Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2389 0 pikir 14 Aqpan, 2012 saghat 05:30

Erkeghaly Beysenov. Jiylsyn qauym, qúiylsyn kóshin!..

Jalpy, Qazaqstandaghy kóshi-qon sayasatyn jýzege asyrumen Ádi-let, Syrtqy ister, Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi, Últtyq qauipsizdik komiyteti degendey memlekettik organdar ainalysyp kelgen edi. Endi eldegi qúrylymdyq refor-malargha oray, 2010 jyldyng 17 tamyzynan bastap halyqtyng kóshi-qonyna qatysty funksiyalardyng basym bóligi Ishki ister ministr-ligining qaramaghyna ótti. Memleket basshysynyng «Qazaqstan Respublikasynda qúqyq qorghau qyzmeti men sot jýiesining tiyimdiligin arttyru jónindegi sharalar turaly» Jarlyghyna sәikes, Ishki ister ministrligi janynan Kóshi-qon polisiyasy komiyteti qúrylghan bolatyn.

Keruen basy - Mongholiya qazaqtary

Komiytetke atajúrtqa oralghan etnikalyq qandastarmen júmys mәselesinen bastap, bosqyndar isin qarau, qújattau men tirkeuge alu sekildi birqatar funksiyalar jýkteldi. Sonymen qatar, ótken jyldyng tamyz aiynan bastap Elbasynyng qol qongymen qúzyry keneyip, ózine taghy bir asa jauapty mindet jýkteldi. «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zang kýshine engennen beri júrtshylyqtyng kóshi-qony salasyndaghy qoghamdyq qatynastar rettelip, ýderisting qúqyqtyq, ekonomikalyq jәne әleumettik negizderi aiqyndaluda.

Jalpy, Qazaqstandaghy kóshi-qon sayasatyn jýzege asyrumen Ádi-let, Syrtqy ister, Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi, Últtyq qauipsizdik komiyteti degendey memlekettik organdar ainalysyp kelgen edi. Endi eldegi qúrylymdyq refor-malargha oray, 2010 jyldyng 17 tamyzynan bastap halyqtyng kóshi-qonyna qatysty funksiyalardyng basym bóligi Ishki ister ministr-ligining qaramaghyna ótti. Memleket basshysynyng «Qazaqstan Respublikasynda qúqyq qorghau qyzmeti men sot jýiesining tiyimdiligin arttyru jónindegi sharalar turaly» Jarlyghyna sәikes, Ishki ister ministrligi janynan Kóshi-qon polisiyasy komiyteti qúrylghan bolatyn.

Keruen basy - Mongholiya qazaqtary

Komiytetke atajúrtqa oralghan etnikalyq qandastarmen júmys mәselesinen bastap, bosqyndar isin qarau, qújattau men tirkeuge alu sekildi birqatar funksiyalar jýkteldi. Sonymen qatar, ótken jyldyng tamyz aiynan bastap Elbasynyng qol qongymen qúzyry keneyip, ózine taghy bir asa jauapty mindet jýkteldi. «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zang kýshine engennen beri júrtshylyqtyng kóshi-qony salasyndaghy qoghamdyq qatynastar rettelip, ýderisting qúqyqtyq, ekonomikalyq jәne әleumettik negizderi aiqyndaluda.
Osydan 20 jyl búryn Qazaqstangha qaray kósh keruenin eng alghash Mongholiya qazaqtary bastap berdi.  Alghashynda «Enbek sharty» degen atpen 1991-1992 jyldary 40 mynday qazaq atajúrtqa oraldy. Búlardyng arasynda shetelderde joghary bilim alghan myqty mamandar, jazushy, ghalym, óner qayratkerleri jetkilikti. Qazaqstan ýkimeti sol jyldardaghy eldegi kýn kóristing qiynshylyghyna qaramastan, osynshama qazaqty kóshirip aluda adam tanqalarlyq erlik qadam jasady. Qazaqtardyng ózderin elge úshaqtarmen jetkizse, dýniye-mýlikterin Reseyding 2 myng shaqyrymday úzaq әri kýrdeli joldary arqyly jýk kólikterimen tasymaldady. Sol 1991-93 jyldary Almaty, Taldyqorghan, Semey, Óskemen, Qaraghandy, Qostanay, Pavlodar, Aqtóbe әkimderi, audan, auyl basshylary Mongholiya qazaqtaryn kóshirip alu isinde qyruar  әri qajyrly júmystar atqardy. Ministrler Kabiyneti qabyldaghan №791 «Sheteldegi qazaq diasporasynyng ókilderin Qazaqstan Respublikasynda bolghan kezinde әleumettik-ekonomikalyq jenildiktermen qamtamasyz etu turaly» qaulysy mongholiyalyq aghayyndardyng atajúrtta ómir sýrip ketuine úiytqy boldy. Osy qauly boyynsha oralmandardyng kóbi baspanamen qamtamasyz etildi. Tiyisti kómekterin alyp, zeynetaqy jәne basqaday jenildikterge qol jetkizdi. Osy 20 jyl uaqyt ishinde Mongholiyadan 100 mynday qazaq atajúrtyna kóship kelip, qonys tepkennen keyin ol úly kóshti әlemning basqa elderindegi (Qytay, Týrkiya, Aughanstan, Ózbekstan, Saud Arabiyasy, Resey, Iran, Týrikmenstan, Qyrghyzstan) qazaqtar da jalghastyrdy. Mәselen, elimiz tәuelsizdik alghaly beri QHR-dan 25 myngha juyq otbasy, yaghny 80 mynday adam tarihy otanyna kóship kelip, jergilikti halyqpen birdey túryp jatyr.

