Beysenbi, 9 Jeltoqsan 2021
Janalyqtar 3837 0 pikir 2 Aqpan, 2012 saghat 10:58

Janat ÁSKERBEKQYZY: «Poeziyagha keudening keregi joq»

- Sizben súhbatty qay taqyryptan bastasam eken... Búlay degenim, biz songhy kezde aqyn Janattan góri, ghalym Janatty kóp kóretin boldyq.
- Búl ekeui bir-birinen mýlde alys bolmasa kerek. Bir ghalym aghamyzdyn: «Ghylym salqyn-qan¬dylyqty, al poeziya mazasyzdyqty, asaulyqty qajet etedi. Osy ekeuin qalay biriktirip jýrsin?» - dep әzildegeni bar edi... Ghalymdyghymyz ben aqyndy¬ghymyzdyng toghysar bir túsy bar, ol - әdebiyet. Himiyk, yaky matematik bolsam, onda әngime basqa...
- Sizge kelmes búryn, әdettegidey ghalamtordy sharlap shyqtym. Biraq birde-bir súhbatynyzdy kezdestirmedim. Esesine, әdebiyettanushy retinde jazghan maqalalarynyz kóp. Soghan qaraghanda, auditoriya men kitaphana arasyna qatynaudan qolynyz bosamaydy-au deymin.
- Solayy - solay. Onyng ýstine, qazirgi oqu ýderisindegi janalyqtargha sәikes qújattardy әzirleu de kóp uaqytty qajet ete¬di. Keleli әngimeden qashpaymyn. Degenmen súhbat beruge sonshalyq belsendiligim de joq.
- Sizding «Mifting poetikadaghy qyzmeti (qazirgi qazaq poeziyasy arqauynda)» atty ghylymy monografiyanyzgha filologiya ghylymdarynyng doktory Shәkir Ybyraev aghamyz «ghylymy ainalymgha jana bir zertteu týri qosyldy» dep bagha beripti. Alayda siz jasaghan taldau shetel әdebiyetinde HH ghasyrdyng ózinde keng kólemde jýrgizilgen eken. Búl bizding әdeby shygharmalardy taldauda kenje qalghany¬myz¬dyng kórinisi emes pe?

- Sizben súhbatty qay taqyryptan bastasam eken... Búlay degenim, biz songhy kezde aqyn Janattan góri, ghalym Janatty kóp kóretin boldyq.
- Búl ekeui bir-birinen mýlde alys bolmasa kerek. Bir ghalym aghamyzdyn: «Ghylym salqyn-qan¬dylyqty, al poeziya mazasyzdyqty, asaulyqty qajet etedi. Osy ekeuin qalay biriktirip jýrsin?» - dep әzildegeni bar edi... Ghalymdyghymyz ben aqyndy¬ghymyzdyng toghysar bir túsy bar, ol - әdebiyet. Himiyk, yaky matematik bolsam, onda әngime basqa...
- Sizge kelmes búryn, әdettegidey ghalamtordy sharlap shyqtym. Biraq birde-bir súhbatynyzdy kezdestirmedim. Esesine, әdebiyettanushy retinde jazghan maqalalarynyz kóp. Soghan qaraghanda, auditoriya men kitaphana arasyna qatynaudan qolynyz bosamaydy-au deymin.
- Solayy - solay. Onyng ýstine, qazirgi oqu ýderisindegi janalyqtargha sәikes qújattardy әzirleu de kóp uaqytty qajet ete¬di. Keleli әngimeden qashpaymyn. Degenmen súhbat beruge sonshalyq belsendiligim de joq.
- Sizding «Mifting poetikadaghy qyzmeti (qazirgi qazaq poeziyasy arqauynda)» atty ghylymy monografiyanyzgha filologiya ghylymdarynyng doktory Shәkir Ybyraev aghamyz «ghylymy ainalymgha jana bir zertteu týri qosyldy» dep bagha beripti. Alayda siz jasaghan taldau shetel әdebiyetinde HH ghasyrdyng ózinde keng kólemde jýrgizilgen eken. Búl bizding әdeby shygharmalardy taldauda kenje qalghany¬myz¬dyng kórinisi emes pe?
