Kirispe: Maqalada sәlәfizmge qarsy qazaq dýniyetanymyndaghy ortodoksalidy Islamnyng qúqyqtyq aspektileri qarastyrylghan. Avtor Qazaqstan Respublikasynyng últtyq ruhaniyatyna qater tóndiretin jәne Islam dinin joIgha baghyttalghan diny ekstremizm men terrorizmge qarsy qyzmetterding tiyimdi mehanizmderin retteytin keybir normativtik-qúqyqtyq aktilerge dintanulyq taldau jasaghan. QR –da, zayyrlylyq ústanymy bolghandyqtan maqalada akademiyalyq adaldyq saqtaldy jәne zerttelip otyrghan jana diny aghymnyng qoghamdaghy jastardyng sanasyna әseri qarastyrylyp, qazaq dalasynda ótken din ghalymdarynyng diny senimderimen salystyryp otyryp jazyldy. 

Qazaqstan jerinde túratyn músylmandar sunnittik baghyttaghy negizin Ábu-Hanifa Núghman ibn Sәbit qalaghan hanafittik mәzhabty ústanyp keledi. Hanafittik mәzhabta basty senim, ústanymdyq tirek retinde Qúran, hadis ijma (ghúlamalar sheshimi) jәne qiyas (úqsastyq boyynsha ýkim shygharu (analogiya) bolyp tabylady әri sharighatqa qayshy bolmaghan, islamgha deyingi qalyptasqan ata-baba dәstýrin de sharighat shenberinen shettetpegen. Jergilikti dәstýrlerdi sharighatqa say, oi-pikir aiyrmashylyqtaryna syilastyqpen qaraytyndyghy túrghysynan da erekshelenedi, sondyqtan da osy mәzhabty kóp ólkelerde músylmandar óz erikterimen qabyldady. Qazaq halqynyng din turaly tanymy, senimi erekshe. Dindi jaratylystan tys qúdiretti qúbylys, tylsym retinde tany otyryp babalarymyz Jaratushy men jaratylghandar arasyndaghy qarym-qatynasta transsendenttik (aqyl shenberinen tys) pen dýniyauiylik talap-zang qaghidalaryna erekshe mәn bergen. Dinning adam men qogham arasyn jalghastyrushy, jarastyrushy hәm ýilestirushi qasiyetin jete týsinip, ony jan men tәn tazalyghyn saqtaytyn, parasat taghylymdaryn demeushi, adamgha ónege tәlim-tәrbie beretin, kónilge meyirim úyalatar ruhany kýshke baghalaghan Ábu Hanifa mәshaby qazaq ruhaniyatyna et pen sýiektey bitisip ajyramas ghúrypqa ainalghan.

Al, Sәlәfizm Qazaqstangha 1990 jyldary Arab elderinen oqyp kelgen azamattar arqyly tamyr jaydy. Sәlәfizm atauy qazirgi tanda týrli pikirler men talastar tudyrghan terminderding biri. “Sәlәfizm” termiyni negizinen “Uahabizm” termiynining sinoniymi, yaghny búl eki ataudyng esh aiyrmashylyghy joq degen sóz. Aghymdardyng atauyn jәne funksiyalaryn ózgertui, negizgi maqsattaryna jetu jolyndaghy zamangha say týrlenu bolyp tabylady. Al búl qúbylys Islam tarihyndaghy aghymdargha tәn sipat. IYdeologiyalardyng ataularyn búlaysha ózgertu jana missionerlik úiymdarda qalypty jaghday. Jana diny aghymdardyng atauyn týrlendiru baghytqa ómirshendik pen qoghamgha jenil enu funksiyasyn әkeledi. 