Sheshimin kýtken týitkilder
Sonyng bәrin esepke alghanda, 20 jyldyng ishinde atajúrtqa jalpy 800 mynnan asa aghayyn oralghan eken. Búl jayynda Elbasy 2011 jylghy halyqqa Joldauynda da aitty. Sonymen qatar, songhy ýsh jylda kóshting biraz sayabyrsyghany da bayqalady. Elbasynyng «Oralmandardyng 2009-2011 jyldargha arnalghan kóship kelu kvotasy turaly» Jarlyghymen әr kýntizbelik jylgha 20 myng otbasygha kóship kelu kvotasy belgilengen edi. Ótken jyly búl maqsat 10 myngha ghana oryndalsa, aldynghy jylghy kóship kelushiler sany 15 myng 534 bolghan eken. Oghan etnostyq qazaqtardyng ózderi shyghatyn memleketterdegi túrghyn ýilerin, mýlikterin sata almauy, viza rәsimdeuding qiyndyqtary jәne býkilәlemdik qarjy daghdarysy basty sebep boldy.
Odan keyin janadan «Núrly kósh» baghdarlamasy qabyldandy. Degenmen, búl salada da tez arada bir jýiege týsirip, retteytin mәseleler az emes. Búl rette etnikalyq kóshi-qon júmystary tek Ishki ister ministrligining Kóshi-qon polisiyasyna ghana emes, Syrtqy ister ministrligi men onyng Konsuldyq qyzmet departamentine, Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau, Bilim jәne ghylym, Auyl sharuashylyghy ministrlikterine de tikeley qatysty bolyp otyr. Nege deseniz, keybir elderding tólqújattarynda adamnyng últy kórsetilmeydi, esimder sol elding tilinde jazylady da, qazaqsha núsqasynda mýlde basqasha bolyp shyghady. Mysaly, tólqújatynda Ábilseyit-Abylsayt, Qayrat-Hayraat, Jaqsylyq-Jagslag, Quanysh-Huvanish dep jazylyp ketkenin eskerip, osyny QR azamattyghyn alghan kezde týzetip, qazaqtardyng aty-jónderin dúrys jazu kerek. Ártýrli sebeptermen tólqújattarynda ózge últ ókili bolyp ketken qandastarymyz da az bolmay shyqty.
Qoghamnyng jegi qúrtyna ainalghan jemqorlyq ta kóp jaghdayda kóshting týzeluine kedergi bolyp túrghany shyndyq. Bas Prokuraturanyng jariyalaghan mәlimetine sýiensek, Soltýstik Qazaqstan oblysynda «Núrly kósh» baghdarlamasyna bólingen 137 million tenge әldekimderding jeke paydasyna júmsalghan. Manghystau oblysynda osynday 136 million tenge qoldy bolsa, Shyghys Qazaqstan, Ontýstik Qazaqstan siyaqty birneshe oblystarda oralmandar ýshin salynuy tiyis 700 ýiding qarjysy jalghan aqpar jasau arqyly jelge úshqan. Al Qazaqstangha mýldem kelmegen nemese búryn jәrdemaqy alghan oralmandargha jalghan qújatpen zansyz qarjy tóleu saldarynan 80 million tenge talan-tarajgha týsken. Resmy esepke alynbaghany qanshama?!.
Kóshi-qon polisiyasy komiytetining janynan 17 adamnan qúralghan Etnikalyq kóshi-qon qoghamdyq komissiyasy qúryldy. Onyng tóraghasy bolyp Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy Tóralqa tóraghasynyng birinshi orynbasary Talghat Mamashev, orynbasary bolyp belgili sayasatker Bekbolat Tileuhan saylandy.
«Qazaqstan ýshin eng bir manyzdy dýnie bolatyn bolsa, sonyng biri - qandastarymyzdyng Otangha oraluy. Myna úshqan qústyng qanaty, jýgirgen annyng ayaghy talghan sayyn dalany adamgha, sonyng ishinde osy júrttyng tarihy múrageri retinde qazaqqa toltyrmasaq, Tәuelsizdigimizge de qauip tónip qaluy ghajap emes. Akademik Pavlov bir nauqasqa: «Eger sen maghan kómektesseng men jenemin, aurugha kómektessen, auru jenedi» degen eken. Sol siyaqty, kelip jatqan aghayyngha kómektesemiz desek, myng tәsilin tauyp kómektesuge bolady, al kómektespeymiz desek, million tәsilin tauyp keltirmeuge bolady»,- deydi Bekbolat Qanayúly. IYә, әlemde kóshi-qon mәselesi asa kýrdeli, úzaqqa  jalghasatyn, sheshilui qiyn qúbylys retinde belgili. Al qazaq elinde kóshi-qon isi óz tәuelsizdigin jariyalaghan sәtten bastap jýzege asuda. Oghan týrli jaghdaymen әlemning 40-tay elinde 5 millionday qazaqtyng bar ekendigi jәne olargha arnap «Qayt, qazaq, Otanyna!» degen belgili aqyn-jazushylar men ghalymdardyng jazghan ýndeui, elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng qazaq baspasózi arqyly jariyalaghan «Alystaghy aghayyngha aq tilek» atty әigili haty sebep bolghan edi.
Qazir de «Núrly kósh» baghdarlamasy boyynsha Mongholiyanyng әr týkpirinen Qazaqstangha qonys audarsaq degen otbasylardyng qatary kóp. Búl Kóshi-qon polisiyasy tarapynan arnayy adamdar jiberip, zertteudi qajet etedi. Sonday-aq, Batys Qazaqstan oblysy malshylardy, al Shyghys Qazaqstan oblysy óner, mәdeniyet adamdaryn alugha yqylas tanytyp otyr. Búl kóshi-qon mәselesinde eskeriletin jayt. Sol «Núrly kósh» baghdarlamasy shenberinde 2009-2010 jyldary Mongholiyadan barlyghy 1 myng 317 otbasy (6 myng 271 adam) Qazaqstangha qonys audarghan. Olar Aqmola, Pavlodar, Shyghys Qazaqstan, Qaraghandy, Almaty, Soltýstik Qazaqstan, Aqtóbe, Ontýstik Qazaqstan, Qostanay oblystary jәne Almaty men Astana qalalaryna kóship keldi.

