Júma, 1 Shilde 2022
Janalyqtar 2614 0 pikir 28 Jeltoqsan, 2011 saghat 07:25

Ábdiuaqap QARA. MÚSTAFA ShOQAYDYNG ÚLTShYLDYQ IYDEYaSY

Qazaqstan tәuelsizdik tarihyndaghy manyzy zor túlghalardyng biri - Mústafa Shoqay ekeni aqiqat. Mine, osyghan oray Qazaqstannyng tәuelsizdigining 20 jyldyghyna oray jaqynda Almatyda Shyghystanu institutynda "Mústafa Shoqaydyng ghylymy múrasy jәne qazirgi zaman" atty halyqaralyq ghylymy praktikalyq konferensiya bolyp ótti. Búl - Mústafa Shoqaygha arnalyp halyqaralyq dәrejede ótkizilgen túnghysh ghylymy konferensiya.

Halyqaralyq jinalysqa kóptegen ghalymdar qatysty. Olardyng arasynda Sh.Uәlihanov tarih jәne etnologiya institutynyng diyrektory, professor Hankeldi Ábjanov, Memlekettik tarih institutynyng diyrektory, professor Býrkit Ayaghan, akademik professor Kóshim Esmaghambetov, professor Gýljauhar Kókebaeva, týrik ghalymdary dosent Ayhan Pala, dosent Sefa Hekimoghly jәne basqa da ghalymdar qatysty.
Konferensiyany ashu sózinde Shyghys­tanu institutynyng diyrektory Meruert Ábuseyitova Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng "Úly túlghalardy bilmeyinshe búrynghy dәuirlerding bir de birin tanyp biluge bolmaydy" degen sózin atap ótip, Mústafa Shoqaydyng Shyghystanu instituty akademik Kóshim Esmaghambetovting basshylyghymen Shoqaydyng býkil enbekterining 13 tomdyghyn baspagha dayyndap jatqanyn jetkizdi.

Qazaqstan tәuelsizdik tarihyndaghy manyzy zor túlghalardyng biri - Mústafa Shoqay ekeni aqiqat. Mine, osyghan oray Qazaqstannyng tәuelsizdigining 20 jyldyghyna oray jaqynda Almatyda Shyghystanu institutynda "Mústafa Shoqaydyng ghylymy múrasy jәne qazirgi zaman" atty halyqaralyq ghylymy praktikalyq konferensiya bolyp ótti. Búl - Mústafa Shoqaygha arnalyp halyqaralyq dәrejede ótkizilgen túnghysh ghylymy konferensiya.

