1961 jyl. Qonyr kýz. Jat qiyrdy jarty ghasyr shiyrlap bizding auyl, minekey, aqyry kelip at basyn atajúrtqa tiredi. On tórttegi balamyz. Bәrine tanyrqap, bәrine jatyrqay qaraymyz. Anau aq telpekti tau shyndary, mynau kósilgen kenistik. Jatbauyr bolghan bizderge atajúrt bir alys qiyanda, qol jetpes qiyalday kórinetin. Endi, mine, sol ertegidey bolghan tughan jer tabanymyzda jatyr. Qalay tang qalmassyn! Bәrine bajaylay qaraymyz. Júrt jýregining dýrsiline, dala jelining ynylyna qúlaq  týremiz. Sonda neni estip, neni sezding deysiz ghoy? Sonda alys- jaqyn belden, ýlbirey esken jelden bir saryn sezdik. Dala kýrsingendey múng saryn. Qalay qúlaq týrseng de dala uilinde joqtau bar, Áuezovty joqtau bar. Osydan nebәri birer ay búryn ghana Áuezov ótken eken dýniyeden. Búghan deyin týrikpen mektebinde oqyghan bizding qolymyzgha Áuezov kitaptary týspegen. Yaghni, biz ony bilmeushi edik. Dereu auyldaghy jalghyz kitap dýkenine bas súqtyq. «Jazushy Áuezovtyng kitaptary bar ma?» dep súradyq. Satushy kitap sóresinen aq sary múqabaly «Abay joly» atty auyr kitapty alyp berdi.

1961 jyl. Qonyr kýz. Jat qiyrdy jarty ghasyr shiyrlap bizding auyl, minekey, aqyry kelip at basyn atajúrtqa tiredi. On tórttegi balamyz. Bәrine tanyrqap, bәrine jatyrqay qaraymyz. Anau aq telpekti tau shyndary, mynau kósilgen kenistik. Jatbauyr bolghan bizderge atajúrt bir alys qiyanda, qol jetpes qiyalday kórinetin. Endi, mine, sol ertegidey bolghan tughan jer tabanymyzda jatyr. Qalay tang qalmassyn! Bәrine bajaylay qaraymyz. Júrt jýregining dýrsiline, dala jelining ynylyna qúlaq  týremiz. Sonda neni estip, neni sezding deysiz ghoy? Sonda alys- jaqyn belden, ýlbirey esken jelden bir saryn sezdik. Dala kýrsingendey múng saryn. Qalay qúlaq týrseng de dala uilinde joqtau bar, Áuezovty joqtau bar. Osydan nebәri birer ay búryn ghana Áuezov ótken eken dýniyeden. Búghan deyin týrikpen mektebinde oqyghan bizding qolymyzgha Áuezov kitaptary týspegen. Yaghni, biz ony bilmeushi edik. Dereu auyldaghy jalghyz kitap dýkenine bas súqtyq. «Jazushy Áuezovtyng kitaptary bar ma?» dep súradyq. Satushy kitap sóresinen aq sary múqabaly «Abay joly» atty auyr kitapty alyp berdi.

