Dýisenbi, 18 Qazan 2021
Bizding sheneunik 2000 1 pikir 27 Qazan, 2020 saghat 11:23

Ákimder reytingi - erikkenning ermegi me?

Qazaqstan qashanda ózge elderge úqsamaytyn, talay júrtty tanqaldyratyn «dýniyelerdi» tauyp alyp, sony «keremet janalyq» esebinde úsynugha kelgende aldyna jan salmaytyndardyng qatarynda ma degen oy keledi.

Solardyng biri ózderin asa bilgishter sanaytyn, sarabdal sarapshymyn dep esepteytin keybir diyletanttardyng «Oblys әkimderining reytingi» degen oqyrmandardyng nazaryn audarugha әlektengen lohotron tәrizdes oiyn tauyp alghan. Qarap otyrsan, oblys әkimderining iskerlik dengeyin, úiymdastyru talanty men halyqpen til tabysa bilu qasiyetin tarazylau kez-kelgen agenttik nemese portal, bolmasa tipti qatardaghy blogerlerding de qolynan kele beredi eken.

Búryn múnday kýmәndi tizimdi ana Núr-Súltan nemese Almaty sekildi qalalardaghy aty-jóni anda-sanda bolsa da baspasózde kezdesip qalatyn bir kompaniyalar toqsan sayyn tyrashtanyp jasap jatatyn. Al qazir búl «jarysqa» eshkim estip-kórmegen, ózderi anau Kókshetau qalasynda túratyn «Kókshetau-Aziya» degen aqparattyq agenttik belsene kirisip ketipti. Múny biz jaqynda osy bizding Qostanaydyng jergilikti gazetteri men portaldary «Alaqay, bizding әkimiz Arhiymed Múqanbetov oblys әkimderining ishinde besinshi oryn alyp, liyderler qataryna qosyldy» dep bórkin aspangha atyp jatqanynan bildik (Aytpaqshy, búryn liyderler dep basty ýshtikterdi aitushy edi. Endi bestik te liyderlik bolghany ma? Álde Arhiymed besinshi oryn alsa da kóshbasshy bola bere me?).

Ákimdi jappay marapattaghan maqalardyng siltemesi biz múny oqyrmandary tek qana Aqmola oblysyn ghana qamtityn әlgindey agenttikting «atqarghan auqymdy júmysy» ekendiginen bildik. Barlyghy da soghan silteme jasaghan. Búl agenttik eshtene basyn auyrtpastan oblys әkimderining bir aidaghy yaghny tek qyrkýiek aiyndaghy júmysyn ghana «taldaghan».

Bir qyzyghy, osy shaghyn ghana agenttik elimizding barlyq oblysynyng әkimderine ózderinshe «әdil» bagha berip qoyypty. Múny ózderi kishkene ghana qalada otyryp, qalay bile qoyghan? Ákimderding tizimi qanday talappen jasalady, onyng qyzmeti qalay saraptalady, oghan bagha beretinder kimder degen saualdargha onsha basyn auyrta qoymaghan sekildi. Búlay kete bersek, týbi әr oblys әkimining reytingisin sol әkimning qolynan jem jep otyrghan jergilikti portaldar men aqparattyq agenttikter de jasay beredi. Onda qay әkimning birinshi orynnan týspeytindigi turaly bal ashyp jatudy ózi artyq shyghar.

Bir qyzyghy, búl agenttik osy sholudyng basynda oqyrmandardy «Búl qyrkýiektegi reyting әkimderding koronoviruspen qalay kýreskendigi jәne onyng jana tolqynyna qalay dayyndalyp jatqandyghyna arnaldy» dep sendiredi. Demek, bizding әkim búl «jarysta» ózgelerdi shang qaptyryp ketti degen sóz ghoy. Al olay bolsa, nege búl indetting búl aimaqta órship ketkendigi, sóitip qazir biz búl «jarysta» ýshnshi orynda túrghandyghymyzdy atalmysh agenttik qalay týsindirer eken? Múnda qazirding ózinde qalyng júrt qatty karantinde otyr.

Búl agenttik eshbir tereng әri jan-jaqty saraptama men taldau jýrgizbesten ana Shyghys Qazaqstan, Týrkistan, Manghystau men Atyrau oblystaryn kósh sonynda qaldyryp, yaghny ausayderler qataryna qosady. Olardyng oiynsha Almaty, Shymkent, Núr-Sýltan qalalary men Aqtóbe, Jambyl, Pavlodar jәne de basqa oblystar (ol qanday oblystar eken?) ortasha ghana júmys istep jatqan synayly. Al ózderining oblystaryn tórtinshi oryngha iliktirip qoyypty. Sirә, batyrgha da jan kerek shyghar. Tek, nege ony birden kósh basyna qoymaghandyghyn týsine almadyq. Sypayylyq jasaghan shyghar.

Sypayylyq demekshi, agenttik ózderining bireulerden  qorqyp, eshkimnen de aiylyn jiya qoymaytyndyghyn da atap ótipti. «Biz aimaq әkimdikteri ókilderi tarapynan búl jobanyng bedelin týsiruge talpynghan, sóitip qysym kórsetken faktilerdi talay ret atap óttik. Alayda múnyng bizding redaksiya men joba avtorlaryna esh әserin tiygizbeytindigin asygha habarlaymyz» dep kónilimizdi júbatyp qoyady. Alayda qayta-qayta qysym kórsete beretin ol qanday әkimdikterding ókilderi, ózderining aty-jónderi bar ma, bolsa olar kimder?» degen saualdy mýldem jauapsyz qaldyrghan.

