Bizge qanday Qazaqstan kerek?
Býgingi kýni qazaq tilining bolashaghy jayly kóptegen pikirtalastar órbude. Óz oiymyzdy ortagha salmastan búryn tómendegi mәlimetterge kóz saludy úsynyp otyrmyz. Qazaqstannyng demografiyalyq ahualyna mәn bereyik.
1000 adamgha shaqqanda qazaq, orys, ukrain halyqtarynyng tabighy ósimin kóreyik.
2009j 2010j
Qazaqtar 20 adam 20 adam
Orystar -1 adam -2 adam
Ukraindyqtar -15 adam -16 adam
Búdan Qazaqstanda europalyq nәsilderding tabighy ósimining tómendeuin kóremiz.
Al endi 1000 adamgha shaqqanda qazaq tildi oblystarda tabighy ósimning kórsetkishin qarastyrayyq:
2009j 2010j
Qyzylorda 20 adam 20 adam
Jambyl 18 adam 18 adam
Ontýstik Qazaqstan 23 adam 23 adam
Manghystau 26 adam 23 adam
Atyrau 20 adam 20 adam
Ortasha kórsetkish: 21 adam 20 adam
Býgingi kýni qazaq tilining bolashaghy jayly kóptegen pikirtalastar órbude. Óz oiymyzdy ortagha salmastan búryn tómendegi mәlimetterge kóz saludy úsynyp otyrmyz. Qazaqstannyng demografiyalyq ahualyna mәn bereyik.
1000 adamgha shaqqanda qazaq, orys, ukrain halyqtarynyng tabighy ósimin kóreyik.
2009j 2010j
Qazaqtar 20 adam 20 adam
Orystar -1 adam -2 adam
Ukraindyqtar -15 adam -16 adam
Búdan Qazaqstanda europalyq nәsilderding tabighy ósimining tómendeuin kóremiz.
Al endi 1000 adamgha shaqqanda qazaq tildi oblystarda tabighy ósimning kórsetkishin qarastyrayyq:
2009j 2010j
Qyzylorda 20 adam 20 adam
Jambyl 18 adam 18 adam
Ontýstik Qazaqstan 23 adam 23 adam
Manghystau 26 adam 23 adam
Atyrau 20 adam 20 adam
Ortasha kórsetkish: 21 adam 20 adam
Osy kórsetkishterdi 1000 adamgha shaqqanda orys tildi oblystardyng tabighy ósimimen salystyrayyq:
2009j 2010j
Qostanay 2 adam 2 adam
Shyghys Qazaqstan 5 adam 5 adam
Pavlodar 6 adam 6 adam
Soltýstik Qazaqstan 1 adam 1 adam
Qaraghandy 6 adam 6 adam
Ortasha kórsetkish: 4 adam 4 adam
Sonday-aq qazaq tildi oblystarda tabighy ósimning absolutti kórsetkishterin de kóreyik:
2009j 2010j
Qyzylorda 14000 adam 15000 adam
Jambyl 19000 adam 19000 adam
Ontýstik Qazaqstan 57000 adam 61000 adam
Manghystau 11000 adam 12000 adam
Atyrau 10000 adam 11000 adam
Ortasha kórsetkish: 102000 adam 118000 adam
Endi osy kórsetkishterdi orys tildi oblystardyng tabighy ósimining absolutti kórsetkishterimen salystyrayyq:
2009j 2010j
Qostanay 2000 adam 2000 adam
Shyghys Qazaqstan 7000 adam 6000 adam
Pavlodar 5000 adam 4000 adam
Soltýstik Qazaqstan 800 adam 400 adam
Qaraghandy 8000 adam 7600 adam
Ortasha kórsetkish: 23000 adam 20000 adam
Búl bizde qazaq tildi oblystardyng tuu jәne tabighy ósu kórsetkishi orys tildi oblystargha qaraghanda 7 ese, al 1000 adamgha shaqqandaghy kórsetkishterde 5 ese joghary ekenin kórsetti. Mәlimetterge sýiensek, qazaq halqynyng tuu jәne tabighy ósu kórsetkishi europalyq halyqpen salystyrghanda joghary ekenin de aita alamyz.
Qala halqynyng ósui qashanda auyl túrghyndarynyng sanatyna tәueldi. Eger auyl halqynyng ýles salmaghy kýrt kemise últ qartangy oryn almaq. Sebep, auyldaghy tuu kórsetkshining qaladaghygha qaraghanda joghary boluynda. Múndaghy qala halqynyng tuu kórsetkishi úzaq merzimdi kezende qala halqynyng qarapayym sanyn shygharugha qauqarsyz. Demek, «syrttan qúiylu bolmasa ishte súiylu bolary» sózsiz.
Auyl halqynyng kóp bóligin qazaq halqy qúrap otyr. Auyldyq jerdegi basym baghyttaghy til - qazaq tili.
Jogharyday aitylghanday, auyl halqynyng qalagha keluine baylanysty, erteli-kesh Qazaqstandaghy qala halqynyng basym bóligi qazaqy jәne qazaq tildi bolmaq. Qazaq tili - Qazaqstan territoriyasynda negizgi qarym-qatynas tiline ainalady. Bizding baghamdauymyzsha, búl kelesi on-on bes jyldyng ishinde oryn alary haq. Osylaysha Qazaqstandaghy qarym-qatynastyng negizi sanalugha tiyis qazaq tilining mәselesi aiqyn tabighy zandylyq kýshinde sheshiletin bolady.
