Dýisenbi, 17 Qantar 2022
Janalyqtar 2622 0 pikir 30 Jeltoqsan, 2011 saghat 07:07

Dәuren Quat. Jana jyl – jana ózen

Ózge sózdi qoya túryp, әngimemizdi ózennen bastayyq. Ózen - kóne týrki úghymynda «ómir», «mәngilik ómir», «jer betindegi tirshilik pen jer asty әlemin baylanystyrushy ózek» degen maghynalargha sayady. Bergi qazaqtyng «Ertóstik» ertegisinde bas qaharman  Jylan bapy eline barady. Jylan bapy elindegi ghajayyptardy kóredi. Ertóstikting janqimas serigi Shalqúiryq  Jylan bapynyng kólge batqan qazynasyn alyp beredi. «Kerqúla atty Kendebay» ertegisinde ózen qaq airylyp, batyrgha jol ashady. Áfsanalarymyzda su perisi men ózen úiyghyna shaqyratyn Ýbe qart turaly aitylady. Sýmbile men suyn aighyrlar turaly hikayattar qanshama?.. IYә, ózen, su, dariya, búlaq- qazaqpen qadym zamandardan beri qatar ómir sýrip kele jatqan tabighat qúbylystarynyng biri. Tirshilik bastauy da - su. Su jәne ot. Diny kitaptar da «uyz dýnie su betinde qalyqtaghan bozghylt túmangha úqsas edi» dep kuәlik beredi. «Ózen jaghalaghannyng ózegi talmaydy» dep jatamyz. Týrki balasy ózendi tekke laylamaydy. «Túnyghymdy laylama» dep eskertedi. Búlaq kórse, kózin ashyp, ózenge kir jumaydy. Tәnirding nazasyna qalamyz. Qysqasy qazaq ýshin ózen men ómir - bir anghardan órip shyghyp, bir arnagha qúyatyn jaratylys mәnining birligi, búny az deseniz, mәngilikting ózi.

Ózge sózdi qoya túryp, әngimemizdi ózennen bastayyq. Ózen - kóne týrki úghymynda «ómir», «mәngilik ómir», «jer betindegi tirshilik pen jer asty әlemin baylanystyrushy ózek» degen maghynalargha sayady. Bergi qazaqtyng «Ertóstik» ertegisinde bas qaharman  Jylan bapy eline barady. Jylan bapy elindegi ghajayyptardy kóredi. Ertóstikting janqimas serigi Shalqúiryq  Jylan bapynyng kólge batqan qazynasyn alyp beredi. «Kerqúla atty Kendebay» ertegisinde ózen qaq airylyp, batyrgha jol ashady. Áfsanalarymyzda su perisi men ózen úiyghyna shaqyratyn Ýbe qart turaly aitylady. Sýmbile men suyn aighyrlar turaly hikayattar qanshama?.. IYә, ózen, su, dariya, búlaq- qazaqpen qadym zamandardan beri qatar ómir sýrip kele jatqan tabighat qúbylystarynyng biri. Tirshilik bastauy da - su. Su jәne ot. Diny kitaptar da «uyz dýnie su betinde qalyqtaghan bozghylt túmangha úqsas edi» dep kuәlik beredi. «Ózen jaghalaghannyng ózegi talmaydy» dep jatamyz. Týrki balasy ózendi tekke laylamaydy. «Túnyghymdy laylama» dep eskertedi. Búlaq kórse, kózin ashyp, ózenge kir jumaydy. Tәnirding nazasyna qalamyz. Qysqasy qazaq ýshin ózen men ómir - bir anghardan órip shyghyp, bir arnagha qúyatyn jaratylys mәnining birligi, búny az deseniz, mәngilikting ózi.

