Dýisenbi, 6 Jeltoqsan 2021
Janalyqtar 1834 0 pikir 2 Aqpan, 2012 saghat 11:13

Sәduaqas KEBEKBAY. Sheneunikter qymbat kólikterden qashan bas tartady?

Elbasy pikir bildirgen kez kelgen taqyryp bizding qoghamda kenirek talqygha týsip, ózekti bolatyny dausyz. Qazirgi kezde Memleket basshysynyng sheneunikterdi otandyq kólikterge mingizu jónindegi pikiri óte oryndy.  Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev óz sózinde «Qorghanys ministrligine nemese basqa mekemelerge nazar audaryndarshy, biz qanday kólik alyp jatyrmyz? Ózimizding júmysty dóngeletu ýshin otandyq kólikterdi nege almaydy, barlyghy «Toyota» alugha qúmar. Osynyng bәrin kim qadaghalap otyr?», - degen bolatyn. Ásirese budjet esebinen alynatyn avtokólikter mәselesin retke keltiru - uaqyt kýttirmeytin mәsele.

Qazir memlekettik qyzmetkerlerding taqymynan temir túlparlardyng týr-týrin kóruge bolady. Qazaqstanda qanday kólik joq deysin? Keshe ghana Frankfurttyn, Tokionyn, Niu-Yorkting avtosórelerindegi teledidar arqyly tamashalaghan kólikterinizdi kóp úzamay Almaty men Astananyng kóshelerinen kóresiz. Sol kólikter sheneunikting jekemenshigi bolsa, ol bólek әngime eken. Degenmen qazir memlekettik tapsyrys arqyly, salyq tóleushilerding aqshasyna satyp alynatyn avtokólikterdi sóz etsek. Sebebi elimizding kez kelgen azamaty memleketting ortaq qarjysynyng orynsyz shashau bolghanyn qalamaydy.

Elbasy pikir bildirgen kez kelgen taqyryp bizding qoghamda kenirek talqygha týsip, ózekti bolatyny dausyz. Qazirgi kezde Memleket basshysynyng sheneunikterdi otandyq kólikterge mingizu jónindegi pikiri óte oryndy.  Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev óz sózinde «Qorghanys ministrligine nemese basqa mekemelerge nazar audaryndarshy, biz qanday kólik alyp jatyrmyz? Ózimizding júmysty dóngeletu ýshin otandyq kólikterdi nege almaydy, barlyghy «Toyota» alugha qúmar. Osynyng bәrin kim qadaghalap otyr?», - degen bolatyn. Ásirese budjet esebinen alynatyn avtokólikter mәselesin retke keltiru - uaqyt kýttirmeytin mәsele.

Qazir memlekettik qyzmetkerlerding taqymynan temir túlparlardyng týr-týrin kóruge bolady. Qazaqstanda qanday kólik joq deysin? Keshe ghana Frankfurttyn, Tokionyn, Niu-Yorkting avtosórelerindegi teledidar arqyly tamashalaghan kólikterinizdi kóp úzamay Almaty men Astananyng kóshelerinen kóresiz. Sol kólikter sheneunikting jekemenshigi bolsa, ol bólek әngime eken. Degenmen qazir memlekettik tapsyrys arqyly, salyq tóleushilerding aqshasyna satyp alynatyn avtokólikterdi sóz etsek. Sebebi elimizding kez kelgen azamaty memleketting ortaq qarjysynyng orynsyz shashau bolghanyn qalamaydy.

Parlament deputattary men ministrler, iri sheneunikter, qala әkimderining qay-qaysysy qúny 80 myng dollardan bastalatyn «luks» sanatyndaghy temir túlparlardyng birin minbese, «qorlanyp qalatyny» ekibastan belgili. Biylik basynda jýrgenderdi bylay qoyghanda, qazir qarapayym audandyq әkimder, keyde auyl әkimderi, memlekettik kәsiporyndar men kompaniyalardyng basshylary su jana «Land Cruiser» minbese bolmaytyn jaghdaygha jettik.

Daghdarysqa dayyndyq ýnemdilik sayasatynan bastaluy kerek

Daghdarys kezinde әlemning barlyq elderi ekonomikany saqtap qaludyng negizgi joly retinde shyghyndy azaytu, yaghny ýnemdeu sayasatyn qolgha aldy. Europa elderining arasynan daghdarystyng soqqysyn erekshe sezingen Gresiya eli artyq shyghyndardyng barlyghyn qysqartu arqyly ghana el retinde joyylyp ketpey, aman qaldy. Kórshiles Ózbekstan da ýnemdeu sayasaty arqyly «eki qoyandy bir oqpen atyp» jatyr. Ózbekstannyng memlekettik mekemeleri tek otandyq kólikter men otandyq jihazdardy ghana paydalana alady. Rasynda, kórshiles Ózbekstan eli sekildi memlekettik qyzmetkerlerge beriletin kólikti tek otandyq kóliktermen jaraqtaugha arnayy ereje qajet shyghar. Songhy jyldary Qazaqstanda әlemdik tanymal brendterding ókilderi avtomobili qúrastyra bastady.

