Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 3981 0 pikir 14 Aqpan, 2012 saghat 19:31

Armandaryn aiyrbastap ajalgha

30 jyl. Búl az ba, kóp pe? Mine, aragha 30 jyl salyp, taghy da Aughanstangha jolym týsti. Aughan jerine 1979 jyly basynan baqayshaghyna deyin múzday qarulanghan Kenes әskerining qúramynda basyp kirgen edik. "Basyp kirgen edik" dep qazir aityp otyrmyn ghoy. Ol kezde bizdi "búl - senderding Otan aldyndaghy internasionaldyq paryzdaryn!" dep imanday sendirdi emes pe?! Ónkey týbitiyek óspirimder, aldymyz - 20-da, artymyz 18-degi kileng bozdaqtar osylaysha ot pen oqtyng arasynda beluardan qan keshtik. Qanshama qyrshyndar kóz júmdy! Soghys - diyirmen bolsa, adam - sol diyirmenning nauasyna týsetin bidaydyng dәni ispetti eken, diyirmenning dónge­legi ainalyp kep bergende... tútas rotanyng týp-týgel, typ-tipyl joyylyp ketkenin de kózimiz kórdi...

30 jyl. Búl az ba, kóp pe? Mine, aragha 30 jyl salyp, taghy da Aughanstangha jolym týsti. Aughan jerine 1979 jyly basynan baqayshaghyna deyin múzday qarulanghan Kenes әskerining qúramynda basyp kirgen edik. "Basyp kirgen edik" dep qazir aityp otyrmyn ghoy. Ol kezde bizdi "búl - senderding Otan aldyndaghy internasionaldyq paryzdaryn!" dep imanday sendirdi emes pe?! Ónkey týbitiyek óspirimder, aldymyz - 20-da, artymyz 18-degi kileng bozdaqtar osylaysha ot pen oqtyng arasynda beluardan qan keshtik. Qanshama qyrshyndar kóz júmdy! Soghys - diyirmen bolsa, adam - sol diyirmenning nauasyna týsetin bidaydyng dәni ispetti eken, diyirmenning dónge­legi ainalyp kep bergende... tútas rotanyng týp-týgel, typ-tipyl joyylyp ketkenin de kózimiz kórdi...

Kónilde syzy, jýrekte izi qalghan osy azapty jyldardy esine aludyng ózi auyr. Biraq qalay esine almaysyn? Búl - sening ómirinning bir bólshegi, taghdyryn, tarihyng ghoy... Dәl qazir mening Aughanstandaghy azapty jyldarym turaly derekti filim týsirilip jatyr. Búl filimdi, әriyne, Qapshaghayda týsiruge bolatyn edi. Biraq derek kózinsiz derekti filimdi qalay týsirmeksin? Jobalap, nobaylap, dolbarlap týsirgen filim filim bolyp jarytushy ma edi? Filim Aughanstan turaly eken, sol Aughanstanda soghysqan bozdaq turaly eken, ol filimning Aughanstanda, tek qana Aughanstanda týsirilgeni jón. Osylay dep sheship, «Qazaqfilimnin» rejisseri Tilegen Ahmetov, operatory Núrlan Bayanov, ýsheu bolyp Aughanstangha baryp qaytugha bel budyq. Basalqy aitady deytin aghalarymyzdyng ózi "Oybay, estering dúrys pa? Aughanstanda qazir jaghday asa ushyghyp túr. Kýnde atys-shabys. Aughanstangha baram dep sheshsender, onda elmen, jermen birjolata qoshtasyp ketinder! Búlaryng endi essizdik. Osynday kezde deni dúrys adam Aughanstangha barushy ma edi?!" dep jaudy mýlde jaqyndatyp qoydy. «Basqa basqa, Bәke, Aughanstandy ózge bilmese de sen bilesing ghoy. Kóre túra, bile túra qalay ghana jýreging daualap..." deydi Aughan soghysynyng ardager­leri. Áriyne, kýdikteri oryndy. Biraq, men ýshin búl sapardyng orny bólek edi. Aughan topyraghynda ajal qúshqan maydandas bauyrlarymnyng basyna baryp taghzym etu kópten oiymda jýrushi edi... "Tәuekel týbi - jelqayyq, ótesing de ketesin" dep babalarymyz beker aitpaghan shyghar. Tәuekelge bel budyq.