Sәlәfiyzimning negizin HIV ghasyrda Sham qalasynan shyqqan Ahmed ibn Taymiya (1263-1328) men ibn әl–Qaiym әl-Djauziya (1292-1350) qalady. Sәlәfizm Islam әlemin konservatorlyqqa, alghashqy halifalyqqa jeteleushi iydeologiya-mys, sonymen qatar aqidalyq senimi jaghynan Islam dinining alghashqy qalyptasqan «Áhlu sunna uәl jamaghat» senim mektebining tórt mәzhabyna (Hanafi, Mәliki, Shafighy jәne Hanbali) týbegeyli qarsy. Sәlәfizm tórt mәzhabtyng bedelin bidaghat (dinbúzarlyq janashyldyqtar) pen aiyptau arqyly týsindirip, ruhany sanany aqsatudy jәne Islam dinining damuyna tejeu saludy kózdeydi. HIV-HV ghasyrlar músylmandar ýshin auyrtpalyq pen shiyeleniske toly boldy. Osy kezende Islam shegarasy keneyip kóptegen halyqtar músylmandyqty qabyldady. Sharighatty, dindi týsinude neshe týrli kózqarastardyng kóbeyui sebepti, din ghalymdary Ijtihad (ghúlamalardyng sharighy oy qorytyndylary) esigining jabyluyn mәlimdedi. Endi, músylmandar ghalymdardyng klassikalyq sharighat týsindirmelerimen ghana әreket etetin boldy. Osy jýiege kelispegen Ibn Taymiya ómirding kez-kelgen kezeninde sharighat adamdargha qoljetimdi boluy kerek ekeninin úrandady. Ol qay ghasyrda da Qúran men sýnnetke tikeley әreket etuge jәne ózining Qúdaytanu qózqarastarynyng taraluyn qalady. Ibn Taymiya osy әreketimen Alla Taghalagha antropamorftyq sipattardy absaluttik beynede teneydi. Qúran men hadisterdegi metoforalyq ayattaryn tikeley maghynada týsindirip pәtuә shyghardy. Ol Islam ghúlamalarynyng ýlkendi –kishili enbekterin tolyghymen oqyp shyghyp, ózine deyingi ghalymdardyng kitaptaryn oqu haram degen ýkim shygharady. Óz zamanyna deyingi qalyptasqan manyzdy qaghidalargha reforma jasaugha tyrysty. Ibn Taymiyanyng enbekteri adamnyng psihologiyasy men diny tanymyn búzatyn qúral, sebebi: lankes, terror ataulynyng barshasy dindi dәl osy avtordyng kitaptarynan tanyghan. Búl jayynda Islam teolygi B.Topaloghlu ózining «Islam teologiyasy» atty enbeginde «Qazirgi kezdegi kóptegen terroristik jәne ekstremistik úiymdar Ibn Taymiyanyng teoriyalyq enbekterine sýienedi. Búl jana diny aghymnyng atauy [1,96b.]. Mәzhabtar arasyndaghy aiyrmashylyq tek sharighy normalarda, al senim jýiesinde eshqanday kelispeushilik joq.  Osyghan baylanysty ataqty ghúlama imam әs-Subuky ózining «Muid әn-niam ua mubid әn-niqam» atty enbeginde bylay deydi: «Osy atalghan hanafi, shafighi, mәliki, hanbaly mazhabtary, әlhamdulillәh, aqida (Allagha senim) mәselelerinde barlyghy Sýnnet jәne jamaghat júrtynyng pikirin ústanady»,- dep, tórt mәzhabtyng senimi bir әri aqiqat ekenin aitqan Batys dintanushysy Karen Armstrong ózining “Iudaizm, Hristiandyq pen Islamdaghy 4000 jyldyq izdenis: Qúdaytanu bayany” atty enbeginde bylay dep bayandaydy: «Ahmed ibn Taymiya bastaghan ilim konservativti tendensiya, Ibn Taymiya halyq arasynda qoshemetke bólenip, sharighatty janasha dәripteu jolyn tapty.  Osy әreketimen halyqty eski zandar men erejelerden tazartqysy keldi»,- dep sharighat normalaryn halyqqa jenildetkendigin hәm ghasyrlar boyy jalghasyn tauyp kelgen, ózgermeytin Qúdaygha degen senimge reformatsiya jasaghanyn aityp ótken [2, 473b.]..

Uahabizm senimi Islamnyng alghashqy dәuirindegi aqiqat sәlәf (Payghambardyng (s.a.u) shәkirtteri) seniminen aiyrmashylyghy: 

- Aqiqat Sәlәftardyng Qúdaytanuy, Qúdaydyng zatyn sipattap kelgen ayattar men hadisterdi astarly nemese transsendentti týsinse. (Mәshhýr Jýsip óz sózinde Alla taghalanyng zatyna perishte, búrynghy payghambarlarda oilau arqyly jetealmaghandýr, biraq Alla taghalanyng búiryghyna moyyn úsyndydýr, eshbir onyng zatyna pikirqylmadydýr)-dep, ózine deyingi senim jýiesin rastaghan.

- Uahabiyzim (Sәlәfizm) týsinigi tura maghynada bolyp tabylady. 