- Olay dep aita almaymyn. Nazar audarylmay kele jatqan salalar boluy mýmkin. Irgemizdegi orys әdebiyettanushylary jana¬lyq ataulygha bastamashy bolyp jýretini ras. Mening búl enbegimdegi keybir tújyrym-pikirlerge «onday joq, dúrys emes» dep qarsy shyqqan da ghalymdar da boldy. Men, әriyne, óz pikirimde qalamyn. Álemdik әdeby damudan bizding әdebiyetimiz shet qaldy deuge bolmaydy. Sosyn, biz batys, shyghys әdebiyetimen tyghyz baylanystamyz. Ras, miyf, mifologiya turaly bizde keshirek sóz boldy. Akademik Seyit Qasqabasov foliklordyng osy janry turaly teoriyalyq baylam jasasa, enbegime pikir bildirgen ústazdarymnyng biri Shәkir Ybyraev «Qazaqtyng miftik әngimelerin» qúrastyrugha múryndyq boldy, Serikbol Qondybay birneshe enbekter jazdy, «Arghyqazaq mifologiyasy» atty tórt tomdyq irgeli zertteu kitabyn shyghardy. Al mif pen jazba әde-biyet baylanysy әlemdik әde¬biyettanuda jan-jaqty zerttelgeni ras. Bizde endi-endi qolgha alyna bastady. Mifopoetkalyq tanym zamana shyndyghyn, adam¬zattyq mәselelerdi kóterude negizgi bir qúralgha ainaldy. Modernistik әdebiyetting iri ókili sanalatyn Kafka jazghan «Qú¬bylushylyq» hikayatyndaghy Gregor Zamza taghdyryn әdebiyet teoretikteri men synshylary «jiyrmasynshy ghasyr adamynyng jantýrshigerlik jalghyz¬dyghy» dep tújyrymdasa, Aygýl Kemelbaevanyng «Qonyrqazy» men Asqar Altaydyng «Kentavryn» qalay týsindiremiz? Búdan basqa da qanshama mysaldar bar. Qazir әlemde eng kóp oqylatyn avtor sanalatyn Paulo Koelionyng «Al¬himiyginin» sujeti eski biyb¬liyalyq anyzdarda bar eken. Al múnday keyipkerding baqytty ómirine kepildik beretin kiyeli sayahattar Stiyvensonnyng «Qazyna ara¬lyn¬da», Defonyng «Robinzon Kruzo¬synda», bizding qazaqtyng «Er Tóstik», «Ker qúla atty Kendebay», «Kýn astyndaghy Kýnikey qyz» ertegileri men «Alpamys batyr» jyrynda da bar. Keyipkerlerding barlyghy alys, qiyn saparlargha shyghady, al olardy kýtetin rahat ómir - óz oshaghynda, óz shanyraghynda. Ádebiyetterding baylanysy, su¬jetting kóshpeliligi degen osy emes pe? Óitkeni adamzattyng problemasy ortaq, әdebiyettte sol ortaq, ózekti problemalar kóteriledi.
Ádeby prosestegi janalyqtar bizden janasha taldaudy, jana kózqarasty talap etedi. Men zert¬teu taqyrybymda ghylymy kenesshim, sýiikti ústazym, marqúm akademik Rymghaly Núrghalidyng baghyttauymen mәselege osy túrghydan keldim. Ýlken janalyq edi demeymin, bar bolghany izdenis soqpaghy bolar.
- Búl monografiyagha deyin Esen¬ghaly Raushanovtyng poeziyasyn zerttediniz. Tandau nege Esenghaligha týsti? Kózi tiri aqynnyng poeziyasy turaly ghylymy tújyrym jasaugha jýreksingen joqsyz ba?
- Ótken ghasyrdyng 90-jyl¬darynda kórnekti qalamger Oralhan Bókeyding prozasyn da zerttedim. Esenghaly Raushanov poeziyasyn zerttegenim - 2000 jyldardan beri qaray ghoy. Eshkimge úqsamaytyn, keng tynysty, aqyn¬dyq әlemi bay, últtyq tanymy tereng aqyn. Qa-zaqtyng býkil arghy-bergi tarihyn¬daghy eski sózderi, salt-dәstýri ólenining boyyna sinip ketken. Naghyz últtyq poeziyanyng tamasha ýlgisi deuge bolady. Jalpy, shygharmashylyq túlghany tanu men tanytudyng ózindik qiyn¬dyq¬tary kóp. Eger shygharmashylyq ta¬bighatyn tamyrshyday dóp basyp tanyta alsang - eng manyzdysy sol. Ózimning zertteu baghytym túr-ghy¬synan qazaq poeziyasynyng zor mým¬kindigin kórsete aldym dep oilaymyn. Biraq búl bәrin qatyrdym, keremettey enbek jasa¬dym deu emes.
