysynan etnografiyalyq boyauynyng sonylyghy, derektik qúndylyghynyng jogharylyghymen manyz alady.

«Qazaq» gazetining 1913 jyl 16 mausym №18 san «Tilshiler sózi» aidarynda «Qytay qazaghy» maqalasy beriledi. Búl maqalada: «Basqarmamyzgha Qytay qol astyna qaraghan Qyzay qazaghynyng ishinde bala oqytyp túrushy Moldaghaly myrza Bektúrәliúghyly hat jazyp, Qyzay qazaqtarynyng halin bylaysha kórsetedi» - dep, qytaygha qaraghan qyzay elindegi janasha oqy jaghdayyna toqtalghan. Sonynda: «Qyzay habarlaryn taghy jazyp jiberemiz. Alystaghy tilshiniz: Moldaghaly Bektúrәli» dep, ayaqtalady.

«Qazaq» gazetining 1913 jyl 16 qarasha №38 sanynda Moldaghaly Bektúrlyúlynyng Qúljadaghy meken-jәii kórsetilip, «Basqarmadan» aidarynda basylady. «Moldaghaly Bektúrәliúghylynyng adresi: Kuldja, Kitayskie vlad. Sharafutdinu Sagdiyevu, yash №7, per. Mullagalii Bekturlinu». Osylaysha Moldaghaly Bektúrlyúly «Qazaq» gazitine jazushy jәne jazylushy bolyp habarlar jaza bastaydy. Sonymen qatar «Qazaq» gazetining qytay aumaghyndaghy taraluyna da óz ýlesin qosady.

1913 jylghy «Qytay qazaqtarynyng as berui» maqalasynda qytaydaghy qazaqtardyng salt-dәstýri, bay-quatty ómir tilshiligi turaly aitady. Qyzay elining qonaq kýtuining ereksheligi «qonaqasy» turaly jәne as beru dәstýri turaly mәlimet beredi. Al, 1915 jylghy «Qúlja saharasynda jút» maqalasynda Ile ualayatyna qyzaylardyng qonys audaruy, mal sharuashylyghy men eginmen ainalysqany jәne 1915 jyly bolghan alapat jút turaly jazady.

«Ayqap» jurnalynyng 1913 jyl 30 mausym №12 san 262-270 betterinde basylghan  «Qytay qazaqtarynyng as berui» atty kólemdi maqalasy Jabyqbay zәngining әkesi Búlghynshy aqalaqshygha (volostnoy opraviyteldin) opat bolghanyna bir jyl tolghanda as bergeni turaly edi. Búl maqala 2000 jyly «Ile aidyny» jurnalynyng №5 sanynda jariyalanyp, qytay qazaqtary arasynda qyzyghushylyq tudyrdy.

«Ayqap» jurnalynyng 1915 jyl 31 nauryz №6 sanynda basylghan «Qúlja saharasynda jút» maqalasynda Ile ualayatynda meken etken qytay qazaqtarynyng qonystanuy, túrmys-tirshiligi turaly maghúlmat beredi. Ile ualayatyna qyzaylardyng Kýnes, Tekes, Qas ózenderining boyyna qonystanu turaly aitady. «Álgi ýsh ózenning boyyn qonys qylyp jatqan orta jýz Qyzay degen qazaq bar. Búlar búl ýsh ózenge qonys salyp ie bolghanyna 35-40 jyldar bolar; sonan bermen qaray tórt hýkimetke qarady: orys, taranshy, qytay. Osy kýnde qytay qol astynda tirshilik etedi». Búl jerde orys degeni 1871-1881 jyldar aralyghynda Ile ualayatynyng Resey óz baqylauynda ústaghany aitylady. Taranshy degeni de sol kezdegi uaqytsha ýkimet edi.

Qúnarly jerge qonystanghan qyzay elining jan sany da, mal basy da óse týsken edi. Qysy júmsaq jazy jәili ólkede jút bolmaghan. Moldaghaly Bektúrlyúly: «Qyzay eli ýsh bolys eken. Tynyshdyq ornalasqan song qyzay halqyna jaqsy dәulet bitken. Búl el otyz jyldan beri qaray qys kórmegen, jútamaghan. Key bir jyldarda tizeden qar bolsa da qysy júmsaq bolghansong shóp shabudy, jinaudy onsha eskere qoymaghan» deydi. Qyzay elining ózen boylarynda, suly jerlerde egen sharuashylyghymen de ainalysa bastaydy. «On bes jyldan bermen qaray ýy basyna bir tabaqtan egin sala bastaghan. Áli osy kýnde de bir tabaqtan artyq salushylar qol menen ghana sanarlyq. On jyldan bermen qaray ýy basyna bir myng bau asa kóp alghany. Eki myng bau pishen bolushy edi» - dep, derek bere ketedi.