Migranttar qylmysy sayabyrsydy
Kóshi-qon zannamasyn búzudyng aldyn alu maqsatynda, zansyz migrasiya arnalaryn joigha qatysty respublikalyq jәne ónirlik dengeyde birqatar reydtik jedel aldyn alu is-sharalary ótkizilip keledi. Qabyldanghan sharalar nәtiyjesinde, ótken jyldyng basynan beri kóshi-qon zannamasyn búzghandyghy ýshin 139 qylmystyq is qozghalghan. Onyng ishinde 14-i zansyz migrasiyany úiymdastyrghany ýshin bolsa, 58-i elden alastaugha qatysty sheshimning oryndalmauymen baylanysty oryn alyp otyr. Búdan bólek, osy kezeng ishinde әkimshilik jauapkershilikke 117,1 myng adam elde bolu tәrtibin búzghandyghy ýshin tartylsa, 12 myng adam Qazaqstannan shygharylghan.
Sonday-aq, sheteldik júmys kýshin tiyisti rúqsatnamasyz paydalanghan 1 myng 766 júmys berushi jauapqa tartylghan. Sóitip, sheteldik júrtshylyqtyng elimizge keluine qatysty qatang baqylau sharalaryn jýrgizu arqasynda eldegi ahual onalyp keledi. Sonyng bir mysaly: oryn alghan qylmystardyng jalpy qúrylymynda sheteldikterding qolymen jasalghan «ýles» 1,5 payyzdy qúraghan. Onyng ishinde negizgi bóligi úrlyqqa qatysty bolsa, odan keyingi orynda esirtkining zansyz ainalymy túr. Osynyng ózi songhy ýsh jylda sheteldikterding qylmys jasau kórsetkishining 16,5 payyzgha deyin azayghanyn kórsetedi. Al sol jyldyng segiz aiynda 2010 jylghy sonday kezenmen salystyrghanda, shetel azamattary jasaghan qylmys 31,7 payyzgha tómendegen. Basym bóligin Ózbekstan, Qyrghyz, Resey elinen kelgender jasaghan eken.
Qazir kóshi-qon mәselelerin retteytin tiyisti halyqaralyq-qúqyqtyq baza qalyptasty. Halyqaralyq qúqyq pen kópjaqty qatynastar negizinde zansyz migrasiyanyn, barlyq dәrejedegi qonystanushylargha qatysty zorlyqtyng aldyn alu men boldyrmau boyynsha tiyisti sharalar qolgha alynyp, adam saudasyna qarsy kýres jýrgizilude.