- Al aqynnyng ózi zertteuinizdi qalay qabyldady? Zerttemes búryn aldynan óttiniz be? Búlay tyqaqtap súrap otyrghan sebebim, óleni turaly oiyndy aita bastasan, shoq tiy¬gendey yrshyp týsetin aqyndar kóp býginde...
- Aldynan ótken joqpyn. Aqyn shygharmashylyghyn zertteudi qolgha almas búryn «Qazaq poeziya¬syn¬daghy inir sureti» degen maqala jazghanmyn. Ony alghash bolyp ústazym Rymghaly Núrghaly oqydy. Sodan birden aqyn aghamyzgha «sening ólendering turaly tamasha maqala jazyldy» dep habarlasypty. Men aqynnyng ózin emes, ólenin zerttedim ghoy.
- Aytynyzshy, óleng ózi qanday boluy kerek? Ólenning qyzmeti ne?
- Óleng - kórkem әdebiyetting janry, ol adam janyna kórkem¬dik, estetikalyq túrghyda әser etetin, jýrek qylyn shertetin, adamnyng ishki jan-dýniyesining tolqynysyn tudyratyn, ózi de sonday shynayy tolqudan tuatyn dý¬niye. Abaydyng «Syldyrap ón¬¬key ke¬lisim, Tas búlaqtyng suyn¬day..» ne¬mese Dulattyng «Jyrymdy mening súrasan, túmanyng túnyq suy-nan...» deytini - búl óleng tabighatynyng tazalyq pen pәktik¬ten tú¬ra¬tynyn kórsetpey me? Óleng - adam balasyn izgi qasiyetterge bastaytyn quatty ruhany kýsh. Qazir qatygez bolyp kettik qoy, adam ba¬lasyn adamy bolmysynan ajy¬ratpay, izgilikke, parasatqa erik¬siz jeteleytindey boluy kerek - ólen. Men ólenmen úrandau degendi qabylday qoymaymyn. Belgili bir kezenderde ol kerek boldy. Ólenge estetikalyq kórkemdik, nәziktik tәn. Belinskiyshe aitsam, poe-ziya - baqshadaghy raushan gýlining ti¬ke¬nin alyp tastap, júpar iyisi men súlulyghyn jyrlau. «Poeziya - әieldey júmbaq әlem; Siqyr-syryn týsiner túlgha da kem» dep, Fariza apam jyrlaghanday, júmbaq bolmysty ólenge tәnti bolyp jýrgenge ne jetsin!
- Olay bolsa, kórkem shygharmany kórkem minezding adamy ghana jazsa kerek-ti. Jýregin kir shalghan aqynnan naghyz óleng tua ma?
- Naghyz aqyn, naghyz poeziyanyng adamy, tanymy tereng myqty aqyn kirshiksiz, minsiz boluy mýmkin emes býginde. Óitkeni bizder - pende bop ghúmyr keshemiz. Sondyqtan da halyqtyng «Asqar taudy alystan tamashala, bauy¬ryna barma» degen sózin jasqy kóremin. Qazir eki sózding basyn qúrap, syrtyna әdemi kóilek kiygize salyp «óleng jazdym» deytinder bar. Búl poeziya ma? Bәlkim, orystar aityp jýrgen estradalyq poe¬ziya, pop-poeziya, rok-poeziya degen sol shyghar. Ólenning syrtqy formasyn ghana qabyldaugha bolmaydy, ishki syryna, terenine boylau kerek. Áriyne, ol aqynnyng bilimi men biligine, intellektisine bayla-nysty. Óleng jýrekti qozgha¬masa, janyndy qinap tumasa, júrtqa únaymyn dep úiqas izdeu-ding qajeti ne? Ólimsiregen ólenderding tuatyny sodan ghoy, syrty - ólen, al tabighaty, bolmysy óleng emes. «Teniz bastan bylghandy, Kim túndyrar, a, hanym?! Terek týpten jy-ghyldy, Kim túrghyzar, a, hanym?!» degen Ketbúghanyng túspa¬ly¬nyng astaryna kóz salmay, syrtqy formasyna qarap tabighattyng qúbylysy dep qabyldamaymyz ghoy... Qanday tamasha beyneleu! Biz osy bastaulary¬myzdan alys¬tamasaq deymin.