Kitap   - auyl balasynyng ol kezdegi ýlken ermegi. Qyzyq roman qolgha týsse odan asqan baqyt joq. Sodan aqsary múqabaly «Abay joly» atty qalyng kitap әlemine qoydyq ta kettik. Alghashqy paraqtardan bastap-aq aldymyzdan qazaq saharasy sóilep qoya berdi, sayrap qoya berdi, saharanyng ii-qii tirligi jamyrap, myng qúbyla tirilip, órip jýre berdi. Biz atajúrttyng shyn alyp kelbetin kórmegen ekenbiz, shyn terende búqqan jan jauharyn bayqamaghan ekenbiz. Sony endi kóre bastadyq, endi seze bastadyq. Aq paraq betinen aldymyzda kiyiz tuyrlyqty kóshpeli elding epikalyq әlemi aiqara ashyldy. Ertegidey  ólkede ómir sýrip jatqan ghajayyp halyq, danasy men balasy, kempiri men shaly, azamaty men aruy, inirde peri kóshkendey kóz aldymyzda synsyp tolyqsyp óre bastady. Keshe ghana kóshpeli auyldan kelgen biz ýshin myna kitap jyrlaghan el túrmysy, tyrnaday tizilgen kósh, ashyq aspan astyndaghy dyrduly sәn-saltanat, til bezegen sheshender, top tarqatqan kósemder, jýrdek atpen japan kezgen jolaushy, aq boz ýy syrtynda ayaghyn erine basqan aru qyz arqasynda lyqsyghan sholpy byldyry tanys, etene jaqyn, bala kýnnen jýrek qylyn dynyldatqan inkәr әlem, yntyq әlem. Bir jaghynan sodan da bolar, biz alys qalghan ertegi әlem, jýrekke ystyq balalyq shaghymyzben qúshaq jayyp qayta qauyshqanday alasapyran әser aidynynda maltydyq. Kóshpeli ómir kórinisi sonshalyqty shynayy jyrlanghan myna tanghajayyp kitaptan biz birneshe kýn qatarynan kóz almay qadaldyq. Sóz siqyryna arbaldyq. Ózge tirlik adyra qaldy. Biz Áuezov jyr etken Abay zamanyna kirip ketip, sol әlemdi birneshe kýn qatarynan kóz ilmey sabylyp aralaumen boldyq. Tek aralap qana qoymay, Abay kýrsinse birge kýrsinip, quansa birge quanyq. Abay sýigen súlulardy birge sýiip, Abay kýigen dala otyna birge kýidik. Ásirese, Áuezov jyrlaghan sahara suretterine auzymyzdyng suy qúryp tamsandyq. Dalany bir kisidey bilemiz be deushi edik. Beker eken. Suretker  ghalamat sheberlikpen sahara súlulyghyna kózimizdi qayta ashqanday. «Abay jolynan» keyin kýnde kórip jýrgen óz dalamyzdy qayta tanydyq.  Búryn biz bayqamaghan, tasada qalyp kelgen talay tansyq qasiyetine tәnti boldyq. Dalagha endi Áuezov kózimen qaradyq.  Qaranyzshy, qazaq dalasyn Áuezov qalay kórgen!

«...Jýrginshining qarsy aldynan Shynghystyng jeli esti. Alysta, saharanyng ghajayyp ertegisindey bop súlu saghym tolqyndanady. Neshe aluan beyneler, elester shyghyp, badyraya týsip ereuildep qoyady. Keyde olar kók múnar ishinde qalqyp, kóterilip, jerden ýzilip, aspandap ketedi.»
«...Úzaryp ósken sary seleu, onnan soqqan bayau jel astynda tynymsyz qozghalady. Kýmis tolqyn betindey bop keyde jyltyray týsip,  sәl sybyrlay ghana, bolymsyz jybyr qaghady. Kózge iliner-ilinbes jii tolqyn. Jana jibek jýzindey ýnemi tynymsyz qúbylghan aq tenizding jýzi jatyr».
«Abay joly» aidyn shalqar tenizdey tuyndy eken, bir shetinen kirip, qúlashtay jýzip ekinshi shetine shyqqanda әjeptәuir esengirep qaldyq. Búl esengireu sharshaudan emes edi, búl esengireu  osynau úlan-ghayyr últtyq epopeyanyng elgezek oqyrmanyn ilip әketip, tolqynnan-tolqyngha, birese terenge batyryp, birese qaqpaqyl oinap aspangha atyp silikkennen keyingi esengireu edi. Búl esengireu elgezek oqyrman sanasy bastan keshken sol shalqar epopeya aidynyn jýzip ótkennen keyingi kýrt qúlpyru, ruhany týleu, janghyru nemese balday tәtti «esey syrqaty» edi.
Áuezov órbitken alapat sóz borany bozbala oqyrman janyn sýzip ótti. Nemese bozbala jany sol sóz boranyn kóktey týirep sýzip ótkendey. Ón boyymyzda sol sóz borany shaymaghan, alastamaghan jasusha, sanylau qalmaghanday. Tandayymyzda erigen shúrayly til dәmi. Tamsanasyz. Óitkeni, búl sәt, shәkirt bala ýshin ghajayyp qazaq tilinin, qazaq qara sózining shәrbat- shyrynyn simire jútyp túnghysh túshynu sәti edi. Balghyn sana, sóitip, ómirde túnghysh ret әdeby til әlemining aidynynda jýzdi. Túnghysh ret jazu mәdeniyeti jәne onyng shyrqau parasat biyigine kózi týsip tanyrqay shoshydy.

