Jeksenbi, 25 Qyrkýiek 2022
Janalyqtar 2369 0 pikir 6 Aqpan, 2012 saghat 03:24

Últym degen erlerdi qorghay bileyik!

Biylghy saylaugha ýlken ýmitpen qaraghan edik. Últ janashyrlaryn da Parlamentten kóremiz degen senimimiz bos qiyalgha ainaldy. Jaghanovanyng «jaghymsyz» әreketi «Ruhaniyatty» partiyalyq tizimnen ghana shygharyp qoymady, últ mýddesi ýshin kýresip jýrgen azamattargha qiyanat boldy. «Aqjol» partiyasynyng basshylyghy partiya qúramyndaghy elim dep jýrgen túlghalardy «aldap» ketti. Áytpese tym qúryghanda biz biletin azamattardyng bireui bolsa da Mәjilis deputaty atanar edi. Qazaq halqynyng bolashaghyna shyn mәninde janashyr, jýregi últym dep soghatyn azamattar әli atqa mingen joq. Jylqyny jayau baqqan jylqyshyday tiriligimiz ózgere me degen oy Joldaudan keyin tipti kýngirttene bastady. «Sabyr týbi - sary altyn» degen qaghidany ústanghan biylik qazaqtyng boyyndaghy ruhany «jaranyn» asqynbaytynyna senimdi synay tanytyp baghuda.

Biylghy saylaugha ýlken ýmitpen qaraghan edik. Últ janashyrlaryn da Parlamentten kóremiz degen senimimiz bos qiyalgha ainaldy. Jaghanovanyng «jaghymsyz» әreketi «Ruhaniyatty» partiyalyq tizimnen ghana shygharyp qoymady, últ mýddesi ýshin kýresip jýrgen azamattargha qiyanat boldy. «Aqjol» partiyasynyng basshylyghy partiya qúramyndaghy elim dep jýrgen túlghalardy «aldap» ketti. Áytpese tym qúryghanda biz biletin azamattardyng bireui bolsa da Mәjilis deputaty atanar edi. Qazaq halqynyng bolashaghyna shyn mәninde janashyr, jýregi últym dep soghatyn azamattar әli atqa mingen joq. Jylqyny jayau baqqan jylqyshyday tiriligimiz ózgere me degen oy Joldaudan keyin tipti kýngirttene bastady. «Sabyr týbi - sary altyn» degen qaghidany ústanghan biylik qazaqtyng boyyndaghy ruhany «jaranyn» asqynbaytynyna senimdi synay tanytyp baghuda.

Qazaq mýddesi, últtyq qúndylyqtar tóniregindegi shayqasta aldynghy shepte jýrgen últ batyry Múhtar Shahanovty sotqa shaqyrypty degendi estiginde sengimiz kelmedi. Biraq zandy óz paydasyna qaray ózgertip ýirengen biylik, ózinen ýreylenbeytin «jaularyna» «shabuylyn» ýdete týsken sekildi. M.Shahanovpen birge Rysbek Sәrsenbayúlyna, Múhtar Tayjangha, Jarmahan Túyaqbaygha da aiyppúl salynypty. Óz oiyn erkin aityp, qoghamdaghy kelensizdikter men «biylik pen baylyqty kózdegen» toptardyng isin ashyq synap jýrgen azamattardyng týrmege qamalyp, olargha aiyppúl salynuy - bizde demokratiyanyng qanqasy týgil, kólenkesi de joq ekendigin kórsetedi. Olay bolmasa, Ámirjan Qosanovtyn, Serik Saparghalidyn, Bolat Atabaevtyn, Ámirbek Toghysovtyn, Janbolat Mamaydyn, Bolat Ábilovtyn, Ayjangýl Ámirovanyng týrmege qamaluyn qalay týsinuge bolady?! Biz olardyng qamaugha alynuyna narazy ekenimizdi mәlimdep, tez arada bosatyluyn talap etemiz!

Bәlkim, qúqyqtyq, demokratiyalyq memleketke 2030 jyldargha qaray ainalatyn shygharmyz. 2020 jylgha deyin halyqtyng 95 payyzy memlekettik tildi mengerui kerek degen Preziydent tapsyrmasyn Ýkimet qaghaz jýzinde oryndar, Konstitusiyanyng 7 babynyng 2 tarmaghyna jәne ózge últ ókilderine «jaltaqtay» bersek, din turaly jana zang qabyldap qoghamdyq oryndarda namaz oqugha tyiym salsaq, bizding babalarmyzdyng týsine de kirmegen elge ainalamyz. Qazirding ózinde qazaq jerinde kóp tildi, kóp dindi, azamattyq memleket qúru sayasaty jýrgizilude. Negizi biz Qazaqstan emes, Qazaq memleketi bolugha tiyispiz. Islam dinining jәne ejelgi babalar qaghidasyn kiriktirgen óz ústanymy, ózining últtyq bet-beynesi bar aibyndy memleketke ainalu ýshin qadamdar jasauymyz qajet edi.