Aqyngha әmanda izdenis kerek, keybir jastarymyz ghalamtorda eldi balaghattap, uaqytty zaya ke¬tirgenshe, sol uaqytty bilimin tolyqtyrugha arnasa ghoy, jada¬ghaylyqtan arylar edi. Byltyr ma, bireu «Shabyt» festivaline qa¬tysqan bir aqyn jýlde almay qal¬dy, sóitip, jan saqtau bóliminen bir-aq shyqty dep, qazylar al¬qa¬syn «sileyte sybap» saytqa jazyp jiberipti. Sonda, kýlli poeziyanyng taghdyry bir jarysqa qarap qalyp pa? Álde ólendi tek sol ýshin jazyp jýrmiz be? Poeziyagha keudening keregi joq. Qazaqqa óleng kerek. Naghyz ólen. Qúdiretti ólenning aldynda bәrimiz dәrmensizbiz!
- Baspasózde shyqqan qazaq mektepteri men joghary oqu oryn¬darynda Abaytanu pәnin oqytu tu¬raly pikiriniz - jas órenderimiz óleng tabighatyn týisinip óssin degen tilekten tughan boldy ghoy...
- Abay - bizding últtyq túlgha¬myz. Halyqtyng danalyghy men danyshpandyghynyn, tenizdey te¬reng oiynyng ainasy. Ókinishke qa¬ray, biz danyshpanymyzdy jas úrpaqqa óz dәrejesinde tanytugha nemqúraylylau qarap kelemiz be degen oy tuady. Mektep oqushylary Abaydy mәtindik túrghyda tanysa, studentter Abayday úlyny tereng tanyp, onyng taghlymyn boyyna sinirui kerek qoy. Jogharydaghy úsynysyma qosyp aitarym - «Abaytanu» pәnin joghary oqu oryndarynyng barlyq mamandyghyna (osy uaqytqa deyin tek qazaq tili men әdebiyeti jәne filolog mamandargha mindettelgen) mindetti pәn retinde engizu qajet. Qazir modulidik bilim beru baghdarlamasy negizinde oqu jospary әzirlenedi. Barlyq mamandyqtyng oqu jospa¬rynda «Mindetti komponent» degen bólim bar. Mine, dәl osy komponentke «Abaytanu» pәnin engizu qarastyrylsa, núr ýstine núr bolar edi... Tipti әrbir joghary oqu orny, uniyversiytet engizetin mindetti pәnderding birine ainaldyrsa... Arheologiya, tariyh, әleu¬mettanu, psihologiya, sayasattanu, filosofiya, shet tili, qúqyqty, pedagogikany oqyp jatqan bo¬lashaq mamandyq iyelerine Abaytanudy oqytu artyq dep kim aita alar? Himik bolsyn, arheolog bolsyn, ol eng birinshiden adam, bir últtyng ókili. Ol óz últynyng maq¬ta¬nyshyna ainalghan ruhany úly túlghalaryn nege bilmeske? Qazirde qolgha alynghan Europalyq bilim kenistigine enu ýderisinde Abayday úlymyzdy, onyng taghlymyn alyp kiru tamasha emes pe! Sonday-aq oiymyzda kópten jýrgen bir mәsele - barlyq mamandyq boyynsha bilim alushy studentterge nege últymyzdyng әdebiyetin oqytpasqa? Ózge elder tәjiriybesine sýien¬sek, birqatar joghary oqu oryndarynyng týrli mamandyqtaryna «Otan әdebiyetining tarihy» dep atalatyn pәndi oqytu mindetteledi eken...
- Byltyr japon poeziyasynan au¬darghan «Sakura gýldegende» kita¬bynyz jaryq kórdi. Siz búl audarmany orys tilinen jasadynyz, týpnúsqadan auytqymaghanynyzgha senimdisiz be?
- Biraz jyldan beri jaryq kórip kele jatqan «Álem әdebiyeti» jurnalynyng poeziya bólimine jauapty boldym. Búl jurnaldy shygharu iydeyasynyng avtory әri bas redaktory belgili audarmashy, jazushy Kenes Yusup shyghar¬ma¬shy¬lyqty shyndaudyng bir joly - audarma ekenin aita otyryp, osy japon poeziyasyn audaruyma yq¬pal etti. Búrynyraq orystyng ýlken aqyndarynyng biri, ateizm aghymynyng negizin salushy Nikolay Gumiylev ólenderin qazaqsha¬laghanmyn.
Japon aqyndarynan eng әueli kóne dәuirding taqua aqyny Sayge ólenderin audardym.