Shәkirt bala «Abay joly» әlemimen osylay qauyshty. Sodan beri de jyljyp qyryq bes jyl ótipti. Biraq sol әser, Áuezov әlemining estetikalyq әlemet әseri әli kýnge sәtke ýzilgen emes. Ol әser oigha singen, boygha singen, qangha singen, sóitip, bolmysqa ainalghan. Osy arada adam ómirindegi kitap róli jayly eriksiz oy keledi. Úrpaq taghdyry, últ taghdyryndaghy әdebiyet róli jayly oy keledi. Jaqsy kitaptyng janyna qaldyrghan izi óshpeytini eske oralady. Sananda sayraghan sol iz - sening mәngilik ghúmyrlyq serigin. Ruhany qazynan. Sarqylmas baylyghyn. Qaranghyda adassan, ayaq asty jolyna jaryghy týser qolyndaghy shamshyraghyn. Jón silter tóbendegi júldyzyn. Adamdyghyng ýshin sen eng aldymen ghúmyrlyq jan joldasyng - jaqsy kitaptargha qaryzsyn. Marqúm bizding ata-anamyz, hat tanymaytyn qarapayym jandar, ayaq astynda jatqan kitapqa kózi týsse kóterip alyp, Qúranday qasterlep joghary aparyp qoyar edi. Halqymyzdyng kitapqa degen qúrmeti ghoy... Osy arada býginde kitapta, kitapqa degen kózqaras ta súiylyp bara ma degen oy mazalaydy...

«Abay joly» - oilap túrsaq, qazaq joly. Qiyr jaylap shet qonghan kiyiz tuyrlyqty el ózining barlyq bolmys bitimi men kórkem polotnogha ainalghan. Qarap túrsaq, búl kezdeysoqtyq emes, zandylyq eken. Álimsaqtan dala jaylap, mal baqqan kóshpeliler ózining tarih sahnasynan kósher sәtinde, nemese ózining myndaghan jyldyq kóshpeli saltymen qoshtasar túsynda Áuezov әuezimen ózining songhy arman әni - aqqu әnin salghanday. Osyghan da shýkir. Úly dala úzaq tolghatqan úly shygharmanyng qaghaz betine qonghanyna shýkir. Epikalyq shygharmalardyng qay-qaysynyng da basty keyipkeri - halyq. «Abay joly» tolghauynyng da keyipkeri - halyq. Qazaq halqy. Keshegi Euraziya kenistigin at jaly, atan qomynda dýbirletken kóshpeliler. Alayda múndaghy halyq keshegi dýniyeni dýbirletken, dýniyeni dýbirletip qana qoymay, dýniyeni moyyndatqan qúr asau danqty kóshpeliler emes. Solardyng úrpaghy. Moyynynda salpaqtaghan bodandyq qamyty. Bas bostandyghynan aiyrylyp, ózgening aitqanyna kónip, aidaghanyna jýre bastaghan kónbis qazaq. Yaghniy,    HIH ghasyrdyng ekinshi jartysyndaghy qazaqtar. Múndaghy qazaqtar kýni keshe Altyn ordaday alyp imperiya qúryp, atynyng basyn Adriat tenizine jetip bir-aq tartqan qaharly ata-babalargha úqsamaydy, nebәri solardyng kólenkesinde kýiben-kýibeng kýiki tirlik keship jatqan qazaqtar. Erkindiginen aiyrylghan halyq eldiginen de aiyryla bastaydy. Nanbasanyz, «Abay jolynda» tóbe kórsetken elge tútqamyz dep edireygen el aghalaryna qaranyz! Sonyng biri - Qúnanbay. Ál-qauqary tek tóniregindegi qazaq kembaghaldaryn eki býktep bir shaynaugha ghana jetedi. Qodardy kýlge aunatyp, qorlap óltirdi. Ózine qarsy kelgen Bójeydi qazyq qyp jerge qaqty. Qúnanbay - óz zamanynyng shynjyr balaq, shúbartósi. Azuyn aigha bilegen juandardyng jiyntyq beynesi. Biraq qansha myqty bolsa da, búl juannyng juandyghy tek auyl arasyndaghy juandyq. Qazaqqa qarsy baghyttalghan juandyq. Otarshygha ne kerek? Qúlaqkesti qúl halyq kerek. Qúlaq kesti qúl kósemder kerek. Bir kósem emes, qúl kósemder kerek. Búl kósemder kýni keshegi Isatay, Mahambettey, Kenesary, Nauryzbayday jelbirete tu baylap, jelkildete at saylap, últ azattyghy jolynda azuyn aigha biley almaydy, oghan shamasy kelmeydi. Kýlli hareketi otarshygha jaghynu. Óitkeni, kýlli kýsh so jaqta. Otarshy orys úlyghy qúl kósemderding qolyna «agha súltan», «bolys» degen kishkentay biylik toqpaqtaryn ústatypty. Qolyna sol úlyq ústatqan toqpaghy bar qúl kósemder endi elin qasqyrsha taqymdap, qoyday bórliktiruge kirisken.  Qayda qarasang da, birin-biri eki býktep bir shaynap jatqan qazaq.  Qayda qarasang da, «bas-basyna by bolghan ónsheng qiqym, ketirdi ghoy býginde elding siqyn» dep Abay qarghaghan «iygi jaqsylar».

