Býgin Qazaqstannyng «Aq jol» demokratiyalyq partiyasynyng saylau aldyndaghy XVI qúryltayy ótti. Onda partiyanyng saylaualdy baghdarlamasy men Mәjilis deputattyghyna úsynylatyn azamattardyng tizimi bekitildi.

Jiyn barysynda partiya tóraghasy, Mәjilis deputaty Azat Peruashev Qazaqstangha «Qazaq Respublikasy» atauyn qaytarudy qayta úsyndy.

«Biyl Alash avtonomiyasynan bastau alatyn jәne qazirgi Qazaqstannyng negizin qalaghan Qazaq Respublikasyna 100 jyl toldy. Aldymen qatelesip Qyrghyz avtonomiyalyq respublikasy dep atalyp, bes jyldan keyin Súltanbek Qojanúly, Sәken Seyfulliyn, Jalau Mynbayúly jәne basqa da túlghalardyng arqasynda respublikamyzgha últymyzdyng tól atauy qaytaryldy.

Byltyr «Aq jol» demokratiyalyq partiyasy Ýkimetke búl tarihy datany resmy týrde atap ótudi jәne Qazaqstan atymen qatar totalitarlyq Kenes biyligining ózi moyyndaghan Qazaq Respublikasy atauyn qoldanu turaly mәseleni kóterdi. Búl bastamany Sh. Uәlihanov atyndaghy tarih instituty qoldady. Biraq bizding sheneunikter ýnsiz qaldy. Sonda da biz tarihy birligimizdi bildiretin Qazaq Respublikasy memlekettik atauyn qaytarudy jón dep sanaymyz», - depti Azat Peruashev.

«Aq jol» demokratiyalyq partiyasynyng tóraghasy Azat Peruashev baghdarlamadaghy eng negizgi basymdyq – Tәuelsizdik jәne Alash últtyq iydeyasy ekenin basa aitty.

«Songhy kezdegi birqatar oqigha tizbegi byltyr QR Túnghysh Preziydentining memleket biyligin órkeniyetti týrde jana basshygha tapsyruy der kezinde bolghanyn uaqyttyng ózi dәleldep otyr. Núrsúltan Nazarbaevtyng preziydenttik jýiesi el tәuelsizdigining bastauynda, memlekettik instituttardyng qalyptasuynda, týbegeyli naryqtyq jәne qoghamdyq reformalardy jýrgizude jәne basqa eldermen qarym-qatynas ornatuda tarihy missiyasyn oryndady. Kelesi kezende Qazaqstan qalyptasqan memleket retinde ayaq basty. Al endigi mәselelerdi sheshu ýshin jana tәsilder kerek. Memleket basqaru isine qogham jan-jaqty aralasyp, ony baqylauy kerek. Elimizge әleumettik-ekononmikalyq salada, sayasy jýiege de týbegeyli ózgerister qajet.

Atalghan ózgeristerdi tym soza beruding qauiptiligi sonda, búl Ukraina, Belarusi pen Qyrghyz elindey memlekettik daghdarysqa әkep soghuy mýmkin. Al Tәuelsizdikting eng basty kepili – qaru emes, óz memleketin syilaytyn, baghalaytyn azamattyq qogham boluy kerek. Sondyqtan, qazirgi biylik modeline bir ghana balama bar. Ol – tereng әleumettik-ekonomikalyq jәne sayasy reformalardy qabyldap, jýzege asyru qajet. «Aq jol» demokratiyalyq partiyasy jana jәne әdil Qazaqstangha aparatyn ózgerister baghdarlamasyn úsynady. Sol baghdarlamadaghy basty basymdyghymyz – Tәuelsizdik jәne Alash últtyq iydeyasy.

Elimizding Tәuelsizdigi men últtyq mýddeler – memleketting negizgi basymdyqtary. HH ghasyrdaghy «Alash» últtyq avtonomiyasynyng kóshbasshysy Álihan Bókeyhan «Memlekettigi joq halyq – jetim» dedi. Al QR Túnghysh Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev «Tәuelsizdik ýshin qúrbandyqqa ayanatyn eshtene joq» dedi. Qazaqstan Respublikasynyng Tәuelsizdigin qamtamasyz etu jәne onyng últtyq mýddelerin qorghau – ózin respublika azamaty sanaytyn kez kelgen adamnyng paryzy. Tәuelsizdik – bizding elimiz, jerimiz, tilimiz ben dilimiz. Tәuelsizdik – bizding óz jolymyzdy tandau mýmkindigimiz, keleshek úrpaqtyng bolashaghy ýshin bizding jauapkershiligimiz», - deydi A. Peruashev.

Esterinizge sala keteyik, Mәjilis deputaty Azat Túrlybekúlynyng Qazaq Respublikasy atauyn qaytaru turaly úsynysty byltyr qantarda úsynghan.

Onda:

«1920 jyly tamyz aiynda Moskvada SovNarKom shekara mәselesin jan alysyp talqylaghanda, Álimhan Ermekov birneshe ret bayandama jasady. Osy júmysqa Ahmet Baytúrsyn, Álihan Bókeyhan jәne basqa da qazaq delegasiyasynyng 12 mýshesi tikeley qatysty.

Sonda olar arnayy ekspedisiyalarda jinastyrghan ghylymy derekterge sýienip, qazaq jerining tútastyghyn dәleldep shyqty. Nәtiyjesinde, sol jyly Avtonomdy Kenestik Respublika qúrylyp, 1925-shi jyldan bastap oghan halqymyzdyng tól «Qazaq» degen atauy berildi.

Qazaqstan atauymen qatar resmy týrde qoldanyluy ýshin – Qazaq Respublikasy atauyn qayta engizu mýmkindigin qarastyrudy úsynamyz», - delingen.

Sol kezdegi Ýkimet basshysy Baqytjan Saghyntaevqa joldanghan deputattyq saualda:

«Múnday bastamany 5 jyl búryn, «Mәngilik El» tújyrymdamasyn talqylau barysynda Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng ózi úsynghan bolatyn. Bizding oiymyzsha Elbasymyzdyng ústanymyn iske asyratyn kez keldi.

Qarany – qara, aqty – aq, qazaqty – qazaq dep atauymyz kerek.

Tipti totalitarlyq sovet ókimeti moyyndaghan Qazaq atyn Respublikamyzgha qaytaru – tek tarihy әdiletti qúrmetteu ghana emes, sonymen qatar, barsha kópúltty otandastarymyzdyng birligi men yntymaghyn odan әri nyghaytugha serpin beretinine senimdimiz», - dep jazylghan.

Al byltyrghy jyldyng aqpanynda sol kezdegi Senat Tóraghasy, qazirgi Qazaqstan preziydenti Qasym-Jomrt Toqaev búl úsynysqa qarsy shyqqan.

«Memleket atauy Qazaqstan Respublikasy bolyp qaluy tiyis. Qyruar halyqaralyq kelisimderdi bizding preziydentimiz Qazaqstan Respublikasy atynan baqylady. Bizde memleket atauyn ózgertuden basqa da mәsele jeterlik», - dep mәlimdegen Toqaev.

Abai.kz