Mysaly: Mýlik sýresining 16 ayatynda «Jer tenselgen sәtte aspandaghynyn senderdi jerge júttyruynan aman qalasyndar ma?». Ayatta kelgen aspandaghynyng degen sóz astarly nemese transindentti týsinilui dúrys, tura maghynada týsinu kýpirlikke jatady. Osy ayattaghy “aspandaghy” sózin Payghambardyng (s.a.u) nemere aghasy, ghalym, sahaba Abdullah ibn Abbas «qahary men jazalauy aspannan bolady», degen astarly maghnada aitylghan dep bekitken. Qúdaydyng zatyna baylanysty ashu, kýlu, ayaq, qol, jýz siyaqty sipattar kóptep keledi, osylardyng barlyghy tildik túrghydan astarly týsinuge nemese transsendenttik túrghydan qabyldasa eshqanday kýpirlik bolmaydy. Payghambar (s.a.u) dәuirinde ómir sýrgen sәlәf (alghashqy aqiqat) senimindegiler «Allanyng zatyn sipattap kelgen habarlardy, Qúran men hadistegi sipattaryn kóbine transsendentti maghnada qabyldaghan». Sondyqtan búl mәselede alghashqy ghalymdardyng enbekteri az. [3, 87b.].  Býginge deyin saqtalyp, manyzyn joymaghan enbekter: Ábu Hanifanyng «әl-Fiyqhul-akbar», Ahmed ibn Hanbaldyn, Tahauiydin, Tabaraniyding aqida jazbalary, músylmandardyng aqiqat senim joly jayly jazghandary [4, 276 b.].

Osy eki Qúdaytanu jolynyng alghashqysyn Payghambar (s.a.u) mektebin dәripteytin qazaq ghúlamalarynyng biri Mәshhýr Jýsip Kópeyúly boldy. Ol Allagha dúrys imandy dәriptep ketken, mysaly kelesi sózderimen Qúdaytanudy ýiretedi: 

Alla taghala hakim, qadirdýr. 

Alla taghala múndameken dep kónilge oilau, kózge ilu bek qatedýr. 

Alla taghala kónil men kózge týsken nәrselerding eshqaysysyna úqsamaydy,

Alla taghala  hakim, qadirdýr.

Onyng tilegenin, istegenin eshkim kýshi jetip ózgerte almaydy.

Onyng zatyna eshbir aqyldy kisi oilaghanmen aqyly jetpes.

Alla taghalanyng zatyna perishte, búrynghy payghambarlarda oilap arqyly jetealmaghandýr, biraq Alla taghalanyng búiryghyna moyyn úsyndydýr, eshbir onyng zatyna pikirqylmadydýr.

Ey músylman qaryndastar, Qúday taghalanyng zatyna pikir qylmay, sipattaryna pikir qylmay búiyrghan isterin qyl. Búiyrmaghan isterinen tyiyl. Qúdaydyng jaratqan nәrselerinen pikir qylyp, olardan qarap, oilap ghibrat alsang ghibadattan sanalady». 

Qazaq aqidalyq senimi osynday, yaghny Allany dúrys tanu, Muhammed (s.a.u) – nyn, jetkizgen habarlaryn ghúlamalarymyz jalpaq tilmen, óleng joldarymen jas úrpaqtyng boyyna sinirip otyrghan. 

Iә әr qazaq tipti әrbir músylman ruhany janghyruyn ózinen bastaydy, ózining kim ekenin bilgen son, babalarynyng IYlәhy senimi qanday bolghandyghyn bilgennen song adaspaydy. Shyghysqa nemese Batysqa jaltaqtap týsinilui jenil, qabyldaumen qazaqylyq ruhaniyattan, salt-sanadan aiyratyn iydeologiyalardy qabyl etu óte jenil, biraq búlay etumen qazaqy bolmystan aiyrylady. Al, óz júrtynyng tendesiz ghúlamalaryn týsinuge qajyrly hareket kerek. Qay salanyng mamany bolsyn ruhany janghyrudyng alghashqy baspaldaghy Allany dúrys tanu arqyly ghana bolmysyn saqtaydy, jetistikke jetedi.

