Júma, 22 Qarasha 2024
Áleumet 5589 5 pikir 8 Qazan, 2020 saghat 12:36

Júmyssyzdyqpen kýresuding eki faktory

Qazir qazaq qoghamynyng aldynda shiykizatqa tәueldilikten qútyludyng óte ýlken problemasy túr. Jәne respublikamyzdyng aumaghy úlanghayyr bolsa da, bolashaqta elimizding tek 30 payyz óniri ghana adam túrugha qolayly bolyp, qalghan 70 payyz ónirding ekologiyalyq apat aimaghyna ainalghandyghyn osy bastan eskeruge tiyispiz. Búl orayda týrli ken oryndaryndaghy shiykizat óndiretin sheteldik investorlar týpting týbinde Qazaqstan klimatyna orasan zor óz ziyanyn tiygizetin tehnogendik zardab tuyndatyp otyr. Búnyng aldyn aludy qazaq ýkimeti osy bastan oilastyruy kerek.

Ol ýshin el ishin jaylaghan ashyq jәne jasyryn júmyssyzdyqpen kýresuding eki faktory aldymyzdy kes-kesteydi. Birinshi faktor – qazaq tildiler arasyndaghy júmysyzdyq, ekinshisi – orys tildiler arasyndaghy júmyssyzdyq. Songhylary Resey men damyghan elderge júmys izdep ketip, kóp jaghdaydy óz jeke bastyq problemalaryn sheshe alady. Al, qazaq tildilerding eki qolgha bir kýrek tabuyna qatysty búlay dey almaymyz. Qazaq biyligi әli kýnge júmyssyzdardyng atalghan etnikalyq tobyna qatysty tuyndaghan әleumettik jәne tildik problemalargha baylanysty eshbir naqty is-әreketke barmauyn nemen týsindiremiz. 

Bar mәsele búl orayda bilim beruge kelip tireledi. Kez kelgen oqushy ne dene, ne oy enbegine beyim bolyp keledi. Dene enbegine beyimder sany óte kóp te, oy enbegine beyimder sany tym az. Osy dene enbegine beyimder últtyng týp negizin qúraytyn, últtyq ekonomikalyq damudy órge sýireytin әm bәsekege qabiletti tehnikalyq intellektualdar. 

Bastauysh synyptan keyin balalar sanyna oray synypqa bólu eskirgen bilim beru әdisi. El ishinde dýrbeleng tumauy ýshin jәne ana tilimizde bilim beruding baghyn ashu ýshin orys tilinde bilim beretin bilim oshaqtaryn jayyna qaldyryp, Últtyq mektepti reformalaugha batyl qadam jasaugha tiyispiz. 

Eger qazaq auylynda 10 bala bastauyshtan keyin 5 synypqa barsa, birge oqyta salushylyq ýrdisi toqtatylugha tiyis. Mektep synyptary bala sanyna qaramay kәsiptik-tehnikalyq jәne ekonomikalyq-gumanitarlyq bilim beretin synyptargha bólinbey esh reforma óz jemisin bermeydi. Dene enbegine beyim әr balagha últtyq qordan arnayy bilim kapitaly jeke esepshotyna audarylyp, jergilikti biylikting qadaghalauymen bilim aluy baqylanugha tiyis. 

Jәne múghalim izdep, kadr dayarlap әure bolmay balanyng jas ereksheligine say bilim beretin belgili bir salanyng mamandarynyng qatysuymen tehnikalyq onlayn sabaqtar ótkizu keng jolgha qoyylyp, týrli tehnikalyq bilim alugha septigi bar sabaqtar toptamasynyng kompakty diskileri jergilikti ónirlerge taratylyp beriletin bolsa, jýrgiziletin reformagha ata-analar da qúlyqty bolady. 

Qazaq mektebinde fizika, himiya jәne matematika terendetilip oqylmay, kereksiz pәnderge bólingen sabaq uaqyty azaymay bilim beru salasynda esh ilgerleuge qol jetkize almaymyz. 

Búl ýshin gumanitarlyq baghytta bilim berip, elimizdegi bolashaq tehnikalyq kadrlardy diplomdy sendelbaylargha ainaldyrushy JOO 95 payyzyn jabugha qol jetkizuge baghyt ústansaq kóp nәrse útamyz. Bizge biyilikke tәuelsiz, óz enbegimen qazaqty ózgege tanytta alatyn úrpaq kerek. Ony tәrbiyleu tehnikalyq últ bolyp qalyptasugha baghyt ústanudan túrady. KSRO kezinde mektep bitirushilerding tek 17 payyzy ghana joo, tehnikumdar men uchiliyshelerge týsetin. Qazir 90 payyz mektep týlekteri bolshaghyna kereksiz joo men kolledjderge týsip, bitirgen song әke-sheshesine júmysqa ornalasu ýshin tamyr-tanys izdetedi. Eshqaysy birden óz biznesin ashudy, ómirin jaqsartudy qalamaydy. Basqa últ ókilderi bәrin kerisinshe jasap, әueli biznesin dóngeletip, odan keyin ózine kerek diplomdy bir kýn sabaqqa barmay satyp ala salady. Búl – ómir shyndyghy. 

Mektepte jәne joo maqsatsyz bilim beru el damuyn keri ketirip otyr. Ári bir kýn joo partasynda otyrmay, aqshany tanysynyn  qolyna ústatyp diplom alyp shyghushylardyng barlyghy eshkimge tansyq emes. Sheteldik týrli tehnikalyq bilim oshaqtarynyng fililaldaryn ashu jәne júmyssyz jastardy júmysshy mamandyqtary boyynsha ózge damyghan elderge oqugha jiberdi jolgha qoymasaq, basqany aitaghanda kórshi Ózbekstannan da kósh keyin qalamyz. Elge kelgen song olargha jekeshotyndaghy bilim kapitaly arqyly óz biznesin ashugha mýmkindik beruge tiyispiz. 

Elimizde tehnikalyq qazaq tildi bilim oshaqtarynyng sany artpay, mektepte fizika, himiya jәne matematika terendetilip oqytylmay,  biz óz jerimizde otyryp, ózgege qúl bolamyz. Úrpaghymyz jatqa jautankóz bolmauy ýshin oilanayyq, aghayyn!

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1434
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3199
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5142