Qazaq qoghamy qanday qorytyndy jasaydy?
Songhy kezdegi sayasy oqighalar jayly kóp tolghanam. Sonau Belarustaghy bir ay qarsylyq. Anau Tauly Qarabaq ýshin Ázirbayjan-armyan soghysy. Mynau Qyrghyzdaghy revolusiyadan góri tónkeris dep ataugha kóbirek kelinkireytin qaradýrsin oqigha.
Shyn mәninde bajaylap qarasaq, búl oqighanyng bәri de qazaq memlekettigine tóngen qauipting signaldary deuge bolady. Qazaq qoghamy búdan ózine qanday qorytyndy jasay alar?!
Elding jappay sayasilanu ýrdisi qoghamdy demokratiyalandyru ýshin jaqsy qúbylys. Áytse de, sayasy kózqaras ýshin agha inini, bala әkeni qúrbangha shygharghan kýni keshegi tarihymyzdy qaytalamaugha estilerding aqyly jeter deymin. Lustrasiya, onyng ar jaghynan basy qyltiyp túrghan eksproprasiya, onyng ar jaghynan basy qyltiyp túrghan repressiya degender kýni keshe bastan keshken zobalan. Tipti oilaudyng ózi qorqynyshty zat.
Ár adam qymbat bizde. Ár aqymaqtyng belindegi úrqy qymbat haldemiz, payymdap qarasaq. Bes kýn qaryn toyghangha mәz bolyp, ótkendi úmytugha bolmaydy.
Ár elding Tauly Qarabaghy boluy mýmkin. Aynalasyndaghy eldermen shekara mәselesin konfliktisiz rettegenimizben, qauip seyildi deuge әste bolmaydy. Ózge últ ókilderi kóp shoghyrlanghan jerlerdegi separatizm qaupin byltyr aiqyn sezingenimizdi úmytpayyq. Tyghyryqtan shygharar jol — últaralyq qatynastardy qayta qarau men demografiyalyq ósim ghana.
Kórshi Qyrghyz eli Tәuelsizdik alghan tústarda, 90-jyldar basynda Qazaqstanmen salystyrghanda sayasy jaghynan әldeqayda túraqty dep eseptelgen edi. Alayda, arada ótken otyz jyl búl ara qatynasty 180°-qa ózgertti. Biz qalasaq ta, qalamasaq ta, shyndyq — osy. Alayda, búghan qarap toqmeyilsuge mýlde bolmaydy. Artynan jarylatyn bomba bizding memlekette de jeterlik. Osyghan jol bersek, Qyrghyz oqighalary oiynshyq bolyp qaluy mýmkin. Búny әueli biylik oilansa kerek-ti.
Ertenimiz oiran bolmasqa býgin oilan, qazaq!
Uays Ersayynúlynyng jazbasy
Abai.kz