Juyrda Qyrghyzstan ýkimeti memlekettik mekemelerdegi artyq shyghyndardy azaytudy erekshe qolgha alyp, ýkimettegi artyq kólikterdi arzan-qymbatyna qaramastan qysqartyp tastady, al deputattargha qoghamdyq kólikpen jýruge kenes berildi. Al bizde daghdarystyng ekinshi tolqyny turaly jii sóz bolghanymen, soghan layyq sharalar әli úiymdastyrylghan joq.

Juyrda BAQ qúraldary qarjy ministri Bolat Jәmishevting júmysqa keyde jayau keletinin aityp mәz-mәiram bolysty. Rasynda, búl - biz ýshin tansyq qúbylys. Al kóp-tegen elderde múnday qarapayymdylyqty jii kezdestiruge bolady. Mәselen, Londonnyng meri Boris Djonson júmysqa velosiypedpen barady. Ayta berse, memleketting aqshasyn ýnemdeu maqsatynda ózine berilgen mýmkindikterdi shektep jatqan sheneunikter әlemde je-tip-artylady.

Qazaqstandyq sheneunikterding de dәl solay velosiypedke kóshpese de «luks» sanatyndaghy avtokólikterden bas tartuyna tolyq mýmkindik bar. Jii aitylatyn «Arzan kólik tez búzylady nemese otandyq kólikter sapasyz, sәikesinshe, ony jóndeuge memleketten kóp aqsha ketip otyrady» degen pikir orynsyz ekeni kimge de bolsa ayan. Shyndyghyna kelgende, sheneunikter minip jýrgen 10 million tengelik kólikter - әuesqoylargha arnalghan kólikter. Yaghny olargha qajetti tetikter de, jóndeu júmystary da erekshe qymbat.

Kólik shyghyny qansha boluy kerek?

Bir ghana sheneunikting jýrip-túruyna ketetin aqshany esepteniz. Memlekettik satyp alu arqyly qúny 10 mln tengeden bastalatyn bir kólikke tapsyrys beriledi. Onday kólikke keminde baghasy bir litri 145 tenge bolatyn AIY-96 janarmay qúiylady. Onyng ýstine, bizding sheneunikterding kónilinen shyghatyn kólikterding qozghaltqyshtarynyng kólemi 3,5, 4,0-den bastalatyny belgili. Múnday kólikterding tehnikalyq jóndeu júmystaryna ay sayyn keminde 100-300 myng qúiylyp otyratyny zandylyq. Sebebi onday kólikter qa-rapayym kólik jóndeu ortalyqtarynda jóndelmeydi. Al tetikteri shetelge tapsyrys beru arqyly aldyrylady. Endi soghan әlgi sheneunikting shopyrynyng jalaqysyn qosynyz. Qysqasy, bir sheneunikke ghana beriletin kólikting mashaqaty bastan asady. Al endi elimizde memlekettik qyzmetkerlerdin, onyng ishinde talghamy biyik sheneunikterding kólikterining shyghynyn qosyp eseptese, Qyrghyzstannyng birneshe jyldyq (bәlkim, odan kóp) budjeti shyghyp ketui әbden mýmkin. Parlament pen Ministrler kabiynetin bylay qoyghanda, qa-rapayym kәsiporyndar men auyl, audan әkimderin qarapayymdylyqqa kim ýiretedi? Ákimderding óz mekemesine osynday qymbat kólikter satyp alu jónindegi sheshimine mәslihat deputattary qalay jol berip qoyady?

Erekshe talghammen kelgen qymbat kólikter tozyghy jetkenshe memleketke qyzmet jasasa bir sәri. Bas-ayaghy eki-ýsh jyl. Odan ary ol kólikke «kýrdeli jóndeu júmystary qajet» degen diagnoz qoyylyp, memleket mýlkinen syzylyp tastalady. Nәtiyjesinde, sol kólik sheneunik tuystarynyng mýlkine ainalyp ketui de mýmkin.

Sergey ZLOTNIKOV, Transparency Kazakhstan úiymynyng bas diyrektory:

- Sheneunikting erkine salsa, ol 100 myng dollardyng kóligin minip jýre beredi. Demek memleketting qomaqty qarjysyna neshe týrli oiynshyqtar satyp alugha jergilikti mәslihat ókilderi de rúqsat berip otyr ghoy. Baqylau jýrgizetin bolsaq, sol kólikterding basym bóligi eki jyldan song memleket mýlkining qatarynan syzylyp ketedi. Sheneunikterge qymbat kólik alugha zannamamyz jol berip qoydy dep zandy kinәlaugha bolmaydy. Zang dúrys, mәsele adamdardyng qomaghaylyghynda bolyp otyr. Shaghyn auyldardyng da әkimderi asa qymbat djipterge minip jýretini túrghyndar ýshin jaghymdy qúbylys emes.
«Alash ainasy» gazeti

0 pikir