1915 jylghy júttyng qalay bastalghany turaly bylay sipattaydy: «Ótken 1914 nshi jyldyng aqyrynda dekabr bastarynda jerge azdap qar jaua bastasa da, tórt týlik mal dalada jayyludan qalghan joq edi. Qamsyz qazaqtyng qorasynyng tóbesine jinaghan kóbining bir myn, eki myng bau, azynyng bir jýz, eki jýz bau pisheni bar edi. Minetúghyn bir atqa týnge qaray bir eki bau pishen berip kýndiz dalagha aidap otyra berushi edi.

Yanvardyng basynda ýsh kýn, ýsh týn qatty ýskirik boran soghyp jerge arshyn jarym qar jaudy. Dalada mal jayylarlyq jer qalmady. Búryn attyng tizesinen kelgen qardy kópsinip jýrgen sharuagha búl qalyng qar miskil júmys boldy. Shóbi barlar malyna shóp bere bastady. Shóbi joqtar terekti kesip qúlatyp, bútaghyn malyna jegize bastady. Birinshi febralda júrttyng kóbining aq pisheni tausylyp edi. Osy kýnde malgha ólim kirdi.

Tauda qystaushy elden ýsh ýy segiz adamy, ýsh jýz qoyy, birneshe siry menen kóshkege ketip qar astynda qaldy (kóshke dep taudan lap berip qúlaytúghyn qalyng qardy aitady).Ár jerden kóshke zarary estilip túr. «Qas» boyynda da kóshkege ketken ýiler bar desedi. Ázirge anyghy by maghlúm» - dep, apattyng júrt beyghamdyghynan bolghanyn, asharshylyqqa úshyraghan mal-jan turaly jazady.

Qorytyndy retinde: «Biraq biyl jaz qymyzdyng boluyda eki talay, óitkeni bie bitken ish tastap boldy. Egerde qar martqa nemese aprelge sheyin jatsa qyzayda maldyng qaluyda kýmәn» - dep, ayaqtaydy. Osylaysha Qúlja saharasynda bolghan tabighy apat – jút turaly tolyq aqparat berumen qatar, qyzay elining ótken 30-40 jyldyq tarihyna da toqtalady. Sonynda - Mollaghaly Bektúrly balasy dep jazady.

Tughan topyraqtan jyraq, alashtyng ordaly qalasynan shalghayda jýrse de Moldaghaly eldegi әr ózgeriske sergek qarap, barynsha ýn qosyp, belsendilik tanytyp, tileules bolyp otyrdy. Qargha tamyrly qazaqty Alash tuy astyna biriguge shaqyrdy. Aytalyq, 1916 jyly qyzay elining iygi-jaqsylarymen birge «Azamat» seriktigine jarna qosyp, gazet isining aqsamauyna barynsha atsalysady.  Maqsúd Sasanov, Satybaldy Núrbekúly, Qúsbolat Baybolatúly, Jayyrbek Sasanúly, Rakhim Aqylbekúly hәm Jiyenәli Meyirmanúldarymen birge múghalim Moldaghaly Bektúrlyúly da 100 som jarnamen mýshelikke ótedi. «Ayqap» jurnalynda Mamanovtar әuleti jariyalaghan roman bәigesine de, Ile guberniyasy atynan qatysyp,  ózining tuyndysyn topqa qosady.

Tughan jerge oralu

Azamat soghysy ayaqtalyp, kenes ýkimeti ornaghannan keyingi sayasat ala syzyqtyng eki aiyryghyndaghy alashty tipten alandatty. «Ayqap» pen «Qazaqtay» últtyq basylymdar jabyldy.Búryn qazaq jerinen erkin keletin baspasózge qytay ýkimeti endigi qatang baqylau ornatyp, shekteytin boldy. Osynyng bәri de M. Bektúrlyúlyn beymaza kýige týsirdi. Tughan jerge oralu oiyn ýdetip, saghynyshyn odan ary úlghayta týsti.

