Eki saual:

Ahmet Baytúrsynúlynyng aty-jónin nege dúrys jazbaymyz?

Qyzyl diplomnyng týsi qashan ózgeredi?

1924 jyly Orynbor qalasynda ótken túnghysh qazaq siyezinde qazaq azamattarynyng aty-jónin qazaqsha rәsimdeu mәselesi sóz bolghanda Alash arldaqtysy Álihan Bókeyhanúly: «Qazaq aty-jónin orys halqyna eliktep, «ov, -ev» dep jazu toqtatylsyn! Búdan bylay qazaq azamattary óz aty-jónderin últtyq dәstýrmen Abay Qúnanbayúly degen siyaqty jazdyrsyn, biz de Ahmet Baytúrsynúly, Álihan Bókeyhanúly bolayyq!» degen taghylymdy úsynys jasaydy. Búl úsynys qabyldanyp, «býginnen bastap qazaqtar aty-jónin «-úly, -qyzy» ýlgisimen jazatyn bolsyn!» degen qauly qabyldanghany belgili.

Mirjaqyp Dulatúly sol kede «Qazaq» gazetinde (1915  j.  №121) «Gazet, jurnaldarymyzda kóbinese «úly», «balasy», «qyzy» degenning ornyna «ov», «ova» jazylady. Búl qazaq tilinde bolmaghan sebepti, qúlaqqa tipti ersi estiledi, «ov», «ev», «iyn», «ova»-lar jalghyz-aq orys halqynda bar dep aitugha bolady, basqa Europa halyqtarynda da joq, bizden ózge patshaly músylmandarda da joq. Búlardy orystan kórip elikteuimiz orynsyz, basqa júrttyng sózderining qúiryghyn әkelip óz sózimizge taghudyng qansha qajeti bar.   «Ov»-tardy oryssha jazghanda qoldansaq ta, qazaqsha «úly», «balasy», «qyzy» dep jazuymyz kelispey me. Múnan bylay júrtqa ónege beretin gazet-jurnaldarymyz múny eskerse, qanday jaqsy bolar edi, qiyndyghy da bolmas edi» - dep jazdy.

Sodan beri qansha uaqyt ótti. Sovet imperiyasy túsynda oghan qúlaq asqan azamattar sanauly ghana boldy. Bauyrjan Momyshúly, Shona Smahanúly, Balghabek Qydyrbekúly sekildi әdebiyet pen mәdeniyetke jaqyn biren-saran túlghalar ghana Alash arystary ósiyetine adaldyq tanytty.

Qazirgi uaqytta da «ov» pen «evten» qútylghandar sany onsha kóp emes. Ol az deseniz, Aynúr, Gýlnúr sekildi qazaq qyzdarynyng әdemi esimderi qújatta Aynura, Gulinura dep jazylyp jýr. Keybir jastargha aty-jóndering dýrys emes dep aqyl aitsan, qújat boyynsha solay dep ózeureytinin qaytersin?

QR Preziydentining 1996 jyldyng 2 sәuirindegi №2923 Jarlyghynda: «Últy qazaq azamattar ózderining tegi men әkesining atynyng jazyluyn qazaq tiline tәn emes affiksti alyp tastay otyryp, ózgertuge haqyly, alayda tegi men әkesining atynyng týbirlik negizi saqtaluy tiyis. Búl rette әkesining atyn jazghan kezde azamattyng jynysyna qaray «úly» nemese «qyzy» sózderi qosylyp, birge jazylady» dep taygha tanba basqanday anyq jazylghan. Al «Neke jәne otbasy turaly» zannyng 28-babynda: «Tuudy tirkeu kezinde últy qazaq azamattardyng atyn, әkesining atyn jәne tegin myna tómendegi ýsh mýshelik antroponimdik belgileu jýiesi: aty, әkesining aty, tegi boyynsha dúrys jazugha jәne aitugha nazar audaru kerek. Múnymen qatar azamattardyng qalauy boyynsha qazaqtyng tegi men әkesining atyn jazu kezinde qazaq tiline jat – ov, – ev, – ova, – eva, – iyn, – i, – iny, – na, – ovna, – evna, – ovich, -evich júrnaqtary alynyp tastalyp, olardyng ornyna «úly, qyzy» jalghaulary birge qosylyp jazylady» dep kórsetilgen. Osy qauly qalay oryndalyp jatyr desek, jauap tappay qinalamyz.