Bú zaman bayaghy Sypyra jyrau jyrlaghan batyrlyq, erlik, eldik zamany emes. Ol zaman kýndey kýrkirep әldeqashan ótken. Tipten «enku - enku jer shalghan, tebingi terge shirigen» mahambetterding de zamany emes. Qangha bógip ol zaman da ótken. Bú zaman qazaqtyng tobyrgha ainalyp topyrlay bastaghan, bereke-birligi kete bastaghan, mýldem qúlqy bólek ydyrau, setineu zamany. Bú zaman - qazaq alpauyttarynyng syrtqy jaudy jyly jauyp qoyyp, endi ózara qyryqpyshaq qyrqysqa kirisken zamany. Qolynan kelgeni bir-birining ýstinen orys úlyghyna domalaq aryz domalatu. Maqsat: birin-biri múqatu, birin-biri barsa- kelmeske aidatu. Metropoliy bolsa osynyng bәrin syrttay baqylap, qazaq ydyrauy degenning qoltyghyna su býrkip, múrtynan kýlip otyr.

Qazaq juandarynyng shen-shekpenge satylghysh qúlqynyn bilip alghan.  Ol qúlyqty  qozdyrudyng jolyn tapqan. Auyl alpauyttarynyng arasyna «saylau» degen sýiek tastap qoyyp qyrylystyrghan. Qazaqty tyshqanmen oinaghan mysyqtay qaqpaqylgha ainaldyrghan. Odan әrmen tozdyra týsken, azdyra týsken. Basynan erki ketken el, sóitip otarshyldyq oiynshyghyna ainalghan. Kýnnen-kýnge úsaqtap, tozghyndap, túyaq serippes tobyrgha ainala bastaghan. Bir ortalyqqa baghynghan biyligi joq elding birligi qaydan bolsyn. Qoraly qoyday qauqarsyz. Kóptiginen qayyr joq. Bólshekte de, biyley ber. Búl - otarshylar armany. Erteng eline qol salsang da, jerine qol salsang da, tiline qol salsang da, dinine qol salsang da, mynq etpes qoyday momyn paqyrlar. Tek ashtan ólmesem boldy der. Oilaghany qaryn qamy. Bas kótergenderi bolsa el azyp barady dep bas qatyrmaq emes. Abay ómir sýrgen dәuir, HIH ghasyr ayaghy, mine, osynday, Resey imperiyasynyng qazaq dalasyndaghy degeni bolyp, bir ortalyqqa baghynghan han biyligin joyyp, qazaqtyng sanasyn bojyratyp, halqyn qojyratyp, elin, jerin bólshektep, biyley bastaghan zamany.