Úrpaqtarynyng estelikterine sýiensek, Moldaghaly 1925-1926 jyldar aralyghynda Oralgha barghan.Áriyne, shekara asyp, 3000 shaqyrymdyq mejeli jerge jetuding qiyndyghyn aitpaghannyng ózinde, búl shaq kenes ýkimetining qazaqtyng eski oqyghandaryna jaulyq pighylyn bayqata bastaghan túsy. Dese de qiyndyqtardyng bәrin enserip, Moldaghaly 1927 jyly Qúljagha qayta oralady.

Tәnir tanghajayyp taghdyr búiyrghan osy aghartushynyng ómir jolyna ýnilip, ghúmyrbayandyq deregin izdestirgenimizde biz kýtpegen oljagha jolyqtyq  Bizge kerek derek, «Qyzyl tu» gazetining eski tigindilerinen kezdesti. Gazettin  1926 jyl  avgust aiyndaghy №95, №96 nómirlerinde «Qytay qazaqtary jayynan» (Múghalim M. Bektúrlyúlymen әngime)degen kólemdi jazba jaryq kóredi.  Búl súhbatynda Moldaghaly Bektúrúly ózi jayly birshama manyzdy aqparat beredi. Sonymen birge atalghan derek avtordyng óz auzynan aitylghandyqtan qúny joghary derekkóz retinde kәdege jaratugha bolady dep esepteymiz. Aytalyq, gazet redaksiyasynyng Moldaghaly turaly andatpasynda bylay deydi: «Joldas Moldaghaly Bektúrlyúly Oral uiyezi Júbanyshkól bolysynyng qazaghy. ruy Jabaghy Kerderi. Búl joldas 1900 jyldarda ghylym izdep Týrkiyege baryp, odan birneshe jylday Aziya, Europa qalalaryn kezip jýrip, 1909 jyly qytay qazaqtaryna baryp múghalim bolghan. Sodan beri Bektúrlyúly qytay jerinde. Endigi maqsaty tughan jeri Oral gubernesine kelmek» (súhbat alushynyng aty «Q. B» dep kórsetilgen).

Gazetting keyingi nómirlerin teksergenimizde de T. Sapaúly men Raqym Sýgirúly redaktorlyq etken tústa Moldaghaly atalghan gazetpen tilshi retinde shygharmashylyq baylanysta bolghanyn bayqadyq. Tughan jeri Oral guberniyasynan Qúljagha qaytqan song basylymnyng 1927 jyl nauryzdaghy №33 nómirinde «Qytaydaghy tilshimizden. (Qúlja)» degen habarlama jaryq kóredi (sonynda Bektúrlyúly dep qol qoyylghan). Qúljadaghy sәtsiz әskery tónkeris turaly aita kelip, «Osy kýni Qúlja qalasynda tәrtip qatty. Shetten kelgen adamdardy qatty baqylap kirgizedi. Múghalimderdi ústap abaqtygha jauyp jatyr. Shekaragha senzor qoyyldy. Hat-qabarlardy qarap jiberedi», – dep qayyrady. Bir әttegenayy, bizdegi arhiv qorlarynda «Qyzyl tu» gazetining tútas nómiri saqtalmaghandyqtan odan keyingi qay nómirde Moldaghalidyng qanday materialdary jaryq kórdi degen saualgha tolyqqandy jauap taba almay, qoldaghy bar mәlimettermen irkilip otyrmyz. Degenmen qalay bolghanda da «Ayqap» pen «Qazaqtan» keyin Bektúrlyúlynyng tilshilik, jurnalistik joly  «Qyzyl tu» gazetimen tolyqqany anyq.