 

BÚL JERDE ELShILIKTE ISTEUDING ÓZI - ÝLKEN ERLIK

Almaty әuejayy. Tanghy saghat 08.45. Tórt saghat úshyp, Dely qalasyna qondyq. Dely әueja­yynda - kileng auru-syrqaular: birining qoly joq, endi bireuining ayaghy joq... "Búlardyng bәri Ýndistangha emdelu ýshin kelgender, - dep týsindirdi Almatydan bizben birge úshyp kelgen Aziz esimdi týrikmen jigiti. Aziz qazirgi kýni Almatydaghy "Yalan" bazarynda júmys isteydi. Kezin­de, naqtyraq aitsaq, 1995 jyly Kabuldan Týrkiyagha qashqan, biraz jyl Mәskeude túrypty, 3-4 jyl bolypty Almatyda túrghanyna. "Qazaqstan - óte senimdi el. Sondyqtan da Qazaqstanda birjo­lata túraqtap qaludy oilastyryp jýrmin" deydi Aziyz. Áke-sheshesi Kabulde túrady eken. Qúrban aitqa әke-sheshesine bara jatqan beti eken. "14 qarasha kýni Almatygha keri qaytamyn. Almatyda bizding qazaqtar qalay jii toy jasap jatsa, aughandyqtar da Kabulde dәl solay jii jarylys jasap jatady" dedi Aziyz. Ázildep aitsa da, ar jaghynda shyndyq jatqanyn ishimiz sezdi. Aughanstannyng tәlipter qarauyndaghy qauipti aimaqtaryn ainalyp ótip, Kabul әuejayyna qondyq. Tanys taular kózime ottay basylyp, esime ótken kýnder qayta oraldy... Úshaqtan týsip, qaranghy týskenshe әuejayda túrdyq. Abyr-sabyr iyirilip túrghan adamdardy ayaysyn. Tizilgen halyq bir-birden kompiuterge sausaqtaryn basyp, ong qol men sol qoldyng bas barmaqtarynyng tanbasyn týsirip jatyr. "Assalaumaghaleykum, agha!" degen dauysqa jalt qarasam, Qazaqstannyng Aughanstandaghy elshiligining birinshi hatshysy Satymov Senbi Qúrmanayúly eken. Jyly qarsy alyp, ýsheumizdi mәshiynesine otyrghyzyp: "Agha, bizde tәrtip solay. Ta­lap ta qatan. Mynany kiyip alynyz!" dep, әrqaysymyzgha bronidy jiylet úsyndy. Búl zil qaratas bәleni kezinde talay kiydik qoy. Taghy da kiige tura keldi. Jaqynda tәlipter AQSh elshi­ligine tayau ornalasqan 12 qabatty ýiding eng jogharghy qabatyna bekinip alyp, kýni boyy atqylapty. Onyng aldynda Kabuldyng qaq ortasynda eki birdey "Hammer" bronidy mәshiynesin ishindegi adamdarymen qosa (10 adam) jaryp jiberipti. - Saq jýreyik. Múndaghy adamdar soghysty aqsha tabudyn, biznesting kózine ainaldyryp alghan. Qonaqýiiniz dayyn. Biraq biz saqtyq ýshin sizderdi Qazaqstannyng Aughanstandaghy sauda palatasyna aparyp qondyrghandy jón kórip otyrmyz, - deydi Senbi Satymov inimiz. Dastarqannan dәm tatyp, joldan keyingi sharshaghanymyzdy basayyq dep dem aldyq. Kópke deyin úiqym kelmey, oiyma neshe týrli ótken-ketkender oralyp, maza bermey, tanghy azan shaqyr­ghannan keyin bir kezde kózim ilinip ketti. Tanerteng suyq sugha juynyp, Tilegen aghany oyattym. Balkongha shyqtyq. Áuede qalany kýndiz-týni toryp túrghan aerostattardy kórdik. Biz túrghan ýidi qúm toltyrylghan qaptarmen qorshap qo­yypty. Biz Kabulgha kelerden bir kýn búryn Rabbanidyng qyrqyn be­rip­ti. Aughanstan biyligi bitim­gerlik kelisim ýshin Rabbanidyng aralasuyn súraghan ghoy. Rabbany kelisken. Biraq kelisim ýstinde sәldesine bomba tyghyp