Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 4183 3 pikir 9 Qarasha, 2020 saghat 13:43

Qoghamdy ózgertu ýshin sayasy belsendilik qajet

Aldaghy parlamenttik saylaugha qay partiyalar qatysatyny býgingi kýni belgili boldy. «Bayaghy jartas sol jartas» degendey bayaghy alty partiya dodagha týsetinin mәlimdedi.

Olar «Aq jol» Qazaqstannyng demokratiyalyq partisy, «Auyl» halyqtyq-demokratiyalyq patriottyq partiyasy, «Adal» (búrynghy «Birlik») sayasy partiyasy, JSDP - Jalpyúlttyq sosial-demokratiyalyq partiyasy, Qazaqstannyng Kommunistik halyq partiyasy jәne «Nur Otan» partiyasy.

Búlardyng ishinde «Nur Otan», «Aq jol» hәm Qazaqstannyng Kommunistik halyq partiyasy songhy eki saylauda da jeniske jetip, parlamentting Mәjilisinen oryn búiyrghan «baqytty» partiyalar.

Eng ókinishtisi jana partiyalar tirkeuden ótpedi. Dodagha týspedi. Aldaghy tartys júrtqa kóz sýiel bolghan alty partiyanyng arasynda ótedi. Kim jenedi, qay partiya Mәjilisten kóbirek oryn alady degenge kelsek, qazirding ózinde biylik partiyasy «Nur Otan» alatyny belgili. (2004 jyldan 2020 jyldyng aralyghynda (16 jylda) «NUR OTAN» partiyasyna respublikalyq qazynadan 46 MILLIARD 981 MLN 513 MYNG tg nemese (dollargha shaqqanda) 186 MILLION 137 MYNG 780 AQSh DOLLARYN shyghyndaghan eken. Derek N. Qadyrniyazovtyng fB-daghy paraqshasynan alyndy.Egerde osy ras, bolsa, osynshama qarjyny «Nur Otan» aqtady ma? Búl jeke әngime)

Odan keyingi oryngha «Aq jol» jәne kommunister qonjiyatyny haq. Bәlkim «Auylmen» «Adalghada» oryn tiyip qaluy yqtimal. Al JSDP deputattyqtan dәm etpesede bolady. Biraq, JSDP partiyasyn halyk qoldaydy. IYә, keybir qogham belsendileri tarapynan boykot jariyalau kerek degende úran kóterilip qaldy. Biraq odan ne útamyz? Eshtene. Biylik eshkimdi tyndamasy anyq. Saylau begilengen merzimde ótedi. Sondyqtan bizge boykot emes, qalayda bolsa saylaudyng ótkeni dúrys. Bizge keregi, sayasy belsendilikti kýsheytu. Saylaugha baryp, kim qay partiyagha dauys beredi sony baqylau. Tәjiriybe jinaqtau. Ár salada jýrgen myqty azamattar meyli qay partiyanyng qúramynda bolsada, saylaudan ótip, biyik minberden halyqtyng sózin sóilegeni kerek. Biz osy ýshin kýresuge tiyispiz. Bayaghy jasy kelgen, parlamentte úiyqtap otyratyn, aitar oiy, kóterer bastamasy joq, halyqtyng mún-zaryn, aryz-talabyn deputat retinde biylikke jetkize almaytyndardyng parlamentke ótip ketuine bóget bolghan jón.

Demek bizge qoghamdy ózgertemiz, damudyng jana satysyna ótemiz, halyqtyng túrmysyn týzetemiz, ashyq qoghamda ómir sýremiz desek, dәl qazir sayasy belsendilik kerek. Erteng kesh bolady.

 Azamathan Ámirtaydyn jazbasy

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5434