Jarqyrap sóngen shoqjúldyz

Aldynda atap ótkenimizdey, Kýnestegi Satybaldy auylyna kelui onyng taghdyrynda týbegeyli betbúrys әkeldi. Saharadaghy qazaqtyng mәdeny ósuine múryndyq boluymen birge ózi otbasyn qúryp, shanyraq kóteredi. Búl turaly «Ile tarihy materiyaldary» jinaghynda bir derek bylay dep syr shertedi: «Satybaldy Qalimollanyng aqkónil, adamgershilikti, ashyq-jarqyn minezdi, talantty azamat ekendigin tanyp, onyng osy jerde, tipti osy auylda mәngi túraqtap qaluyn oilaydy әri qúlaqqaghys etedi. Osyghan oray Qalimolla da oiyna oralyp jýrgen syryn aitady. Ol: «meni mәngi túraqtap qalsyn deseniz – ózinizge ini, әkene bala bolayyn, kenje qaryndasyng Áuejandy qos», – deydi. Satybaldy oilanys jasaydy. Qaryndasy Áuejan zerek, on sausaghynan óner tamghan, sheberligimen el kózine týsip jýrse de, onyng 7 jasynda qarajel auruymen auyryp, til-qúlaghy kemtar bolyp qalghan jayy bar edi. Búl jaghdaydy Qalimollagha aityp kenes salady. Qalimolla onyng zerektigin oilap, tәrbiyelep kete alatyn senimin bildiredi. Sonymen Satybaldy Qalimaollagha asyqty jilik ústatyp, basyna ýy tigip, bauyryna qazan asyp, qaryndasyn qalynsyz qosyp, Núrbekting bir semiyasy etip ornalastyrady. Qalimolla Áuejangha sanyrau-soqyrlar әlippesin qúrastyryp berip, ony oqytyp sauattandyrady» («Ile tarihy materiyaldary».- №15.- 1999. 176 b.). Áuejan Núrbekqyzyn kózi kórgen Imammúhamed aqsaqaldyng aituynsha keyuana 70 jyldan asa ghúmyr keshipti. Dýniyeden ozghangha deyin qúran oqyp, hat jazghan sauatty kisi edi degendi aitady.

Moldaghaly Bektúrlynyng kindiginen Iskendir,  Salaqi, Jamali, Yrzahiyl, Parauyq atty 5 úl, Zuhra, Sәniya atty 2 qyz taraydy. osy jeti balanyng ishindegi tek ýsh úly: Iskendir, Jamaliy,  Salaqy jәne eki eki qyzynan úrpaq jalghasyp, basqa eki úlynyng aldy jiyrmagha jeter jetpesten qaytys bolyp, olardan úrpaq qalmaghan. Salaqy balasynan jetken auyzsha derekke sýiensek Moldaghaly Bektúrúly úrpaqtaryn órkeniyetti elding oqu júrttarynan oqytudy armandapty. Ol ýnemi «balalarymnyng bireuin Germaniyadan, bereuin Týrkiyadan, bireuin Reseyden, qalghan balalarymdy ózimning ata júrtymnan oqytamyn», – dep aityp otyrady eken.

Amal neshik, tәnirining tandauymen qiyrdaghy qazaqtyng kózin ashyp, kóniline sәule týsiruge, alash iydeyasynyng qytay aumaghynda taratugha bar kýsh-jigerin arnaugha nesibe búiyrghan arys 1932 jyly Kýnesting Almaly eldimekeninde pәniyden baqigha kóshti. Batystaghy Jayyq jaghasynda dýniyege kelgen Alash azamatyna, Shyghystaghy Ile boyynan topyraq búiyrdy.  Attanar aldynda úrpaqtarymen bylay dep baqúldasypty: «senderding ata mekendering Qazaqstannyng batysyndaghy Oral, Orynbor ónirinde. Keyin tuystaryndy izdemek bolsandar, sol ónirden izdender, rularyng Kishi jýzdegi Alshyn-Jappas! Kózimning tirisinde amal joqtyqtan tuystarynmen qauyshtyra almay, oqyta almay armanda ketetin boldym!». Marqúmnyng denesi Kýnes, Almaly auylyndaghy Soqyr-tәnik ruynyng ziratyna jerlenedi. Qazirde Moldaghaly Bektúrlyúlynyng úl-qyzdarynan taraghan 20-gha juyq otbasy Ile ualayatynda meken etude. Úrpaqtarynyng eng ýlken armany – ata mekeni Oraldy kóru, kishi jýz ishinde,  atalary Moldaghaly Bektúrlyúlynyng jaqyn tuystary bolsa, tanysyp – qauyshu edi...

Týiin: Moldaghaly Bektúrlyúly ústanghan Alash iydeyasynyng izin jalghap, ólkede qazaq-qyrghyz mәdeny úiyshmalary payda boldy. Janasha bilim beretin mektepter kóptep boy kóterdi. Úiymdy basqarghan azamattar arasynda Moldaghalidyng shәkirtteri de boldy. Demek, barsha qazaqtyng «Alash tuy astynda, kýn sóngenshe sónbeymiz!» iydeyasy qytay aumaghyndaghy qazaqtargha da óz әserin tiygizip, jemisin berip, jalghasyn tapty.

Abay Myrzaghaliy 

Abai.kz