Al, endi  «ózen» dep ózeureuimizding basty sebebine keleyik. Ángime,  әriyne, Janaózen silkinisinen shyghyp otyr. Janaózen 20 jyl «ertegige» elitip, estandy úiqygha kete jazdaghan eldi silkintip oyatty. «Oyan, qazaqtyn!» osy kýngi ruhyna ainaldy. Últ ziyalylary 20 jyl boyy zar iylep, zapyranyn tógip «tirilte» almaghan qazaqtyng tiri ekenin әigiledi. Tiri ekendigin, bar ekendigin bir ghana búlqynyp búrq etken ashuymen tanytqan  Janaózende halyqqa qarsy oq atyldy. Osy bir ýrey tughyzatyn kórinis bizdegi qúqyq qorghau organdarynyng el ishindegi qanday da bir tolqu men ereuildi suyq qarudyng kýshin paydalanyp basudan basqany bilmeytinin  әshkere qyldy. Biylik әleumettik ahualdyng shiyelenisin der kezinde sheshpese, qúqyq qorghau salasy qolyna qaru alady. Búl - stagnasiya. Búl - mәselemen betpe -bet kelgende jiger tanyta almaytyn, iskerlikten júrday ýkimetting dәrmensizdigi. Áriyne, әlemdi ózine jalt qaratqan Janaózendegi  jayttyng aldyn alugha bolatyn edi. Ol ýshin Mәsimov ýkimeti (tәiiri, osy bir mәn-maghanasy joq ýkimet turaly da aita beremiz-au)  mәselening orayyn onynan tabuy kerek edi. Alayda, ala jazday atqarushy biylik dym bitirmesten, "talapshyl topty júmystan bosatyp jibersek, talqany tausylady,  qalghany tynyshtalady" degen kompaniya basshylarynyng sózine senip otyra berdi. Eldi esepke alghan eshkim bolmady. Sovet ókimetining túsynda qalyptasqan jalpy halyq turaly týsinikten ( "tobyr", "qayda aidasan, sonda jýre beretin mal", t.b.) ókinishke qaray, bizding býgingi biylik әli  aryla almapty. Degenmen, Janaózen ereuili bәrimizge sabaq boldy. Resmy Astana aldymen abdyrap, sodan song ashugha minip, artynan oilanyp qaldy. Birinshi kezekte es jighan taghy da qalyng qazaqtyng ózi boldy. Mysaly, Abai.kz aqparattyq portalynyng pikir alanyna hat jazghan jastar, ziyaly qauym janaózendikterdi sabyrgha shaqyryp, keleli sózder aita bildi. Búnday halyqtan ainalsa, bolmaydy ma?! Endi el azamattary naqty iske kirisip, shyndyqtyng betine tura qaray alsa, kesh emes: bәri ornyna keledi. Búnday oqighalardan týnilmeu kerek. Búny zamannyng jana qyry, tipti kerek bolsa, janasha qimyldaugha sebep tudyrghan serpindi qadam dep qabyldasaq qatelespeymiz.  1989 jylghy Tyanmini alanyndaghy jastardyng qarsylyghyn qarudyng kýshimen basqan ókimetting ýlken jiynyn jasap, aqyldy Den Syaopiyn: «Tyanmini alanyna jinalghan jastar qytay halqyn qalyng úiqydan oyatty» degen eken. Janaózen oqighasyn da bizding Elbasymyz osynday erik-jigermen moyyndauy kerek. Alayda, elimizding bas arnalarynan bastap, tәueldi -tәuelsiz BAQ-tyng bәrinde Janaózendegi oqighanyng әleumettik, últtyq sipatyn búrmalau, joqqa shygharu júmysy ýdep barady. Bas arnalar basty tapsyrmany Basbaqannyng (týrkishe - ýkimettin) auylynan alyp otyrghany anyq. Arnalardyng betin keyingi aptalarda órtke oranghan avtkólikterding arbighan qanqasy, órtting jalyny jalaghan sauda ýilerining qara ala shúbar beynesi basyp ketti. Búnyng astaryndaghy sóz: «mine, halyqtyng dýniyesin halyq tonap, halyqtyng mýlkin halyq órtep jatyr» degendi eskertse kerek. Qosylamyz, halyq óz mýlkin ózi shashyp, qiratyp, tonyp, býldirmeui kerek. Onday ospadar qiymyldan el ishi tozbasa, - ozbaydy. Bay-baghylannyng qylshyghy da qisaymaydy. Olar bayaghynyng bay zamanynda dýniye- malyn, tipti, jeytin tamaghyna deyin syrtqa tasyp ýlgergen. Sondyqtan, býgingi biyliktegiler erteng Europada shalqyp ómir sýrip jýrgen Áliyev pen Áblyazovtyng qasyna kóship baryp, qatar qonyp jatsa, oghan esh tandanbanyz.  