Áriyne, audarma orys tilinen jasaldy. Orys aqyndary bir avtordy birneshe ret audarghan eken. Sol núsqalardy salystyra otyryp, qazaq tilindegi óz nús¬qamdy týzdim. Japon aqyndaryn audaru ýshin ishki dayyndyghymdy jetildirdim. Olardyng tarihyn, әdebiyeti men mәdeniyetin, ómir sýru saltyn, dýniyetanymyn tanyp-bilu maqsatynda kóptegen әdebiyetterdi oqydym, kinolaryn kórdim. Sóitip, tildi bilmesem de dilin týsinuge úmtyldym. Tabighat ayasynda, eski hramgha kelip, oghan múng shaqqan, taudaghy lashyqty meken etip, anyz әlemin kezgen, gýl jarghan shiyege, shóp arasyndaghy sikadagha til qatyp, qyrghauyl men tyrnany jyrlaghan japon aqynynyng ruhyn qazaqsha jetkizgim keldi.
Qazir til ýiretude týrli әdis-tәsilder bar. Solardyng eng janashyly - ekinshi bir últtyng tilin «intuitivti» týsinu, sóitip, mәtindi «tanu». Osy әdiske iyek arta otyryp, týpnúsqadan kóp auytqymadym desem de bolady. Ony, endi mamandar talqysyna qaldyrghan jón bolar... Týpnúsqamen salystyru ýshin japon tilin jaqsy bi¬letin jandargha da jýgingim keledi.
- Osydan bir ay búryn Fran¬siyagha baryp keldiniz. Songhy kezde aqyn-jazushylarymyz shetelge shygha bastady. Múny mәdeni, әdeby integrasiyanyng janghyruy desek bola ma?
- Búl sapargha men aqyn retinde emes, oqytushy maman retinde bardym. Ózim qyzmet etetin Euraziya uniyversiytetinde Bolon prosesin jýzege asyru baghytynda kóptegen júmystar atqaryluda. Sonyng bir kórinisi -uniyversiytetting ghalym-pedagogtarynyng tәjiriybe almasu maqsatynda Fransiyanyng Sevr qalasyndaghy Halyqaralyq pedagogikalyq zertteuler ortalyghynda oqu taghlymdamasynan ótui. Uniyversiytet rektory Erlan Sydyqov my-zanyng qol jetkizgen kelisimi negizinde mәdeniyet pen bilimning oshaghy bolghan Europanyng tarihy memleketinde tәjiriybe almasu, janashyl ýderisting jýzege asyrylu әdisterimen tanysu - osy saparymyzdyng basty maqsaty boldy. Rektorymyz sapargha shygharyp salarda: «Seminargha qatysumen shektelmey, tarihy oryn¬dardy aralanyzdar. Tanysynyz-dar. Fransiya - ejelgi mәdeniyet oshaghy, sol jaghyna da erekshe nazar audarynyzdar» degen edi. Negizgi saparymyz ghylymiy-peda¬gogiy¬kalyq maqsatta bolghanymen, әriy¬ne, әdebiy-mәdeny jaghyn joqqa shyghara almaymyn. Kóne dәuirding qoynynda qalghan kýnderde ba-balarym at suarghan Sena, әigili Eyfeli múnarasy, danqty Luvr muzeyi, Áulie Ana sobory, Versalidaghy fransuz korolidarynyng búrynghy reziydensiyasy - qay-qaysysy da kóne men býginning ghajap ýilesimin pash etkendey. Aqyn retinde ruhany toghayyp keldim. Nege ekenin qaydam, Parij (Sevr qalasy tura irgesinde) mening ja¬nyma sonshalyq jaqyn, sonsha¬lyq jyly boldy.
Meninshe, bizge әdeby baylanys ornatugha eng qolayly el - Fransiya. Adamnyng jany jatyrqamaytyn nәrseler bolady ghoy, men Parijdi ózime jaqyn qabyldadym. Jazushy Asqar Sýleymenov «Fransuzdar - batystyng qazaghy» degen eken. Osy eki últtyng arasyndaghy bir úqsastyq - últtyq mәseleni birinshi oryngha qoyatyny. Ol elde bi¬limdi fransuz tili men matematikany bilu dengeyine qarap baghalaydy.
- Juyrda Tәuelsizdik tudyrghan romandardy tarazygha salghan jinaqtyng jaryq kóruine múryndyq boldynyz. Búl jobany qolgha aluynyzgha ne týrtki boldy?