Ýlken roman - qashanda últ ómirining ainasy. Endeshe, «Abay joly» - Abay ómir sýrgen dәuir ainasy. Sol ainadan ne kórdik? Sol ainadan biz qazaqtyng jogharydaghyday kisi shoshyrlyq kelbetin kórdik. Sol beyneni kózi ashyq Abay da kórgen. Kórgen de, qúsalyqpen ómir sýrgen. Kýnirenip óleng jazghan. Kýn-týn demey qazaq jәiin oilaghan. «Mynmen jalghyz alysyp», qaranghyda jol taba almay qarmanghan. Qazaq ýshin búl tyghyryqtan shyghar joldy aghartu dep bilgen. Halyqty aghartu. Aq qaghazgha jýrek qanymen óleng jazghan. Ol jyrlary týnekti seripken shyraqtay jyltyrap qaranghy dalagha sәule sepken. Aqyn Kenesary, Nauryzbaydan, Mahambet pen Isatayday at jalyn tartyp minip qolgha  qaru almady, bilimdi myndy jyghady dep qolgha qalam aldy. Kýresting jana zamanauy týrin tandady. Sóitip, kýresting jana zamanauy týrimen Abay da halqy ýshin kýresti bastaghan. Basqasha kýresti bastaghan. Qazaq ýshin kýresting búl jana týrin HH ghasyr basyndaghy qazaq qalamgerleri ilip әketipti. Sonyng biri - Abay shәkirti Múhtar. Kýresker kemenger Abay ólenderimen kóz ashqan shәkirt Múhtardyng qalamynan tughan túnghysh әngimesi - «Qorghansyzdyng kýni». Áuezov shu dep qolgha qalam alghannan otarshyldardyng el arasyndaghy ókili Aqan bolystyng hayuany betperdesin sypyrghan. Otarshyldargha qyzmet istegen «iygi jaqsylardyn» óz eline, qorghansyz halqyna degen jauyzdyq, jyrtqyshtyq moraline qarsy qalam siltegen. Úlyqqa sýienip últyn qorlaghan bolysty kók esekke teris otyrghyzghan. «Qorghansyzdyng kýnin» oqyghan qazaq óz halqynyng gýlin soldyrghan hayuan beyneli bolys Aqangha qarghys aitady. Últ qozghalysy Alashordanyng bir iydeology bolghan jas qalamgerden búdan ózge qimyldy kýtu mýmkin emes edi. «Qorghansyzdyng kýni» - Jas Áuezovtyng kembaghal bolghan halqyna týsken arashasy, әlemdi janghyrtqan ashy aiqayy. Jauyzdyqtyng jaghasyn jyrtyp, qalamger kýresker úldyng qorghansyzdardy qorghap izgilik ýshin, әdilet ýshin azu tisi aqsighan jauyzdyqqa, qorlyq, zorlyq-zombylyqqa qarsy maydan ashuy, últ ýshin ústasuy. Qazaq ýshin bastaghan qaytpas kýresining basy. Uyz jas Áuezov uyty bólek osynau túnghysh әngimesining ózimen-aq ómirge úly gumanist kýresker qalamgerding kelgenin pash etti. «Qorghansyzdyng kýnin» jazghanda Áuezov nebәri jiyrmagha tolghan jas eken. Osynau әsire uytty әngimening alghashqy paraghyn asha bastaghanda-aq kisi qúiqasy shymyrlap úlanghayyr epikalyq ýskirik tynysy seziledi. Óz juandary men orys juandarynan eki jaqty ezgi  kórgen, zorlyq, qorlyq tabanynda iylengen halyq sheri, qorghansyzdar gói-góii jauar búlttay týiile bastaydy, týnere bastaydy.
«S. qalasynyng ontýstigin jaylaghan elding qalagha qatynasatyn qara jolynyng ýstinde Arqalyq degen tau bar. Dalanyng kónilsiz úzaq jolynda qajyp kele jatqan keruenge Arqalyq alystan kórinip, dәmelendirip túrady.
...Arqalyqtyng jol ashatyn kezeni Kýshikpay kezeni dep atalady.»

Osylaysha, HIH ghasyr sonymen, HH  ghasyr basyndaghy qazaq ziyalylary qazaq ýshin kýresting jana týrin, halyq aghartu týrin tandady. Últ sanasyn oyatyp, últty ózi ýshin ózi kýreser jolgha  shaqyrdy. Árbir qazaq qazaq ýshin qorghan bolar kýndi kóksedi. Alashorda ýkimeti ómirge kelgen 1917 jyldyng jeltoqsanynan bastap últtyq  úrangha ainalghan búl ýndeu, búl alau 1929 jyly últ ziyalylaryn topyrlatyp týrmege qamasa da, birjola batyr jýrekterden sónbedi. Sónbedi. Sol týrmede uyz jas Áuezov te otyrdy. Alayda últyna adal úly túlgha endi kýresting syrt kózge bayqalmas, tereng týrine den qoydy. Ysqyrghan repressiya oghy jan-jaghyndaghy qandykóilek dostaryn bir-birlep jalmap jatsa da,  úly kýresker alghan betinen qaytpaydy. Qazaq ýshin kýresker alghan betinen qaytpaydy. Qazaq ýshin kýresting endi últ sanasyn oyatar, últ «menin» oyatar eng kýrdeli de qiyn maydanyna kiristi. Qazaq úshin kýresker kreyser, últtyng ruhany «Avrorasy» - «Abay jolyn» jazugha otyrdy. Úly kýresker ysqyrghan repressiya oghy astynda otyryp júmys istep, últy ýshin mәngi ólmes, mәngi óshpes úlan-ghayyr erlik jasaydy. Últynyng úlylyghyn pash eter, ghasyrlar boyy qúl bolghan qazaq sanasyn silkip oyatar, eng bastysy, qazaqtyng joghala bastaghan óz-ózine degen senimin oyatar úly epopeyasyn ayaqtaydy. Dala kemengeri óz keyipkeri әri ruhany ústazy Abay ýnimen, Abay sherimen ózinen keyingi úrpaqqa óshpes ósiyet tastady. Jan-jaqty qoparyla surettelgen qazaqtyng qasireti men qasiyeti osy... jaqsysynan ýiren de, jamanynan jiyren... halqyng osy, bary da joghy da osy... osydan basqa halqyng joq... adamyn ayala, aramyn ayama... degen mәngi ósiyetin aq qaghazgha qashapty. Artyna ólmes sóz qaldyrypty. Ol - «Abay joly». Ony oqy bilu, úly epopeya astaryn asha bilu bizge býgingi, ertengi úrpaqqa paryz. Sonymen, boraghan repressiya oghy astynda otyryp kemenger elining keshegisin ekshelep, elekten ótkize otyryp tapqan kóz jauyn alarday jauharlaryn qazynaly kebeje kitap - «Abay jolyna» sala bergen. Sala bergen. Sóitip, osynau qazynaly kitabyn, bolashaqqa amanat etken.

