Seysenbi, 27 Qyrkýiek 2022
46 - sóz 3358 6 pikir 24 Qyrkýiek, 2020 saghat 13:19

Bojkonyng betpaqtyghyna baylanysty

Qazaq halqyna til tiygizgen Bojkogha qatysty bas biylikting resmy ókilderining osy kezge deyin júmghan auzyn ashpay, túshymdy pikir bildirmeuining birneshe sebebi bar dep oilaymyn.

Birinshiden, qogham osynshama dýr silkinip, narazylyq tanytyp jatsa da, týk bolmaghanday týr tanytyp, ýndemey qútylu - biylik basyndaghylardyng qanyna singen ejelgi әri kesirli әdet. Avtoritarizm kezinde qalyptasyp qalghan sayasy snobizm, júrtshylyqtyng pikirin kópe-kórineu mensinbeushilik. Sondyqtan da oghan tang qaludyng keregi joq.

Ekinshiden, biylik talay jyldan beri basshylyqqa alyp, qogham sanasyna sinirgisi kele jatqan bir túrpayy tehnologiya bar: últaralyq mәselede abay, meylinshe sabyrly bolayyq, qyzbalyqqa salynbayyq, әitpese, arty shu bolyp ketui mýmkin dep, kez kelgen bassyzdyqty juyp-shayyp, ózin-ózi aldau. Sol sebepti osy kýnge deyingi kóptegen últaralyq qaqtyghystar "taza túrmystyq" sipaty bar delinip, asqan internasionalistik minez tanytylyp keledi. Bojkolardyng betpaqtanuy da osynyng bir saldary.

Ýshinshiden, basqa últtardy qaydam, dәl osy orys tildilerge kelgende, reseylik faktor oinap ketetnini de eshkimge jasyryn emes. Osynday sәtte bizding biylik qatty sóilep, Bojkonyng "nasistik" dengeyde arandatuyna qatang bagha berip, osy masqarany әlemge ayan etse, soltýstik jaqtan qatqyl dauys estilip qaluy mýmkin. Bizding biylikting mәseleni tiyisti dengeyge kótermey, barlyq jaytty bir adam men polisiyagha audara saluynyng bir sebebi de osy dep oilaymyn.

IYә, keshirim súratty. Biraq ózi turaly anekdotty ózi shygharyp, ózi aitudy ynghaysyz sanamaytyn bir ejelgi halyq aitqanday, "osadok-to ostalsya"...

Taghy bir ókinishtisi sol: Bojko qazaqtyng namysyna tiyisip jatqanda, Qazaqstanda túratyn basqa últ ókilderining ýnsiz qaluy. Yaghni, qazaqtyng advokaty tek qana qazaq bolyp túr.

IYә, keybir basqa últ ókilderi jaqsy pikir aityp ta jatyr. Biraq olar neken-sayaq.

"Assambleya qayda?", - dep súramay-aq qoyayyn.

Ne isteu kerek?

Endigi jerde eshkim qazaq halqyna til tiygizbeytindey sabaq boluy ýshin búl onbaghandy sotqa tartyp, naqty jaza beru kerek! Presedent kerek!

Ámirjan Qosannyng jazbasy

Abai.kz

6 pikir