Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2308 0 pikir 14 Aqpan, 2012 saghat 05:11

Núrlan Qabdayúly. Qúlazu

(әngime)

(әngime)

Ay kólenke beti shermiyip ýielep jatyr. Aspan tap Alataudyng eteginen bastalghanday, júldyzy qaysy, shamy qaysy aiyryp bolmaydy. Shyqsa kirgisi joq, ketse qayrylghysy joq, qayrylmasqa bekingende bet kóriseri jәne kem... qanyraghan bir bólmege qanghyryp baryp qalghanday bolatynyn oilap kýrsindi. Rasynda adam bolam dep kelgende kisikiyikke ainaldyrghan Almatynyng týninen basqa múng shaghar eshimi de joq eken-au. Ataqty aqynnyng atyndaghy jaghalaugha týsip, shetkerek shanshylghan fonari týbindegi arqalyqty aghash oryndyqqa sylq etip otyra ketti. Tas tóbeden qighash týsken jaryqtyng púshpaghy baqayynyng basynda ghana jatyr. Arghy jaghyndaghy tirshilikti kózine de, kóniline de qondyra almady. Qaptaldaghy oryndyqta balang jigit enesining baurynan emshek izdegen búzauday balghyn qyzdyng alqymyn týrtinketep otyr eken. Ash belden oray tartyp, qúlaq týbinen qytyqtay sharpyghan ystyq demimen túla boydy toqsha úryp, alqyntyp әketetin batylsyz bozbalanyng ot qúshaghynda úiqy qashyp, tang bozyna deyin talyqsyp otyra beretin búla shaqtyng tanys sureti kóz aldynan jýgirip ótti. Moynyn ishine tyghyp, eki qolyn qaltasynan almaghan kýii tәltirektey basqan erkekting kýrkili selk etkizdi. Bet-auyzy týtindep, ezuindegi temekining túqylyn shaynap barady eken. Olaq pen sholaqtyn, púshyq pen pysyqtyng esebinen janyltqan kidiligi ústap, jiyryla qaldy. Qúddy, etegin basyp ketkendey. Sosyn myrs etti. «...Baqytymyz júghysty bolsyn!» dedi-au...
Ómirding ótip bara jatqanyn on eki aida bir eske salyp qoyatyn әdeti. Jylda pәlenshekeng ekeuining basynan attap kete almaghan baqyttyng silekeyinen dәmettirip, biri ong jaqtan óris úzarta almaghan, biri talaq arqalap tórkinin tapqan qamkónil qúrbylarynyng kókeyin qúrttatyp qoya beretin әdeti. Basqalargha búiyrmay-aq qoyghan pәlenshekender de tap búnyng jolynda shashylyp jatqanday, jylda bireuimen tabysyp, esi shyghyp otyrghany.
Keyde jyny keledi. Osy jasqa deyin jalghyz jýrgenin kózi týsken jigitting kónilin shyrmap, jetegine ererlik alqam-salqam minezining joqtyghynan, ýmitpen kóz tikkenge kýdipen qayta qaraytyn sekemshil talghampazdyghyna jabady. Áytpese úrghashynyng óndisin kórse, qalghan dýniyening esebinen janylatyn erkek bayghústyng qaysysy sóz aitpady.  Jasy da bar edi, jasamysy da bar edi. Jamany da, jaqsysy da... bәlkim. Tipti әieli bar ekenin jasyrmaghanmen, ýiirilip kete de almay «balany da, basqasyn da qidym jolyna, men sendikpin» dep esin shygharghandary joq emes. Qúdaygha shýkir, esi shyqsa da, aqyly ornynda bolatyn.
Keyde qyrt ómirding qiqymynday taghdyryn әr jyrtyqqa bir ólsheumen kýn ozdyryp jýrgen qúrbysyn ayaydy. Oiynda bar, qoynynda bar, qasynda joq pәlenshekender, bóten әiel men jat erkekting birin qymsynudan, birin qysyludan azat eter arsy-gýrsiden solyghy basylghan kýni, basqa qoranyng mekiyenin quyp keterin bile túra beti qaytpaytynyna nalidy.     
Mynauysyn kósheden tappasa, kórmeden tappaghan-au dep bastabynda-aq topshylaghan. Rasynda týngi klubtyng kýzetshisi eken. «Komu za tridsatita» eki ókpesin qolyna ústap jýrip tanysqan kórinedi. Esimi Qúlboldy. Lustranyng sәulesi tóbesinde syrghanaq teuip jýrgen qazanday sary bastyng jelkesi qúj, shekesi qatpar-qatpar, kensirigi ýgitile dombyqqan, janary ashy eken. Jigitting minezdisin emes, sharqayasyn kórip túrghanday jatyrqay bas iyzesti. Jeti atasynan beri bekzattyq arylmaghan djentlmen kisimsip, súq sausaqtyng ymqyruynda qylqighan shúnghyl qasyqpen salattyng irgesinen qopara kósip, tughan kýn iyesine jem tastap otyr. Jaqtyrmay otyrghanymen isi joq, búghan da myrzalyq tanytty. Artynsha otyrghandargha jaghalay konyak qúiyp, qyrly rumkanyng birin ózi de shymshy qysyp, quanysh iyesine qaraghan. Qúrbysy da lyp etip ornynan túrdy. Biylghy tughan kýnine jaratushysy erekshe syilyq jibergenin tebirene bayanday kelip «qyzdar, bәrine de Qúlekeng ekeuimizding baqytymyz júghysty bolsyn!» dep sol túrghan boyda rumkany qotara saldy. Kónil auanyna qaray kelisti-kelissiz bas qosyp, sher tarqatysar otyrystarda әrkim óz múnyna býrkip-býrkip jiberetin zahar sudy búl joly da úzaq mólitken joq... Kenirdekte lap etken otty dauyl tómen qaray jýitkip berdi. Sosyn mandayy jipsip sala bergen. Biraq  basy kónildi dyrdumen bastalyp, ayaghy jylap-syqtaugha úlasatyn, әrbirden song qaydaghy bir júrekti qozghar әuendi ynyldap jatyp qalghyp ketetin әdepki kepting qúiryghyn shúbaltugha búl joly kónil shappady. Kiyinip syrtqa shyqqan...
Surette - suretshi Edvard Munktyng «Ayqay» kartinasy
«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1494
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3263
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5592