Áuezov amanaty. Nemese úly ústazben onyng «Abay joly» arqyly qayta tildesuden keyin tughan týiinder. Etegine sýrinip elben-elben  jýgirgen elgezek bala Múhtar eng aldymen qúlaghyna halqynyng qúnarly qara sózin qúya beripti. Kókirekke toqy beripti. Sóz qadirin úgha bilipti. Qasiyetti qara sóz bolashaq jazushynyng kóz qarashyghynday saqtaghan kiyeli qazynasyna ainalypty. Sol qazyna, últtyq sóz ónerining mol qazynasy, Alla búiryghymen Áuezov qolgha qalam alghannan bastap aq qaghaz betine aqtarylghan. Til kemengerding basty baylyghyna ainalghan. Siynary da sýiineri de - qazynaly qazaq tili. Sol til, Áuezov әspettegen qazaq tili kemengerding qay  shygharmasyn alsaq ta atoylap aldynnan órip shyghady. Jamyrap shyghady. Sol sóz, qasiyetti qara sóz aq seleuli atyrapty boylap kóz quantyp, kýmis tolqyn bop jýgiredi, sýt jaryq aily týngi әn bolyp әuede qalyqtaydy, aq búghaghy býlkildegen jas súludyng synghyr kýlkisine ainalyp jýregindi qytyqtaydy, atanyng abzal aqyly bop asaudy qúryqtaydy, ananyng mol meyirim núry bop susynyndy qandyrady. Osynau tildi, qazaqtyng ghajayyp tilin, últ baylyghyn jinap-terip Áuezov bizge, bolashaqqa amanat etipti. Shashpay-tókpey, qazaqtyng basty sharty - ana tilimizdi Áuezovshe ayalap bolashaqqa jetkizudi amanat etipti. Ókinishke qaray, milliondaghan qazaq býginde «Abay jolyn» kókirekke toqymaq túrmaq, ony qolgha alyp oqy almaytyn halge jetti. Olar - keshegi qazaqty kemsitumen jýieli týrde ainalysqan qiyanatshyl qoghamnyng bel balalary. Búl ómirde «Abay jolyn», óz әdebiyetin Áuezov tilinde oqu mýmkindiginen ajyraghan orystanghan úrpaq. Búl úrpaq, orystanghan úrpaq, týpnúsqada oqy almaghannan keyin últtyq әdebiyetin kemsituden әli tyiylghan joq. Óz ana tilin kemsitedi. Óz tilin ýirenuge әli de qúlqy joq taskereng halde.  Tughan tiline túmsyq shýiire qaraytyndar, ana tilinen ajyrap qalghandar, aqylgha kelinder! Aytpaghymyz Áuezov amanatyna adal bolyndar! Abay da Áuezov te sizderge ana tilindi mansúqtap orys bol demegen, orystyng bilimin ýirenip ózge elmen teng bol, kem bolma degen. Áuezovtyng Abayy Mihaylov tәrizdi qazaqqa teng qaraytyn orysqa dos bolghan. Qazaqqa qyrys qaraytyndargha qyrys qaraghan. Bas iygenge bas iyip, shalqayghangha shalqayghan. Jәne osy mәdeniyetti bizge, bolashaqqa «Abay joly», Áuezov joly ýlgi etedi.