Osy arada tonau mәselesine toqtala ketken jón siyaqty. Tonau sharuashylyghy Janaózendegi «birneshe maskýnem, nashaqor, býlikshilerden» bastalghan joq, býgingi biyliktegilerding ózinen bastaldy. Toqsanynshy jyldardyng basynda eldi tút jalanash qaldyryp, bardy tonap bitkenderden bastaldy. Tonau sharuashylyghyn  damytu ton kiygenderden bastaldy. Qalyng búqara -  el ishi sonday  súmdyq tonaugha kózapara kóndikti. Keshirdi. Tótennen emes, tóteley úrynghan pәlege tózip baqty. Aqyrynda «ton kiygenderding negizgi júmysy tonau eken ghoy, tonay bersinshi» deytin tosyn oigha tosyldy. Tonaushylardyng el biyleuine mýmkindik berdi. Qolynan qaqqan joq. «Qara halyqtyng qamyn erteng kýittey jatar, odan da manyzdy mәselelermen alansyz shúghyldansynshy» dep qabaq baghyp, sabyrmen otyrdy. Biraq, biylikting jasampaz iydeyalary men  «memleket ýshin manyzy zor» qúndy qújattarynyng birde-birin qabylday almady. Qabylday almauy- qazaqtyng aqyl esining kemdiginen emes, әlgi iydeyalar men qújattardy búlynghyrlandyryp, búra tartqandardyng búralqy tiriligine baylanysty bolsa kerek. Álemdik tәrtip pen janaryp jatqan adamzat qoghamynyng ayasynda qazaq eki ret qabyldanyp, ýsh ret týzelip, kýzelgen býgingi Konstitusiyadan góri 25 jasynda Barlybek Syrttanov jazghan «Qazaq ustavyn» oqyp ómir sýrgendi hosh kóredi. Nege? Negeniz bar ma, týsinikti. «Týsinikti» degen sózge týsinik beruding qajeti shamaly shyghar. Zamanuy sayasi-ekonomikalyq termindermen týzilgen deklarasiya tilindegi memlekettik baghdarlamalar emes, HHI ghasyrdyng qazaghyna  HH ghasyrdyng ortan beline jetpey qiylghan alashordashylardyng iydeyalary men aitqan oilary, istegen isteri әldeqayda úghynyqty. «Úghynyqty» degen sózdi bireuge úghynydyrudyng  da qajeti shamaly shyghar. Óitkeni, qazaq óz elinde, óz jerinde kópting biri, kójening súiyghy bolyp ómir sýrudi qalamaydy. Óz jerinde, óz elinde qarasy mol qazaq shyn maghynasyndaghy erkindikke jetip, ensesin tiktegende ghana, óz boyyndaghy jasampazdyq qabiletin ashyp, 130 últqa iyelik etip, bauyryna basady. 130-dyng qazaq jerinde ósip-órkendeuine kepildik bere alady. Memleketting altyn dingegi- Alash balasy alandap kýy keshse, qaydaghy últaralyq tatulyq? Qaydaghy auyzbirlik? Jasandy tatulyq pen jalghan birlikting bir kýni «shólmegi synyp», shókesinen týsui mýmkin. Janaózendegi jaghdaydy jasyryp baqqan biylik sol kezde ýlken shyndyqpen betpe-bet keledi. Óitkeni, Janaózen múnayshylardyng әleumettik tensizdikke úshyraghanymen birge qazaq tilining qorlanyp, qazaq balasynyng әlimjettikti kóp kóretindigin de kózge shúqyghanday etti. Búdan bylayghy jolsyz biylikke qazaqtyng qarsy til qatatyndyghyn da alangha shyghyp anghartty, myqty eskertu jasady.

Ózen tasidy, ózen aspangha aq kóbik atyp búlqynady. Keyde arnasynda typ-tynysh aunap jata beredi. Qazaqta ózenning minezi bar. Endeshe, jana jyl jana ózen bolyp jalghassyn!

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 5788
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 6837