Kiyeli kóne Týrkistan býginde kýn sanap týrlenip keledi. Týgel týrkige ruhany astana bolghan Týrkistandy qayta týletu memlekettik sayasattyng basym baghyttary ekenin Preziydent Qasym-Jomart Toqaev ta, Elbasy Núrsúltan Nazarbaev ta birneshe mәrte aitty. Barlyq qajetti infraqúrylymdy damytyp, oblys mәrtebesine ie Týrkistandy turistik aimaq sanatynda damytudy myqtap tapsyrdy. Osy baghytta atqarylghan biraz sharuagha biz ótkende bir sholu jasap shyqqan edik.

Býginde, Týrkistandy halyqaralyq turistik ortalyqqa ainaldyru ýshin birqatar infraqúrylymdyq jobalar qolgha alynghan. Halyqaralyq standarttargha say jana әuejay ashylyp, qoldanysqa berildi. Onyng maksimaldy potenialy – jylyna 3 million jolaushy dep eseptelgen. 7 myng adamgha shaqtalghan su jana «Týrkistan Arena» stadiony taghy bar. «Alatau media ortalyghy» men bir myng adamgha layyqtalghan «Kongress Holl» konsert zaly, janadan ashylghan múrajaylar men teatrlar da kóne Týrkistannyng janasha týrlenuining aiqyn dәleli.

Osyghan deyin Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev ta, Elbasy Núrsúltan Nazarbaev ta Týrkistan oblysyna arnayy saparlap baryp, ondaghy atqarylyp jatqan sharualardy bir tiyanaqtap qaytqan edi.

Býgingi tanda júrty tyghyz ornalasqan, әleumettik-túrmystyq mәseleleri qordalanyp qalghan Týrkistan oblysyn qayta týrlendiru ýshir irgeli ister atqarylyp jatqany jasyryn emes. Qazir jarty әlemge jayylghan koronavirus pandemiyasy ózgeler sekildi, bizding de el túrmysyn edәuir túralatyp qoyghany belgili. Dese de, býkil el boyynsha jariyalanghan karantindik shekteulerge qaramastan Týrkistan qalasynda hәm oblys kóleminde qúrylys júmystary qarqyndy jalghasyp jatyr eken. Búl turaly oblys әkimdigining baspasóz qyzmetinen bildik.

Týrkistan әkimdigining resmy aqparynan úqqanymyz, qazirgi uaqta Týrkistannyng әkimshilik iskerlik ortalyghynda úzyn sany 24 túrghyn ýy keshenining qúrylysy jýrip jatyr eken. Jýrgizilip jatqan júmystardy juyrda oblys әkimi Ómirzaq Shókeeving ózi baryp teksergen. Qúrylys kompaniyalaryna qatang tapsyrma berip, salynyp jatqan túrghyn ýilerding sapasyna mәn berudi, sonday-aq, qúrylys júmystaryn uaqytyly ayaqtaudy tapsyrghan.

Ákimding mәlimetine sýiensek, jogharyda atalghan 24 túrghyn ýy keshenining 22-sining qúrylysy biylghy jyldyng qarasha aiynda ayaqtalady dep josparlanypty. Búdan bólek, ónirde taghy 12 qabatty 45 túrghyn ýy keshenining qúrylysy jýrip jatyr eken. Qazirgi uaqta búl ýilerding qabyrghalary kóterilude. Búl ýiler 2021 jyly paydalanugha beriledi deydi әkimdiktegiler.

Týrkistan oblysynda baspanagha súranys artqan. Osyghan oray, Týrkistan halqyn memlekettik baspanamen qamtu ýshin arnayy ipotekalyq baghdarlamalarmen beriletin túrghyn ýilerding sanyn arttyru josparlanypty.

Búghan qosa, Týrkistanda әlemde balamasy joq «Keruen Saray» atta turistik keshen qúrylysy da qarqyndy júryp jatyr. Búl kóplalany keshen.Múnda әigili «Shyghys bazary» men etnikalyq formattaghy meyramhanalar, qonaqjaylar ashylatyn bolady. Sonymen qatar, kóne shyghys teatry, últtyq ýlgidegi dәmhanalar, sayabaqtar men kelushiler demulatyn arnayy jasandy kólder salynady. Búdan bólek, sheberler kóshesin ashu josparlanghan. Onda on sausaghynan óner tamghan sheberler men ústalar tursiyterge arnayy kәdesyilar soghyp, satady.

Týrkistan oblysynyng turistik әleuetin arttyru maqsatynda «Jelilik sayabaq», «Oqushylar sarayy», «Kongerss Holl», «Attraksiondar sayabaghy», «Yassauy múrajayy» men «Drama teatr» qúrylysy da qarqyndy jýrgizilude. Búl nysandar biylghy jyldyng sonyna deyin el iygiligine beriledi dep josparlanypty.

Býginde әlem júrtyn әbigerge salghan pandemiya daghdarysyna qaramay,  Týrkistan ónirinde ruhaniy-mәdeni, tarihy ortlyqtardy qayta jóndeuden ótkizip, abattandyru maqsatynda birqatar jobalar qolgha alynghan.

Bir sózinde Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev: «Týrkistan jalghyz qazaqtyng ghana emes, kýlli týrki júrtynyng kiyeli mekeni. Týrkistan nesheme ghasyrlyq adamzat tarihynyng kuәgeri. Jahangha maqtanatynday órkeniyet jauhary. Týgel týrki júrtynyng tәu eter temirqazyghyna ainalghan Týrkistan – qazaqtyng arghy-bergi tarihynda el basqarghan túlghalardyng at basyn búrghan altyn ordasy. Ony damytu ýshin memleket qajetti sharalardy qabyldaydy», - degen edi.

Al byrtylghy jylghy Týrkitan saparynda: «Memleket qazynasynan bólinetin shyghystar әueli – el-júrttyng túrmystyq problemalaryn, qarapayym halyqtyng kýndelikti mәselelerin sheshuge júmsaluy kerek. Ol – auys su mәselesi. Ol – túrghyn ýy men baspana mәselesi. Ol – júmyspen qamtu mәselesi t.b. Adamdar jayly ómir sýru ýshin qajetti barlyq infraqúrylymdar jasaluy kerek. Júrtty alandatatyn negizgi mәsele osy.  Biz, әueli osy mәselelerdi sheshudi mindetteuimiz kerek. Aldaghy uaqta men ministrler men әkimdirding júmystaryn osynday naqty mәselelerdi sheshu nәtiyjesimen baghalaytyn bolamyn», - degen Memleket basshysy.

Abai.kz