Bizding qoghamnyng keybir ókilderi әli kýnge deyin qazaq tilin saqtap qalyp, qoldanys ayasyn keneytu jayly sóz qozghauda. Alayda búl mәsele obektivti tabighy zandylyq demografiyamen sheshimin tauyp otyr.
Birshama jyldan keyin búl barshagha aiqyn bolmaq..
Bizdi tolghandyratyn jәne últ aldynda túrghan naqty súraq kelesi: Biz tek qazaq tilinde sóileytin Qazaqstandy iyelenemiz be, әlde qazaq tilinde sóilep, qazaq tilinde qajetti bilim alatyn Qazaqstanda ma?
Eger biz Qazaqstandy tek qazaq tilimen iyelenip, ana tilimizde qajetti bilimder ala almasaq, biz últ retinde útylamyz. Biz tәuelsiz el retinde ómir sýrudi toqtatamyz. Múnday jaylar tarihymyzdan belgili. Kezinde elde barlyghy qazaq tilinde sóilep, últtyq dәstýrlerdi ústanghan edi. Búl biraq kómektespedi, qayta ezgining astyna saldy. Últymyzdyng sonday jaghdaygha dushar bolu sebebi patshanyng sayasatynan emes, bizding әlsizdigimizden bolatyn. Álsizderdi qashanda úrghan, úryp jatyrda, úrady da. Búdan shyghatyn qorynytyndy: beldi bekem buyp, kinәlini izdep aryzdanudy toqtatyp, últ retinde kýsheng kerek.
Eger biz Qazaqstandy qazaq tili ýstemdik etken jәne ana tilimizde qajetti bilim ala alsaq, biz últ retinde útamyz. Halyqtyng barlyq qajettilikterin qamtamasyz etetin ózimizding óndiris keshenderimizdi salyp últtyq injenerlik-tehnikalyq mektepterimizdi qalyptastyramyz.
Qazaq tilinde qajetti bilim nәrin boyymyzgha darytu ýshin bizge eng bastysy barlyq manyzdy degen ekonomika, sayasat, filosofiya, geografiya, biologiya, medisina, fizika, himiya jәne t.b. salalardaghy qazaq tilining sapaly audarmalaryn jasauymyz kerek. Býgingi tanda tek qazaq tilin biletin adam injeneriya, mehanika jәne aerodinamika salasynda bilim dengeyi boyynsha nemis, amerikandyq jәne fransuzdyq azamatpen teng kelmeydi. Sebebi, ol osy salalarda qazaq tilinde qajet bilim taba almaydy. Sondyqtan tek qazaq tilin biletin qazaqqa qajetti bilim alu ýshin basqa tildi mengeruge mәjbýr. Sol adam ana tilinde sapaly bilim alu ýshin bizder jogharyda atalghan enbekterding qazaq tilinde sapaly audarmasyn jasauymyz kerek. Aytylghan barlyq enbek salasyndaghy audarmalar sol salanyng bilikti mamandary arqyly jýzege asyryluy qajet. Mehanikalyq audarma mәseleni sheshpeydi, tek júmys barysyn qalyptastyrady.
Biz últtardy tildik dengeyde biriktiruimiz kerek. Býgingi tanda últtar tek әkimshilik shara esebinen ghana ústalyp túr. Býgingi kýni últymyzdyng tildik dengeyde ne qazaq tili, ne orys tili biriktire alady. Búl ne qazaq tili, ne orys tili barlyq etnikalyq toptar ýshin biriktirushi til bolmaq.
Endi Qazaqstanda qanday jaghday qalyptasyp jatqanyna nazar audaryp, nәtiyjesi qayda әkeletinine mәn bereyik. Býginde Batys jәne Ontýstik Qazaqstandaghy qazaqtar orys tilinde sóilespeydi. Óz kezeginde orystar da jappay qazaq tilinde sóilemeude. Degenmen, jogharyda aitylghan demografiyalyq jaghday men qazaq halqynyng tabighy ósimi erte me, kesh pe orys tilin Qazaqstanda qoldanystan shygharady. Sәikesinshe bizder atalghan salalar boyynsha qazaq tilinde qajetti bilimdi qalyptastyrmasaq, halyq lezde degradasiyagha úshyraytyny sózsiz. Sebebi halyqtyng kóp bóligi qazaq tilinde sóilegenmen, qazaq tidinde injeneriya, mehanika, aerodinamika jәne medisina salalary boyynsha qajetti bilimdi ala ala almaydy. Búl Qazaqstandy Niygeriyagha, odan keyin Aughanystangha ainaldyrady. Búl jaghdaydyng aldyn alu ýshin qazaq tilinde alugha bolatyn qajetti bilim sanyn jәne ondaghy qazaq tilindegi qoldanys ayasyn arttyru kerek. Óitpegen jaghdayda bizding úrpaqtarymyzgha dúrys medisinalyq qyzmetti aluy ýshin Europagha baruyna tura keledi. Nemese múnday sapargha aqsha bolmay medisinadan beyhabar dәrigerding qolyna ózindi tapsyrugha tәuekel etesin.
«Dana Jol» qoldanbaly ekonomika ortalyghy
«Abay-aqparat»