alghan tәlip ózin de, Rabbanidy da jaryp jibergen. Jalpy, Aughanstannyng qazirgi jaghdayy óte kýizelisti әri kýrdeli. Bayaghyda, biz Aughanstanda soghysyp jýrgende, Kenes ýkimeti ústap túrghan Aughanstannyng resmy biyligine qarsylar ses kórsetkende "Mening tútas brigadam bar", "Bir polkym bar", "Myng jauyngerim bar" deushi edi, qazirgiler "Mening 15 jankeshtim bar", ne bolmasa "20 jankeshtim bar" dep maqtanady eken. "Jankeshti" (smertniyk) degen ne pәle, búl kim? Ólimge bas tikken adam. Qojasy ólimge júmsasa da bas tartpaydy. Ózi de óledi, ózgeni de óltiredi. Bir sózben aitqanda, sana-sezimi qúldanghan, "qojam ne aitady, men sony mýltiksiz oryndaugha tiyispin!" dep sana-sezimi qúrsau­langhan adam. "Kamikadze". Rabbanidyng sýiegi Kabuldyng biyik jerine ornalasqan alangha qoyylypty. Qúran oqytyp, arnayy kitapqa "Marqúmnyng jatqan jeri jayly, imany salamat bolsyn" dep, elimizding atynan kónil aityp, tilegimdi bildirdim. Kezin­de Rabbany Aughanstan preziy­denti bolyp túrghanda biraz aimaqty jәne Pәkstandaghy atyshuly Badaber lagerin óz baqylauynda ústaghan edi. Endi, mine, sol Rabbany da dýniyeden ótti. Marqúmnyng basynda әskery kýzet túr. Ózbek generaly Dostumnyng ýiin de әsker qorshap túrady eken. Ony óz kózimizben kórdik. Kabulde ne kóp, osynday jeke kósemder kóp. Eshkimdi eshkim moyyndamaydy... Nәdir shah pen Zahir shahtyng da basyna bardyq. Múnda da әskery kýzet túr. Ziratyn kezinde tәlipter qiratqan eken, biraq qazir qayta qalpyna keltiripti. Búdan song Babyr baghynda jerlengen Babyr babamyzdyng mazaryna ziyarat ettik. Bau-baqshaly, 10-15 gektar jerdi alyp jatqan Babyr babamyzdyng basyna Qúran oqyttyq. Kire berisinde kýzetting tekseri­sinen ótip, neshe týrli qolóner satatyn dýkenderdi kórdik. Osy jerde Qazaqstannyng Aughanstandaghy elshisi, general-mayor Ómirtay Maqashúly Biti­mov aghamyzdyn, sonday-aq osy elshilikte isteytin Senbi Satymov, Bayjan Hamziyn, Rýstem Túmanov sekildi bauyrlarymyzdyng qylyshtyng jýzinde, jelding ótinde, ottyng ishinde jýrgenin erekshe atap aita ketkim keledi. Sebebi, múnda óte qauipti. Ja­uap­kershilik te airyqsha. Ómirtay Múqashúly ózining bir sózinde bizding әskerlerdi Aughanstangha kirgizu-kirgizbeu mәse­lesin óte jiti zerttep, týbeyttep teksere kele, әzirshe búl mәseleni toqtata túru kerektigin, óitkeni AQSh әskerleri ja­uapkershilikti bizding әskerge audara salu mýmkin ekendigin eskerip, ózining osy oiyn Elbasyna jetkizipti. Osy bir mysaldyng ózinen-aq Aughanstandaghy elshi­likting júmysy qanshalyqty auyr ekeni bayqalyp túr emes pe?! Ómirtay Maqashúly aghamyzdy óz újymynyng aldynda Bauyrjan Momyshúly atyndaghy "Qúrmet" belgisimen marapattadym. - Shyndap kelsek, aughan hal­qy AQSh-qa da, Reseyge de sen­beydi, - dedi taghy bir sózinde elshi aghamyz, - Búlardyng Kenes әskerine degen óshi әli bәsendegen joq. Sondyqtan da Aughanstangha degen dostyghymyzdy kórsetip, ony is jýzinde dәleldep otyrghanymyz abzal. Keybi­reuler