Ótken jiyrma jylda qazaqtyng hali onghan joq. Kerisinshe, 25 jyl búrynghy qantógis Janaózende qaytalandy. Kinәlini basqa jaqtan izdep әlek bolghanymyzben, kýnәni bәri-bir shyn qylmysker arqalaydy.

Ýndemegen ýidey pәleden qútylghanymen, ýidey ýngirge qúlaydy. Biylik últ janashyrlarynyng әreketinen seskene bastady, halyq jappay qoldap ketse is nasyrgha shabary anyq. Syzdauyq jara aqyry jarylyp tynaryn bile túra qazaq mәselesine beytarap qarau, tym salqynqandylyq tanytu - biylikting ózine-ózi kór qazuymen ten. Búrynghy kommunisterding týgelge derligi býgin «Núr Otan» sapynda úrandap jýr. Biylik auyssa olar da jalt búrylyp basqa әuenge salary sózsiz. Qolynda barda meshkeylene týsudi jón kóretinder semizdik dertine qalay shaldyqpaydy eken?! Alla aldyna bir oram shýberekpen ghana bararymyz kózi qyzgharyp ketkenderding sanasyna kesh jeter.

Qazaqstanda ana tilinde sheneunikke múnyn shagha almay jýrgen de, júmyssyz da, boyynda san týrli derti bar nauqas ta, júmys istese de eng tómen jalaqy alatyn da, aramza kompaniyalar aldap ketetin de, sózine eshkim senbeytin de, biylik aitqanyna kónbeytin de qazaq. Basynda panasy joq, pәter jaldap kóshpeli tirligin toqtatpay kele jatqan da qazaq. Nesiyege ýy alyp, mezgilinde qaytara almay jýrgen de qazaq. Eng auyr júmysty isteytin de qazaq. Tize berseng toqtau qiyn. Eng aldymen júmystan qysqaratyn da qazaq. Jerine shirkeu salatyn da qazaq. Araq-sharapty ózendey aghyzatyn da qazaq. Jamanyn jasyryp, jaqsysyn asyryp jiberetin de qazaq. Bereke-birligin shayqamaytyn qazaq, óz múnyn bayqamaytyn qazaq ózgening aldynda qashangha deyin tauy shaghyla beredi? Biylikke nege birauyz qazaqsha sóiley almaytyndar keledi. Saylaugha nege últ janashylary týspeydi? Biylikke jaqpaghandar qúpiya qazagha úshyrap, qylmys nege ashylmaydy? Memlekettik arnalar men gazetter halyqtyng kózi men qúlaghy emes, biylikting «qol balasy» bolyp otyr. Osynyng bәrine qalay tosqauyl qoyamyz?! Ayta-ayta sharshadyq, al alangha shyqsaq myltyqpen atady, úryp soghady. Endi ne isteuimiz kerek. Osylay baghymyz ashylmay jýre beremiz be?!

Qazaqtar, qazaq ýshin janyn beruge dayar azamattargha qorghan bolayyq, óz batyrlarymyzdyng sonynan ereyik, jazyqsyzdargha arasha týse bileyik. Ekijýzdilik pen jaltaqtyqtan arylayyq. Alladan basqadan qoryqpayyq. Babalar ansaghan memleketti qúru ýshin ayanbay kýrese bereyik. Últym degen erlerdi qolday, qorghay bileyik, aghayyn!

 

Beysenbay tegi R.Z. «Jeltoqsan Aqiqaty» RQB pavlodar oblysy f-ly tórayymy

Meyrambek Qyzyrúly, Respublikalyq «Jas Qazaq ýni» gazetining Pavlodar oblysyndaghy tilshisi.

Qaliyev Maqsút, Azat QB pavlodar f-ly tóraghasy,

Qaliyev Meyram, Alash partiyasy pavldodar f-ly tóraghasy,

Qaliyeva D.M., Jeke kәsipker,

Qaliyev Z.M., jeke kýzet qyzmetkeri,

Pavlenko Yu.F. «Lad» RQB pavlodar oblysy f-ly tóraghasy,

Núrbaev Q.J., tarih gh.d., professor

Bayazit Q. Temirjolshy,

Qayyrjan Ahmetov, May audanynyng qúrmetti azamaty.

Ámirjan Bolathan, tәuelsiz jurnalist, Ekibastúz qalasy.

Nabiyev Q., júmysshy,

Núrseitov S., «Qazaq tili» QB mýshesi,

Tastybaev R. Jeke kәsipker,

Utenov J. qogham belsendisi,

Majenov Q., zeynetker,

Semjanov J., zeynetker,

Keregenov Q., mýgedek,

Jukenov Q., Jeke kәsipker,

Ayabergenov E. Jastar belsendisi,

Aytpaev M., jastar belsendisi,

Jakiyev E., jastar belsendisi,

Balgazinov O. jastar belsendisi

Ayazbaeva A. Jeke kәsipker,

Týsipbkova A. zeynetker

0 pikir