Senbi, 31 Shilde 2021
Bú ne mazaq? 6744 27 pikir 23 Qyrkýiek, 2020 saghat 13:35

Qazaqty qorlap qútyrdym, keshirim súrap qútyldym!

QR Bas prokuraturasynyng nazaryna

Kesheden beri әleumettik jelide әldebir shovinist, arandatushynyng viydeosy taralyp jatyr. Viydeoda auyzynan aq it kirip, kók it shyqqan әumeser qazaq últyn ilikke alghysyz etip jamandaydy. Tipti onyng keybir sózderin aitugha auyz barmaydy. Keyin onyng Kiril Bojko degen Qostanay oblysy, Rudnyy qalasynyng túrghyny ekeni belgili boldy.

Keshe ghana qazaq halqyn qoldan jasaghanday auyzyna kelgenin aityp otyrghan Bojko býgin keshirim súrap, viydeo jariyalapty. Alghashqy viydeony jazghanda mas bolghanyn aityp, mýlәiimsip otyr.

Bizding elde osynday jaghday sәnge ainalghan sekildi. Ózge diasporanyng qaghynghan bir ókili memleket qúraushy últty kemisitip sóileydi nemese últtyq qúndylyqty qorlap viydeo týsiredi. Búghan deyin aldymen auyzyna kelgen aram oiyn jariyalap, keyin jylap-syqtap keshirim súraghandar az emes. Sonday-aq, qazaqtyng qara dombyrasyn syndyrghan, Ýsh biyding eskertkishine órmelegenkiyiz ýidi qorlaghandar da viydeoýndeu jariyalap, keshirim súraghan.

Eng ókinishtisi, osylardyng bәri bir auyz keshirim súraumen jazadan qútylyp ketti. Jandy jauapkershilik arqalaghan joq. Bizding jaltaqoy biylik ózge últ ókilderi zang búzsa, zandyq jauapkershilikke tarugha asyqpaydy. Tipti zanda múnday әreketti jazalaugha mýmkindik beretin arnayy bap dayyn túrsa da...

Qazaqstan Respublikasy Qylmystyq kodeksining 174-shi babynda әleumettik, últtyq, rulyq, diny arazdyqty qozdyrghandardy jauapqa tartu kózdelgen. Onda «azamattardyng últtyq ar-namysy men qadir-qasiyetine» qol súghugha bolmaytyny anyq jazylghan. Eger adam qandayda bir arazdyqty qozdyru ýshin әreket etse, ne bolmasa sol әreketke shaqyrsa, onda ol atalghan bap boyynsha jauapqa tartylady. Zanda solay jazylghan.

Osy bapqa say talay azamat isti bolyp, sottalghan. Biraq temir torgha qamalghandardyng kóbi ózge últtyng «ala jibin attaghany» ýshin jaza arqalaghan óz qarakózderimiz. Maqúl, qylmys jasasa, zang boyynsha jazalanuy tiyis. Biraq zang bәrine ortaq. Qylmys jasaghandardyng bәri ortaq zanmen jazalanuy kerek. Ózgelerge «birligimiz jarasqan kópúltty el ekenimizdi» bildiru ýshin memleket qúraushy últtyng mýddesin ayaqqa taptay beruge bolmaydy. Qazaq últynyng ar-namysyna tiyisse eldegi ózge diaspora ókilderi de qatang jazagha tartyluy kerek.

Qazaq halqyn qorlaytyn, últtyq ar-namysy men qadir-qasiyetine til tiygizetin múnday әreketterge toqtau qoy ýshin zang qatal júmys isteui kerek. Zandy búzghandar keshirim súrady dep jauapkershilkten bosatugha bolmaydy.

Tútas últty kemsitip, últaralyq alauyzdyqty qozdyrghandar ýshin keshirim súrau jetkiliksiz. Janaghy azamattardyng bәri zang boyynsha jauapqa tartyluy kerek. Qazaqstan azamaty óz әreketine Qazaqstan zany boyynsha jauap berui qajet!

Quanysh Qappas

Abai.kz

27 pikir