oilaydy, "Apyr-ay, óz balalarymyz túrghanda, aughan balalaryn nege oqytuymyz kerek?" dep. Joq, kerisinshe, búl Qazaq memleketi ýshin asa manyzdy. Mektep salyp, azyq-týlikpen jәrdemdessek, Aughanstan da jibiydi. Aynalyp kelgende, osynyng bәri Qazaqstannyng ózining qauipsizdigi ýshin kerek. Aughanstanda qaza bolghan jauyngerlerge arnap Qazaqstandaghy Aughan soghysy ardager­lerining atynan "Sauap" qoghamdyq qorynyng qarjysyna eskertkish-taqta jasattym. Búl eskertkish-taqta Qazaqstannyng Aughanstandaghy elshiliginde túratyn bop kelisildi. Mәrmәr tastyng betine tórt tarmaqtan túratyn mynaday óleng jazyldy:   "Sender - kókke sinip ketken núrsyndar, Zau biyikte júldyz bolyp túrsyndar. Armandaryn aiyrbastap ajalgha, Tughan jerge qaytpay qalghan qyrshyndar.   Qazaqstandaghy Aughan soghysy ardagerlerining atynan. 11.11.11".   "11.11.11" degenim - 11 qarasha 2011 jyl degenim ghoy. Ónkey "birdin" tizile qalghanyn qarasanyzshy. Múny kezdeysoqtyq dep kim aitady... Elshilik qyzmetkerlerining núsqauymen Aughanstandy aralaugha kiristik. "Kenes odaghyna qarghys aitam!" Aty - Gennadiy. Últy - ukraiyn. Búl da biz sekildi kezin­de Kenes әskerining qúramynda Au­ghanstangha kirgen ghoy. Sodan aughandyqtargha tútqyngha týsken. Múny eshkim izdemegen, súramaghan. Tútqynda jýrip músylman dinin qabyldaghan. Músylmansha aty - Nikmamed. Nikmamedpen meni Aughanstandaghy Qazaqstan elshiligining qyzmetkerleri kez­destirdi. Nikmamed-Genna­diy­ding jaghdayy da, taghdyry da tym auyr eken. Qúndyz qalasynda túrady. Biraz aqsha berip edim, "Ýide otyn joq edi, otyn alatyn boldym..." dep quanyp qaldy. - Eline, Otanyna oralmaysyng ba? - dedim. Áriyne, "Eline, Otanyna" degende men Ukrainany aityp túrmyn ghoy. Bayqaymyn, qaytqysy joq. Aughannan әiel alghan. Bir úl, bir qyzy bar. Úly er jetip, qyzy boy jetip qalypty. Onyng ýstine bir-eki ret Aughanstandaghy Ukraina elshiligine barghan eken, ondaghylar múny salqyn qabyldapty (Músylmandyqty qabyldaghan ukraindy qay ukrain jaqsy kórsin?!) "Eger osydan eline keletin bolsan, artynnan adam jiberip, qay jerde jýrseng de óltirip ketemiz!" dep tәlipter te qorqytqan kórinedi. - Mening taghdyrymnyng osynday kýige úshyrauyna kim kinәli? Kenes odaghy kinәli! Kenes odaghyna qarghys aitam! Qarang ósh­kirding qarasy óshti ghoy, qarasy óshse de qarghys aitam! Laghynet! Laghynet! - dep kózine jas aldy Nikmamed-Gennadiy qoshtasarda. Mening de jýregim syzda-a-ap qoya berdi... Aytpaqshy, Kabuldyng bazarynda alasha, kilem satyp otyrghan qazaqtyng shalyn kezdestir­dim. Jasy 72-de. Shaghyn, jeke dýkeni bar. Shaldyng eki úly da janynda eken. Ekeui de jap-jas. Soghan qaraghanda, әieli jas adam siyaqty. - Ruym - Qonyrat, onyng ishinde Bojbanmyn. Áyelimning ruy - Qyryqmyltyq. Ýige jýrin­der! Qonaq bop ketinder! - dep danghyrlaghan qariyanyng qolqa salmasy bar ma?! Qazaq qay jerde jýrse de qazaq eken ghoy, әlgi qartqa alghysymyzdy aityp, jedel Pansherge jýrip kettik.