Jana mindetter jýzege asuda
Býginde Ishki ister ministrligi Dýniyejýzi qazaqtary qauymdas-tyghymen birlesip, jogharyda atalghanday jiberilgen kemshilikter men bolashaqta jasalatyn iygi isterdi atqarugha dayyn. Zang talabyna sәikes, oralmandargha jәne olardyng otbasy mýshelerine Qazaqstanda túraqty túrugha rúqsat alu ýshin mindetti bolyp tabylatyn ózderining tólem qabilet-tiligin rastaudy qajet etpeydi. Kóship keletin aghayyndardyng Qazaqstangha túraqty túrularyna, oralman mәrtebesin alularyna, kóship kelu kvotasyna enulerine jәne Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alu-laryna eshqanday kedergi joq. Kóshi-qon polisiyasy azamattardyng meken-jaylyq tirkeui turaly mәlimetterdi teksergennen keyin olardy jana ýlgidegi kuәlikterding chipterinde janartady. Tirkeu turaly mәlimet sәikes kelmegen jaghdayda, halyqqa qyzmet kórsetu ortalyghyna baru kerek. Eger key azamattarda jana ýlgidegi kuәlik bolsa, kóshi-qon polisiyasynyng qyzmetkerleri onyng chiypindegi mәlimetterdi janartyp beredi. Búl aqparatty HQKO-lar, memlekettik organdar, ekinshi dengeyli bankter paydalanady. Mәlimetterding aktualdylyghy memlekettik qyzmet kórsetu ýshin ghana emes, saylaushylardyng tizimderin jasauda, jergilikti atqarushy organdardyng әleumettik-ekonomikalyq josparlau kezinde de óte manyzdy.
P.S.

2011 jyldyng qyrkýiek aiynan bastap Kóshi-qon polisiyasy komiytetining tóraghasy bolyp taghayyndalghan Patris Nokin TMD, Euroaziyalyq ekonomikalyq qauymdastyq, Újymdyq qauipsizdik turaly shart úiymy, Shanhay yntymaqtastyq úiymy jәne Aziyadaghy ózara yqpaldastyq jәne senim sharalary jónindegi kenes siyaqty integrasiyalyq qúrylymdar ayasynda enbek migranttarynyng qúqyqtaryn qorghau, olar ýshin qolayly әleumettik-ekonomikalyq jaghday jasau maqsatynda qolgha alynyp jatqan sharalardyng kóptigin de algha tartty.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1494
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3263
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5588