- Búl jobany qolgha aludaghy maqsat - janashyl әdebiyetimizding damu sipatyn zerdeleu. Kitaptyng jazyluyna, jaryq kóruine «Samúryq-Qazyna» últtyq әl-auqat qory qoldau kórsetti. Alla jazsa, keleshekte ary qaray jalghastyramyz ba degen jospar bar.
- Búl súraghym ynghaysyzdau bol¬sa da, qoydyng reti kelip túr. Songhy kezde mýshәiragha degen kóz¬qaras basqasha baghyt alyp barady. Siz de jyr dodasyna jii týsesiz. Múndaghy maqsatynyz materialdyq mәseleni sheshu me, әlde mýshәira arqyly el aldynda esep beru me?
- Endi... jarys bolghasyn әr¬týrli jaghdaylar oryn alady. Mýshәiranyng da poeziya damuyn tanytuda alar orny bar. Mýshәiragha tym kóp qatystym dep aita almaymyn. Songhy jyldary «Shyghys shynary» jyr mýshәirasyna (jyl sayyn ótkizilude), dauylpaz aqyn Q.Amanjolovtyng 100 jyldyghyna arnalyp ótkizgen mýshәiragha - barlyghy ýsh mýshәiragha qatysyppyn. Ózimning aqyn eke¬nimdi úmytpayyn degenim de... Mýshәira - ejelden kele jatqan jyr jarysy. Bәsekelestik poeziyagha әbden kerek, oidy qamshylaydy, shiy-ryqtyrady.
- Qolgha alghan sharuanyz shash-etek¬ten sekildi. Sonday jaghdayda óleng jazugha, yaky óleng oqugha mým¬kindiginiz qanshalyq?
- Óleng jazylsa, oghan uaqyt ta tabylady. Qiyny - ólendi tabu, oghan kezdesu.
- Al óleng jazugha uaqyt joq dey¬tinderdi qaytesiz?
- Ólenge uaqyt jetpeydi deytinderge onsha senbeymin. Óleng jaza almay jýrmin dese, senuge bolady. Óleng tusa, tynysh otyrghyzbaydy. Úiyqtap jatqan jerinnen júlqyp oyatady. Ólenge uaqyt taptyng eken, qalamdy ústap otyrsyn, óleng joq, ne jazasyn? Men ólendi olay jazbaymyn, óleng seni kerek qylsa, ózi tuady, izdep ke¬ledi, keyde meni óleng tastap ketip qalghan joq pa dep qatty qorqamyn. Shýkir, saghyndyryp, sarghaytyp, siyrek bolsa da qauyshyp túrady.
- Izinizdi basyp kele jatqan aqyndardyng ayaq alysyn anday al¬dynyz ba?
- Jas aqyndar degende, Dәu¬ren men Tanagózding ólenderin joghary baghalaymyn. Azamat Esalynyng minezdi ólenderine, Erlan Jýnisting aqyndyq tanymyna, terendigine qyzyghamyn. Áliya Dәuletbaeva degen aqyn sinlimning ólenderine sýisinemin. Sanamalay bersem, kóp esimderdi ataugha bolady. Jalpy, jastar poeziyasy dәstýrdi tyng izdenistermen jan¬ghyrta bilgen janashyl¬dyghymen quantady.
- Bir ólen...
- Estiding be aqpan әnin,
Qabaghynda - qap-qara mún.
Múnayady múnlyq-jalghan,
Aq-qarasy Haqqa mәlim.
Tógiltedi aqpan әnin,
Biler bir kýn joq bolaryn,
Qarashyqtan syrghyghan jas
Qargha ainalyp toqtalaryn.
Aqpan, aqpan... jýregi múz,
Kimge ókpelep jýr ediniz?!
Qúlshylyq qyp túrsa da әlem
Jylymady-au bir óniniz...
Jauaby joq súraghymnyn,
Jýreginde, sirә, bir mún,
Men de solay... ishten tynyp,
Ishten ghana jyladym myn.
Qas-qabaghyn qar shalady -
Kóktem-qyz ghoy ansaghany.
...Aqboz atyn oiqastatyp,
Aqpan-jigit әn salady.
Janat ÁSKERBEKQYZY, Euraziya Últtyq uniyversiyteti qazaq әdebiyeti kafedrasynyng dosenti, filologiya ghylymdarynyng doktory, aqyn
«Ayqyn» gazeti

0 pikir