Últ úitqysy bolghan Ahmet Baytúrsynúlynyng aty-jóni onyng keyingi uaqytta jaryq kórgen shygharmalarynda da, onyng esimin iyelengen basqa oqu oryndary men mekemelerde de dúrys jazylyp jýr. Alayda, Ahannyng tughan elindegi memlekettik uniyversiytet Ahmet Baytúrsynov atyndaghy dep atalady. Osy oqu orny ornalasqan kóshe de Ahmet Baytúrsynov atyndaghy kóshe. Arqalyq qalasyndaghy bastauysh gimnaziya da A.Baytúrsynov atyndaghy dep jazylghan.

Jaqynda A.Baytúrsynov atyndaghy uniyversiytet pen Ó.Súltanghazin atyndaghy pedagogika uniyversiyteti qosylyp, endi Ahmet Baytúrsynov atyndaghy Qostanay ónirlik uniyversiyteti dep atalatyn boldy. Búl turaly jazghan «Egemen Qazaqstan» (21 shilde, 2020 j) gazeti (avtory Núrqanat Qúlabaev) «Esterinizge sala ketsek, Almatydaghy til bilimi instituty Baytúrsynov emes, Baytúrsynúlynyng atynda. El astanasynda da Baytúrsynúly kóshesi bar. Alash ardaqtysynyng ózi de kózi tirisinde 1925 jyldargha deyin jeke qújattary men enbekterine «Baytúrsynúly» dep jazyp kelgeni tarihtan mәlim» - dep atap kórsetken edi. Ahmet Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi instituty sekildi Ahannyng aty-jónin dúrys jazu oiymyzgha da kelmeydi. Qostanaydaghy uniyversiytetke esimi berilgen Ahmet Baytúrsynúly aty-jónin dúrys jazu turaly oblys ortalyghyna issaparmen kelgen Bilim jәne ghylym ministri (sol kezdegi) Kýlәsh Shәmshidinovagha da kezinde el aqsaqaldary eskertken bolatyn. Osy turaly Bilim jәne ghylym ministrligi arnauly sheshim shygharsa núr ýstine núr bolar edi.

Taghy bir ýlken mәsele – qyzyl diplom jayy. Oqudy ýzdik bitirgenderge Sovet Odaghy túsynda qyzyl diplom tapsyrylatyn bolsa, sol ýrdis kýni býginge deyin jalghasyp keledi.  

Sәken Seyfulinning kommunistik sәlemmen Stalinge jazghan hatyna qaraghanda, poyyzben Orynborgha qaytyp kele jatqanda alashordashy Eldes Omarúly Sәkenge: «Búryn Alashorda edik, endi Qyzylorda boldyq. Qazaq ýshin qyzyl, jasyl, aq týsting aiyrmasy joq. Eng bastysy Ordanyng bauyry býtin bolghany» degen eken. Búl Alash ardaqtylarynyng eng songhy últtyq quanyshtarynyng biri edi» («Abay-aqparat» portalynan)

Qyzyl diplom keshegi qyzyl tumen týstes, Sovet imperiyasynyng simvoly. Qyzyl aqqan qannyng týsi retinde keshegi asharshylyq pen qandy qyrghyndy eske salady. Tәuelsiz qazaq eli býgin kók tuyn jelbiretip otyrghanda nege onyng týsin kók qylmasqa?! 

Diplomnyng qyzyl nemese kók boluy kóp kisige onsha manyzdy da emes degen pikirler bar. Alayda, qolyna diplom alghan jas mamannyng kókiregindegi eli ýshin maqtanysh sezimi memlekettik tu kótergen sekildi patriottyq biyikte bolghany oryndy emes pe?

Kók qazaq úghymynda qasterli týs. Aspan da kók, jana shyqqan shalghyn da kók. Osy turaly da ministrlik sheneunikterine qúlaqqaghys qylghymyz keledi.

Aqylbek Shayahmet 

Ahmet Baytúrsynúly atyndaghy QMU professory, Qazaqstannyng qúrmetti jurnaliysi

Abai.kz