Tarihta qazaqty islam dininen aiyrugha jasalghan týrli iydeologiyalyq shabuyldar aitarlyqtay nәtiyje bermegeni aqiqat. Islam dini qazaqtyng qantamyrlary arqyly boyyna nyqtap singen. Al býgingi tandaghy jastardyng Uahabiyzimning jeteginde ketui diny sauatsyzdyqtan emes bәlkim ózin-ózi tanymaudan, tarihyn tanymaudan, tilin úqpaudan, ruhany túlghalardyng keleshekke qaldyrghan bilim múralaryn týsinealmauynda bolar. Mәshhýr Jýsip bir sózinde: «Dýniyede 77 til bar, sonyng ishinde arab tili – asyl til. Óitkeni, Qúran gharabi, arab tilinde týsken. Ekinshi asyl til – qazaqtyng tili. Qazirgi jýrgen zamandastarymyzdyng (HIH gh) birde-bireui qazaq tilin bilmeydi. Shirkin, bilse ghoy. Din de, ghylym da, әuliyelik te qazaqtyng tilinde túr», – deydi» [5]. Mәshhýrding zamany qazaqtyng qaymaghy búzylmay, sóz arasy qazirgidey bóten sózben bylghanbay túrghan HIH ghasyr edi. Sol kezding ózinde Mәshhýr Jýsip osylaysha dabyl qaqsa, qazaq tilin bilemin dep jýrgen qazirgilerding jayyn ne deuge bolady. Qazaqtyng tili erteng óshse, men býgin óluge dayynmyn degen sózding astarynda qazaq tilining qúdirettiligi, ruhaniyatty, dindi, bilimdi, әuliyelikti tolyghymen qamtyghan qúziretti qúral ekendigin aitqan. Qazaq tilin týsinu ýshin tereng ilim kerek, sebebi; últtyng kody til. Tildi qalyptastyrugha talay túlghalardyng enbegi singen, talayy shahit keshti.

Qazirgi zamanda elimizdegi sәlәfizm baghytyna tosqauyl bolatyn tilding mәrtebesin kóteru, sóz qadirin, sózge toqtau qasiyetterimizdi jastardyng sanasyna qúngdyng jolyn san-qyryn tabu kerek. Qúran men Hadisti týsinu ýshinde sózge toqtau qabileti kerek, Aqidany Islam senimin týsinu ýshin tauildi (sózding astarlyn úghynu) taufidti (transindenttilikti) dúrys týsinu manyzdy.

Islam negizderinde Ibn Taymiyadan keyin atalghan iydeologiyany aghylshynnyng arnayy qyzmeti Saudiyalyq Muhammad ibn Abdul Uәhhab (1703- 1792j.) arqyly qayta jandandyryp, ýlken kýshke ainaldyrdy. Qazirgi tanda elimizde ókinishke oray osy baghyttar jas úrpaqtyng arasynda kóptep jayylghan.  Islam әlemining ataqty ghalymy sheyh Ramazan әl-Butyy «Sәlәfiyzim auru ispetti, onymen auyrghan adamdy qaytaru óte qiyn, sәlәfiyzimdi joiydyng útymdy joly-jana tolqyn jas óspirimderdi saqtandyru, tәrbiyeleu arqyly bolmaq», - degen tújrym aitqan. Sәlәfizm iydeologiyasyna kirikken adamnyng óz shyndyghy bolady, sol shyndyghy arqyly ol ýiinde tuystarynan, ainalada dostarynan, meshitte jamaghattan qashyqtap jaysyzdyqqa tap bolady, búl qoghamdaghy ýlken indet. 

Qoryta aitar bolsaq әrbir músylman ruhany janghyruyn ózinen bastaydy, ózining kim ekenin bilgen son, babalarynyng IYlәhy senimi qanday bolghandyghyn bilgennen song adaspaydy. Qazaq jastarynyng sanasynda qalghan sәlәfizm izderin ortodoksalidy Islamdy dúrys týsindirumen, qazaq dalasynda ótken ghúlamalardyng ghylymy ústanymdaryn tәpsirlep týsindiru arqyly, qazaq tilining qúdiretiligin týsinip, babalarymyzdyng bizge qaldyrghan kottalghan asyl sózderin týsindiru arqyly aghymdargha imuniytetter týze alamyz.

Paydalanghan әdebiyetter

1. Malghajyúly E. Tanym túghyry. - Almaty, 2014j.  96-bet.
2. Karn A. Iudaizm, Hristiandyq pen Islamdaghy 4000 jyldyq izdenis: Qúdaytanu bayany,Últtyq font.  –Astana, 2017j. 473-bet.
3. Shumop S.A., Andreev A.R. Vahhabity XVII-XX veka. -Moskva, 2007g.    87-str.
4. Topaloghlu B. Islam teologiyasy.- Almaty, 2014j. 276-bet.
5. Jambyl Artyqbaevtyng «Mәshhýrding ghibratty sózderi» audio jinaghy.

Mamyrbaev Didar Jetpisúly, 

gumanitarlyq ghylymdarynyng magistri, Abay atyndaghy qazaq últtyq pedagogikalyq uniyversiyteti, oqytushy

Orazghaliyev Aqyljan Arqashúly

Filasofiya ghylymdarynyng doktoranty, Núr-Mýbarak Egiypet islam mәdeniyeti Uniyversiyteti, oqytushy 

Abai.kz