Halyqaralyq jinalysqa kóptegen ghalymdar qatysty. Olardyng arasynda Sh.Uәlihanov tarih jәne etnologiya institutynyng diyrektory, professor Hankeldi Ábjanov, Memlekettik tarih institutynyng diyrektory, professor Býrkit Ayaghan, akademik professor Kóshim Esmaghambetov, professor Gýljauhar Kókebaeva, týrik ghalymdary dosent Ayhan Pala, dosent Sefa Hekimoghly jәne basqa da ghalymdar qatysty.
Konferensiyany ashu sózinde Shyghys­tanu institutynyng diyrektory Meruert Ábuseyitova Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng "Úly túlghalardy bilmeyinshe búrynghy dәuirlerding bir de birin tanyp biluge bolmaydy" degen sózin atap ótip, Mústafa Shoqaydyng Shyghystanu instituty akademik Kóshim Esmaghambetovting basshylyghymen Shoqaydyng býkil enbekterining 13 tomdyghyn baspagha dayyndap jatqanyn jetkizdi.
әl-Faraby memlekettik uniyversiytetining professory Gýljauhar Kókebaeva ózining Polisha jәne Germaniya arhivterinde júmys istegenin aita kelip, olarda Mústafa Shoqaydyng nasistermen birge istesken satqyn ekenin aighaqtaytyn bir de bir qújat bolmaghanyn, kerisinshe onyng nasisterge qarsy bolghanyn kórsetetin kóptegen derekterding bar ekenin basa kórsetti.
Memlekettik tarih institutynyng diyrektory, professor Býrkit Ayaghan reseylik tarihshylar әli de bolsa Shoqaygha satqyn retinde bagha berip kelgenin aityp ótti. Tipti olar nasistik armiya qatarynda qyzmet istegen Vlasovty, aq gvardiyashy Denikin ispetti qolbasshylardy orys patrioty dep aqtauda, biraq Týrkistan legionynda bolghandardy satqyn retinde ayausyz synauda eken. Búghan qaraghanda, reseylik tarihshylar Shoqay turaly zertteulerdegi songhy jyldarda qazaq ghalymdarynyng qol jetkizgen jetistikterinen habarsyz kórinedi. Búnyng basty sebebi Resey ghalymdarynyng qazaq tilin bilmeuinde jatsa kerek. Sondyqtan qazaq tilindegi Shoqay turaly manyzdy zertteulerdi orys, aghylshyn, nemis jәne fransuz tilderine audaryp otyru qajet siyaqty. Osy orayda manyzdy bir qadam bizding 2002 jyly týrik, 2004 jyly qazaq tilinde shyqqan «Mústafa Shoqaydyng ómiri, shygharmashylyghy jәne kýresi» atty enbegimiz fransuz parlamentining demeuimen fransuz tiline audarylyp jatqandyghynda bolyp otyr. Jaqyn arada Parijde baspadan jaryq kórmek. Búl kitap jәne basqa da qazaq ghalymdarynyng ghylymy enbekteri orys tiline de audarylghanda bәlkim Shoqaydyng satqyn emes ekenin bilse de, bilmegen bolyp otyrghan reseylik әriptesterimizge jauap bolar edi.
Al endi osydan dәl 70 jyl búryn, atap aitqanda 1941 jyly 27 jeltoqsan kýni dýniyeden ótken Shoqaydyng múrasy, iydeyalary býgingi Qazaqstangha ne beredi degen súraqqa keleyik.
Mine, osy túrghydan alghanda biz nege Mústafa Shoqaydyng emigrasiyada jýrgen kezinde tәuelsiz últtyq qazaq memleketi turaly aitqan pikirlerin taldamaymyz. Onyng pikirlerin býgingi Qazaqstannyng egemendigin nyghaytu barysyndaghy is-sharalargha paydalanbaymyz. Negizinde, múny paydalanghandar joq emes. Ásirese Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev 2005 jyly aqpan aiyndaghy joldauynda Shoqaydyng kezinde aityp ketken "birtútas Týrkistan iydeyasyn" odan әri damytyp "Ortalyq Aziya odaghyn" úsynghan edi.
Shoqay iydeologiyalyq qysym shekteuler bolmaghan erkin ortada Kenes Odaghynyng qol astyndaghy Qazaqstan, tipti býkil Týrkistan ýshin tәuelsizdikke qalay qol jetetini, tәuelsiz bolghanda qalay ómir sýre alatyndyghy jóninde oilanyp-tolghanyp bagha jetpes, qúndy iydeyalar qaldyryp ketken. Eger býkil Alash qayratkerleri, atap aitqanda Álihan Bókeyhan, Ahmet Baytúrsyn, Mirjaqyp Dulat, Maghjan Júmabay syndy úly túlghalarymyz da sol kezde Europagha shyqqanda ne bolar edi? Olar bizge tәuelsizdik jóninde qanday oilar tastap keter edi? Bir Mústafa Shoqaydyng ózi shetelde, Europalyq ghylymy ortada, kórnekti sayasy túlghalardyng arasynda jýrip Qazaqstan jәne býkil Ortalyq Aziya halyqtarynyng jarqyn bolashaghy ýshin "birtútas Týrkistan iydeyasyn" jәne olardyng til, din, dil jәne tarihy ýshin ýlken oilar men pikirler tastap ketti. Búlardyng barlyghy onyng qomaqty enbegi «Yash Týrkistan» jurnalynyng 1929 - 1939 jyldary arasynda jariyalanghan 117-sanynda oryn aluda.