 

PANShERLIKTER AUGhANSTANNYNG BIYLIGIN QOLDAMAYDY

Kabulden shyghyp, Pansherge bet aldyq. Kabul men Pansherding arasy - 80 shaqyrym. Jolbasshymyz - polkovnik Uahidolla Pansheriyding ózi. Nege men búl jerde "Pansheriyding ózi" dep otyrmyn? Endi sonyng syryn aitayyn. Aughan halqy Ahmed-shah Masudty ózderining kósemi dep tanidy. Tirisinde de kósem dep tanydy, ólgennen keyin de Ahmed-shah Masudty kósem dep qadirlep, onyng esimin erekshe qúrmetteydi. Masud - Ahmed-shahqa halyqtyng bergen aty. Búl - "baqytty" degen sóz. Kenirek aitsaq, "ózi de baqytqa jetedi, bizdi de baqytqa jetkizedi" degen sóz. Aughan halqynyng tә­uelsizdigi, erkindigi ýshin kýresken jәne osy jolda ómirin qighan Ahmed-shah Masud kózining tiri­sinde Pansher ólkesine eshkimdi kirgizbedi: Kenes әskerin de, NATO-nyng әskerin de, AQSh-tyng әskerin de, tәlipterdi de. Áli de solay eken. Ahmed-shah Masudtyng sayasy izbasarlary, shәkirt­teri, halqy qazir de Pansherge eshkimdi kigizbeydi eken. Óitkeni senbeydi. Uahidolla Panshery - Ahmed-shah Masudtyng eng senimdi adamynyng biri, yaghny onyng sharuashylyq jónindegi orynbasary bol­ghan. Jauyngerlerdi azyq-týlik­pen, qaru-jaraqpen, kiyim-keshekpen qamtamasyz etu osy Uahidolla Pansheriyge jýktelgen. Kezinde Uahidolla tútqyngha týsken kezde Ahmed-shah Masud múny tәlipterding 6 birdey komandiyrine aiyrbastap alghan. Komandir bolghanda da, jay komandir emes, iri-iri komandirler. Uahiddin Pansheriyding kim bolghanyn, Ahmed-shah Masudqa qadiri qalay jýrgenin osy bir derekting ózinen de bayqaugha bolatyn sekildi. U.Pansheriyding boyy 2 metrge juyq. Tap bir bayaghynyng batyry dersin. Erjýrektiginin, batyrlyghynyng ýstine U.Panshery - óte bilikti. Sayasatty jetik bile­di. Ásirese, Aughanstannyng ishki jaghdayy men ishki sayasatyn óte jaqsy biledi. Myna sheti Badahshan, Tәjikstannan bastap, Anjuman shatqaly, Kabul, Djalabad, Lagh­man, Taulkan, Mazary Shariyf, Qúndyz, Asadabadty U.Pan­shery bes sausaghynday biledi. Orysshagha da suday. U.Panshery jol-jónekey әngime aityp otyrdy. Estigeni óz aldyna, osynyng bәrin óz qolymen ústap, óz kózimen kórgen sayasatkerding sózine senbeu de mýmkin emes. - Karzaydyng últy - pushtun. Tek AQSh-tyng degenimen jýrip-túrady. AQSh-tyng aidauyna birjolata kóngen hәm moyynsún­ghan adam. Karzaydyng qasyndaghy Hakany - naghyz terrorshy. Hakany kezinde jankeshtilerdi satyp bayydy. Ár jankeshti 70 myng men 100 myng dollardyng aralyghynda satty. Sóitip, múny bizneske ainaldyrdy. Gulbuddin Hekmetiyar - búl da terror úiymdastyrudyng mamany. Molda Omar da - terrorshy, terror úiym­das­tyrudyng sheberi. Mine, osylar tiri túrghanda Aughanstanda eshuaqytta tirlik te, birlik te, tynyshtyq ta bolmaydy. AQSh búlargha ýlken aqsha tólep otyr. Sondyqtan da bizding pansher­likter búlardy qoldamaydy jәne olargha qosylmaydy, - deydi Uahidolla Pansheri. - Kabulgha barsan, AQSh-tyng әskeri, NATO-nyng әskeri seni qaru kezenip qarsy alady ghoy. Al bizding Pansherde olay emes. Beybit adamgha eshkim qaru ke­zenbeydi, - deydi taghy da Uahidolla Pansheri.  

 