Jaraydy, biz kezindi Arhiymedting júmysyndaghy jetistiktermen qatar, óreskel qatelikteri jayly talay jazghanbyz. Sondyqtan ózgelerge de oryn berelik. Mәselen, janaghy «Arhiymed Múqanbetov Qazaqstan oblysy әkimerining bestik liyderlder qataryna qosyldy» dep jazghan portalgha «Daren» degen atpen pikir qaldyrghan oqyrman «Mýldem týsiniksiz reyting. Qarapayym adamdargha esh qajeti joq nәrse. Mәselen, aimaqtaghy sybaylas jemqorlyqtyng dengeyi nege esepke alynbaydy? Búl qylmystan ekonomikagha keletin zalaldyng auqymy erekshe emes pe. Eger osy kórsetkish nazargha ilinse, mәsele basqasha bolary sózsiz».

Shyndyghynda da, ózgesin aitpaghanda jemqorlyq múnda eshkimge de des berer emes. Mәselen, ótkende oblystyq bilim beru basqarmasynyng lauazymdy qyzmetkeri para berip, sottalghan boyda, onyng bastyghy Symbaluk degen «óz erkimen» aryz berip qútylyp ketti. Al osyndaghy Qostanaydan keyingi asa iri qala - Rudnyidyng әkimi Ghayazov Kashar kentining әkimi para alghandyghy ýshin ornynan bosatyldy. Qostanay qalasy әkimining bir orynbasary da qúryqqa ilindi. Al eki birdey dispanserding bas dәrigeri tenderge týsken firmalardan mol aqsha dәmetem dep abaqtyghy qamalyp jatyr.

Nege ekeni belgisiz, agenttik әkimderding qyzmetine bagha bergende olardyng tek qana ekononmikalyq salada jetken «tolaghay» tabystaryna tan-tamasha bolady. Al endi densaulyq saqtau, bilim beru, mәdeniyet pen әleumettik sala sekildi búqara halyqtyng kónil-kýiine tikeley әser etetin jayttargha mýldem nazar audarmaydy.Sonymen qatar býgingi asa ózekti mәselerding biri - jergilikti budjetting qanshalyqty tiyimdi júmsalyp jatqandyghy jayly da auyz ashpaydy. Al bizde halyqtyng aqshasyn bey-bereket, eshbir aqylgha salmastan, kerek te, kerek emes nәrselerge júmsay beruden elimizde eshkimge de des bermeymiz. Sirә, agenttikting múnday jayttargha asa mәn bermeuine qaraghanda olar kerek faktilerdi osyndaghy әkimge tikeley baghynyshty, sondyqtan tek maqtaudan tynbaytyn jergilikti baspasóz ben statistika komiytetinen ghana alghan bolar dep joramaldaugha mәjbýrmiz. 

Aytpaqshy, búl agenttik Arhiymedting «erekshe» basshy ekendigi tuarly «jyrlaymen» dep key-keyde tym qisynsyz jayttargha úrynyp jatady. Mәselen, búlar esh shimirkenbesten «Arhiymed Múqanbetov jergilikti elita men ónerkәsip toptarynyng onyng qatal da isker stiyline qatty qarsylyqtaryna qaramastan, oblys ekonomikasyn damytuda jemisti júmys atqaryp keledi» dep aidy aspangha bir-aq shygharady. Agenttik ózine ghana tәn «stilimen» búryn búlardy kim qorqytatyndyghy jayly aitpaghan bolsa, búl joly da Arhiymedke ashyq qarsy shyghyp jýrgen «jýrek jútqan batyrlardy» da naqtylap atap ótpeydi. Ol qanday jergilikti elita men ónerkәsip toptary? Ádettegidey búghan da jauap joq.

Al shyndyghynda búl da oidan shygharylghan shylghy ótirik. Biz osynda Arhiymedting 8 jyl boyy әkim bolghanda oghan qarsy dau aitpaq týgili, onyng kózqarasyna say kele qoymaytyn sypayy ghana pikir aitqan jandardyng birde-birin kezdestirgen emespiz. Oblysty «ashsa alaqynanda, júmsa júdyryghynda» ústaytyn, býkil biylikti bir qolda ústaghan adamgha qarsy keletin ol qanday «qaharman»? Al jalpy bizding eldegi biylik jýiesinen sәil-pәl ghana habary bar adam, oblys әkimining biyligining sheksiz ekendigin, onyng qakshanda «aq degen aq, qara degeni qara bolatyndyghyn» bilmeui mýmkin emes. 

Jә, aita bersen, әngime kóp. Qalghanyn oqyrmandar bajaylay jatar. Tek bizge keybir bilikti sarapshylardyng payymdauyna qaraghanda múnday reytingter bostan-bosqa jasalynbaytyn kórinedi. Oghan da arnayy tapsyrys berilmetindigine eshkim de kepildik bere almaydy. Ózderine eshbir payda týspese qanday da әkimder jayly әr jerden qúrap-súrap jinaghan mәlimetter negizinde, eshbir taldaugha moyyn búrmastan múnday kýmәndi reytingter kimge kerek? Al basylyp jasta, demek bireulerge qajet bolghany da.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

1 pikir