Sodan keyin Áuezov úly Abaydyng kisilik, azamattyq әlemin ashady. Abay әlemi. Halqy ýshin kýresker kózi ashyq qazaq taghdyry. Ádiletsizdikke tózbegen  әdiletshil azamat túlghasy. Ádiletsizdik tipten әperbaqan әkeden kelse de qarshaday bala bola túra qaymyqpady-au! Qodargha jasalghan qiyanat túsynda, Bójeyge jasalghan ozbyrlyq túsynda agha súltan әkesi bolsa da qarsy shyqty-au! Óitpese, ol Abay bolar ma?! Óitpese, ol halyq úly emes, Qúnanbay úly bolyp qalar edi ghoy.  Abaydyng osy kýresi arqyly Áuezov últyna әdilet jolyn, imandylyq jolyn  ýlgi etedi. Mәngi  ósiyet etedi. Qiyanatqa qarghys aitady. Kisiligin saqtap alla jolyn satpaghandargha alghys aitady. Búl bizge últ  ústazy ósiyet etken jol. Áuezov joly. Aytpaghymyz, osyny úq, jas úrpaq, alash úrpaghy!

«Abay jolynda» bar bola túra, bay bola túra úly aqyn bәrinen de joghary bilimdi, mәdeniyetti, ruhany baylyqty qoyady. Shenedi, shengeldi әkege bas úrmaghan úly túlgha, óner, ólen-jyr, ósiyetting ózindey bolghan aqyn Baytas, Shóje aqyn, sal Birjangha bas iyedi. Ýlgi tútady. Ústaz tútady. Tughan aiday tolyqsyghan Toghjangha, Áygerimge óneri ýshin, әnshiligi ýshin yntyq bolady, tabynady. Kitap, óner, bilim, mәdeniyetke úmtyl dep zarlap ótedi. Abay, Áuezov kemengerler. Aytpaghymyz, osy ýlgini sizderge de ósiyet etken, býgingi úrpaq, bolashaq úrpaq!
«Abay joly» sonday-aq keyingi qazaq úrpaghyna ýlgi bolarlyq úl men qyzdardy algha tartady. Ziyalylyq ýlgisi bir Abay basyna jinaqtalghan. Qay zamanda da qazaq ziyalylarynyng Áuezov somdaghan Abaydan ýireneri mol. Er jigitterge marqasqa Bazaralyny ýlgi etedi. Qyzdarymyzgha Toghjan, Áygerim, Saltanat ýlgi. Analarymyzgha Zere, Úljan ýlgi. Aytpaghymyz, jas úrpaq, kemenger kenesine qúlaq sal!