Sondyqtan biz «Yash Týrkistan» jurna­lyn­daghy tek Shoqaydyng jazghandaryn ghana emes, býkil jazylghandardy qazaq tiline audaryp basugha tiyispiz.
Óitkeni Shoqaydyng "Yash Týrkistan" jurnaly - Týrkistannyng tәuelsizdigi jolyndaghy kýresting tuy bolyp tabylady. Jurnaldyng maqsatyn alghashqy sanynda atap kórsetken Shoqay múnyng Týrkistannyng tәuelsizdigi men halqynyng ózin-ózi basqaru qúqyghyna qol jetkizui jolyndaghy kýres ekendigin aitady. Al búl kýresting negizin sayasat, mәdeniyet jәne til salalaryndaghy júmystar qúraydy. Shoqaydyng pikiri boyynsha eng aldymen týrki әleminde mәdeniyet pen til birligin qamtamasyz etu qajet. Týrki mәdeniyetin barlyq týrki halyqtarynyng ortaq mәdeniyeti dep úghynghan jón. Týrki halyqtary bir-birining sóilegenin jәne jazghanyn eshqanday audarmashysyz týsinui kerek. Stambulda shyqqan gazet Samarqanda da oqylugha tiyis. Osylaysha, týrki halyqtary arasyndaghy birlik pen tuystyq sezimderi kýsheye bermek. Osynday birlik-bereke qamtamasyz etilgennen keyin basqa halyqtarmen tәuelsizdik mәselesinde odaqtasudy jaqtaydy. Shoqay múny Týrkistannyng tәuelsizdigi ýshin qajet dep sanaydy.
Mine, osynday qúndy oilar «Yash Týrkistan» betterinde kóp kezdesedi. Búl - egemendikti nyghaytu, bayandy etu, mәngilik etu jónindegi býkil sayasat sharalardyng jiyntyghynyng atauy. Geosayasattyng atynan da angharylghanynday ýsh túghyry bar. Birinshisi ekosayasat, yaghny ekonomikalyq sayasat, ekinshisi geosayasat, geografiyamyzdy, qazaqsha aitqanda jaghrapiyamyzdy, elding territoriyasynyng tútastyghyn saqtau jәne elding aimaqtyq ornalasuyna qaray sayasat jýrgizu, yaghny geopolitika. Ýshinshisi etnosayasat, ol qazaq halqynyng etnomәdeniyetin, ózge halyqtardy kemsitpesten qalpyna keltiru sayasaty. Bir el osy ýsh salada myqty bolmayynsha egemendigin saqtay almas demekpin. Qazaqstan aldynghy eki sayasatta әlemdi tang qaldyrarlyq ýlken tabystargha jetti. Endi egemendigimizding bayandy boluy ýshin etnosayasatta ýlken tabysqa jetuimiz qajet. Óitkeni әlemdik kýshke ie elderding etnomәdeniyettik problemalary joq. Mәselen Reseyde orys tilin bilmegen orys, Amerikada aghylshyn tilin bilmegen amerikalyq, Kytayda qytay tilin bilmegen qytay bar ma degen súraqqa joq dep jauap alasyz. Bizding oiymyzsha, Qazaqtyng etnosayasaty Qazaqstanda qazaq tilin bilmegen qazaq bar ma degen súraqqa joq dep jauap alynghanda tabysqa jetken bolady. Geosayasatta egemendikting kepilining jas­tar ekeni dausyz. Shoqaydyng Týrkistannyng tәuelsizdigi jolyndaghy kýresi ýshin zor ýmit artqan "Yash Týrkistan", yaghny "Jas Týrkistan" jurnalynyng aty kezdeysoq qoyylghan at emes, qayta sanaly týrde jasalghan tandau edi. Múnyng ózi, Shoqaydyng Týrkistannyng tәuelsizdik kýresinde jastargha degen seniminen tuyndaghan edi. Búl senimin Shoqay bir sóilemmen bylay dep ortagha salady: "Biz tәuelsiz Týrkistanymyz ýshin qajetti barlyq nәrseni jas úrpaqtan kýtemiz." Sol sekildi tәuelsiz Qazaqstan ýshin qajetti barlyq nәrseni jas úrpaqtan kýtuge bolady. Olardy osy orayda últtyq sanany qalyptastyru ýshin Shoqay syndy tәuelsizdikke býkil sanaly ghúmyryn arnaghan tarihy túlghalarymyzdyng enbekteri jәne iydeyalarymen tanystyruymyz qajet.

22.12.2011

Ábdiuaqap QARA,
Mimar Sinan Uniyversiytetining professory,
Shoqaytanushy

http://www.turkystan.kz/page.php?page_id=31&id=7051

0 pikir

Ýzdik materialdar

Aqmyltyq

«Qiyalshyldar kluby»

Ámirjan Qosan 392
Anyq-qanyghy

Kimning kim ekenin bile jýrsin dep...

Auyt Múqiybek 315