Otarshyl jýie sening jerine qol saldy, tiline qol saldy, dinine qol saldy. Ótkenine sening óz qolynmen kýl shashtyrdy. Otarshyl iydeologiyagha sensek, Qazan tónkerisine deyin sende eshtene bolmaghan. Han da joq, qarip te joq, tarih ta joq, qala da joq, dana da joq. Bir sózben aitqanda, ótkende sen jarmasatyn týk te joq. Odan da tarihy 17-shi jyldan bastalatyn tili orys sovet halqy bol! Qazaq bolma! Mine, osyny astyrtyn úran etken otarshyl jýie ýdep túrghan tústa, óz elining ótkeni jayly aitqysy kelgen qazaq shetinen atylyp jatqan tústa, úly Áuezov últyn úlyqtaytyn úly epopeya ýshin bәsin bәigege tikken, arpalysqan. Arpalysyp jýrip úly romanyn ómirge alyp keldi. «Abay joly» kóshpeliler mәdeniyeti degenge kýle qaraytyn kýlli kózqarastargha kýirete soqqy berdi. Sony sezgen, yaghni, Áuezovtyng әli de últyn satpay, búl shygharmasynda da qazaqshyldyghymen qalghanyn sezgen kommunist iydeologtar, dәlirek aitqanda, qúl qazaqtar, barlyq baspasóz betterine artilleriya ornatyp, Áuezovty atqylaghanyn bilemiz. Alayda «Abay jolyn» moyyndamau ýshin tobanayaq bolu kerek edi. «Abay jolyna» Lenin atyndaghy bas bәigeni bergen orys intelliygensiyasy ondaylar sanatynda emes edi. Olar - tandauly orys jazushylary edi. «Abay joly» әlemdi sharlap ketti. Dýniyening tórt búryshyna jol tartyp tek qazaqtyng ghana emes, berisi - kýlli kóshpeliler órkeniyetining bedelin biyiktetip, arysy - Aziya abyroyyn asqaqtatty. Últ retinde qazaqtardyng eshkimnen kem emes, irgeli el ekenin kórsetti. Sondyqtan da nemisting bir aituly jazushysy Anna Zegers: «Áuezov әuezimen jyrlanghan halyq qanday baqytty!!!» -  deydi. Aytpaghymyz, «Abay joly» - qazaqtyng últtyq renessansynyng basy. Qazaq sanasynyng qayta órleuining basy. Sol tústa tarihy sana qayta týledi. Sóitip, HH ghasyrdyng ekinshi jartasyndaghy qazaq әdebiyeti Áuezov shekpeninen shyqty. «Abay joly» qazaqty, qazaqtyng kóshpeli keshegisin kemsitpek bolghan astamshyl, otarshyl kózqarastargha osylaysha kýirete soqqy berdi. «Abay joly» halqyna arasha týsti. Astamshyl kózqarastan alashty arashalady. Asyghys, apyl-ghúpyl audarmasynyng ózimen-aq ormanday orys oqyrmandaryn moyyndatty. Býginde epopeyanyng birinshi kitaby asa talantty orys jazushysy Anatoliy Kimning audarmasymen   «Jibek joly» baspasynan jaryq kórdi. Búrynghy újymdyq audarmamen salystyrghanda Kim audarmasy kósh ilgeri, sәtti, túpnúsqagha meylinshe jaqyn. Yaghni, «Abay jolyn» qazaqtan ózge әlem endi qayta tany bastamaq. Ózge tilder orysshadan audaratyn bolghandyqtan, orysshadaghy ora sholaqtyqtar sol qalpynda ózge tilderge auysqany haq. Múnday últ pasportyn, últtyq tuyndyny endi әlem tilderine qayta audaru kerek. Búl - Qazaqstan Ýkimeti qolgha alar úlaghatty is. Jaryq dýniyege myng jylda bir keler dala danyshpany HH ghasyrdyng birinshi jartysynda ómir sýrdi. Aramyzdan ketkenine de jarty  ghasyrday. Aty anyzgha ainalghan alypty biz kóre almadyq. Armanda qaldyq. Áuezov fenomeni - uaqyt kerueni úzaghan sayyn, salmaghy men siqyry terendey týsedi, júmbaghy qiynday týser qúbylys. Sebebi, Áuezovpen birge kelmeske ol ómir sýrgen orta   - kóshpeli qazaq túrmysy, jalpy kóshpeli órkeniyet kóterile ketti. Ol sol órkeniyet tudyrghan qúbylys edi. Dala men Áuezov birtútas. Ony ajyrata almaysyz. Áuezovtyng dalada, qazaqtyng kiyiz ýiinde ómirge kelmegende, epikalyq kóshpeli ómir saltyn bastan keshpegende, ol myng jerden talant bolghanymen, «Abay joly» tәrizdi kóshpeli  órkeniyetting aqqu әnin tudyra almas edi. Býgingi qazaq kýndelikti tirlikte, ókinishke qaray, Áuezov qoldanghan qazaq tilinin  jartysyn da qoldanbaydy deuge bolady. Áuezov qoldanghan qazaq tilimen salystyrghanda býgingi halyqtyq tilimiz tym kedey, qaradýrsin, tym jadaghay. Qayda ketti sol til, sol qazyna? Zamanalar sýrleuinde qazaq kóshi algha qaray qozghalghan sayyn tesik qaltadan tamshylaghan dәndey til baylyghymyz jolshybay týsip kele jatqan siyaqty, shashylyp kele jatqan siyaqty. Qazaq kóshi algha qaray qozghalghan sayyn shashylyp bara jatqan jalghyz ghana tilimiz be eken...

Osy rette «Abay joly» - til maydanyndaghy barymyz ben joghymyzdy anda-sanda salmaqtap túrar «til bezbeni»  deuge layyq, qazaqtyghymyzgha syn kitap. Almaghayyp zamanalar asuynda adasyp ketpeu ýshin alash úrpaghy «Abay jolyna» qarap baghyt-baghdaryn týzep túrsa abzal. Eki myng jylday jer betinde shashyraghan bir halyq: «Bizdi joyyludan aman alyp qalghan sol bir úly kitap», - dep biledi. Qazaq ýshin «Abay joly» da nege sonday kitap bolmasqa?! Tarihtyng aldaghy talay «tar jol, tayghaq keshulerinde» qoltyqta jýrer kitap bolmasqa?!
Aytpaghymyz: Alash júrty, Áuezov amanatyna adal bolayyq!!!

"Qasym - Aqparat"

http://qasym.kz