DJABAL-USSARADJ QALASYNDA

Pansher ólkesimen shektes jatqan Badahshan, Tahiyr, Baghlan, Parvan, Kapisa kezinde Ahmed-shah Masudtyng qolynda boldy. Búl jerding әrbir tau-tasy, oi-qyry - keskilesken qandy shayqastardyng kuәsi. Qiyan-keski shayqastyng taghy bir kuәgeri Djabal- Ussaradj qalasyna keldik. Shaghyn qala. Kezinde osy qalada Kenes әskerining arnayy garnizony boldy. Búl garnizonda, úmytpasam, 2 myngha juyq kenes jauyngerleri boldy. Artynsha Ahmed-shah Masudtyng jauyngerleri Kenes әskerin búl jerden týrip quyp shyqty. Sol zamannyng kuәsindey etip, pansherlikter Kenes әskerining qiraghan tehnikasyn bir jerge tau ghyp ýiip qoyypty. Qúday-au, múnda ne joq deysiz: BMP, BTR, "Katushanyn" birneshe týri, BM-21-Grad, "Ural" avtomobilideri, ZPU, qily minometter, әskery KamAZ-dardyng qanqasy, tik­úshaq, zenbirekter... Búl jerde temir emes, qanshama ómir jatyr desenizshi?! Osy jerde myndaghan Kenes әskeri ajal qúshty. Onyng ishinde qazaqtar da az emes... Uahidolla Panshery әli sóilep keledi: - Mynau Guzar tauy ghoy. Amanolla bastaghan tәlipterdi Babajan general (Nadjibullanyng túsyndaghy general) men Maulana Seydhel (M.Seydheldi tәlip­ter osydan 3 ay búryn jaryp óltirdi) osy taudan әri qaray ótkizbedi. Osy shayqasta 100 myngha juyq tәlip óldi. Búlardyng denelerin eshkim jinap almady. IYt-qúsqa jem boldy... - Al mynau - Qarabaq, - deydi U.Pansheri, - Múnda tәjik­ter men hazariyler kóbirek túrady. Pushtundar da az emes. Kapisa provinsiyasynyng ortalyghy Kapisa kentine kelgen kezde biraz ayaldadyq. Kezinde Ahmed-shah Masudtyng soghys shtaby osynda bolghan. Shtabqa qarama-qarsy A.Masudtyng ózining ýii bolypty. Kirip shyqtyq. Qarapayym ghana ýi. Artyq mýlik joq. Jalpy, Ahmed-shah Masud - dýnie jinamaghan adam. Halyq ýshin qyzmet etken. Mine, Ruhagha da keldik. Ruha ózeni. Búl ózendi ózimizding "Qara mayor", qazaqtyng Qara mayory Boris Kerimbaev әrli-berli talay keship ótken ghoy... Ruhanyng jaghasynda da Kenes әskerining qiraghan tehnikalary. Bazaraktan ótkennen son Sarichagha keldik. Sarichada Ahmed-shah Masudtyng kesenesi túr. Masudtyng kesenesi bizding Qor­qyt-Atanyng kesenesine kelinki­reydi eken. Biraz úqsastyq bar. Ahmed-shahtyng basyna Qúran oqyttyq. Sodan keyin osy jerde qoy soyyp, Aughan jerinde sheyit bolghan qazaqstandyq bozdaq­tar­gha as berdik. Ahmed-shah Masudtyng kese­ne­sine kezinde ózi mingen bronidy "Toyotasy", "Mersedesi", "Uaziygi" de qoyylypty. Taghy biraz әskeriy-tehnikalyq avto­kólikter túr.  

 

"QARA MAYORDYN" BASY ÝShIN 1 MILLION DOLLAR EMES, 1 MILLION AFGANY TIGILIPTI

Qaytar kezde Uahidolla Panshery Ruha ózenining jaghasyndaghy shayhanagha shaghyn dastarqan úiymdastyrdy. Ruha ózeni patsha-balyqqa (foreli) bay. Foreli quyrtyp, shay berdi. - Kezinde bir-birimizge qaru kezenip, birimizdi-birimiz avtomattyng qarauylynda ústaghan senimen býgin dәmdes bolamyz dep kim oilaghan?! - dedi U.Panshery maghan qarap, - Allanyng qúdiretinde shek joq eken... Qazir KSRO kelmeske ketti. Qazaqstan - óz ústanymy, óz maqsat-mýddesi bar tәuelsiz el. Dinimiz bir. Demek, bir-birimizge bóten emespiz. Men seni dos esebinde qabyldap otyrmyn. E-e, búl Uahidolla Pansheriy­ding kórmegeni joq. Kenes әskeri múnyng eki birdey aghasyn jazyqsyz atyp tastaghan. Eki aghasy da mektepte múghalim eken. Kenes soldattary múnyng aghalarynyng ishine avtomatty tirep qoyyp, magazindegi oq tausylghansha atqan ghoy... - Anam bayghús eki aghamnyng ishinen eki uys oq terip aldy... Eki aghamnyng aqtarylyp, jan-jaqqa shashyrap ketken ishek-qarnyn terip, jiyp, juyp qayta ornyna saldy..., - deydi U.Panshery eki kózi birdey múngha túnyp. U.Panshery baquat túrady eken. "Jeke qarjyma pansherlik­terge elektrostansiya salyp berdim" dedi. Osy kezde qaljyndap: - Bayaghy "Qara mayordyn" basy ýshin tigilgen 1 million dollardy qayda júmsadyndar? - dedim. Uahidolla Panshery aqyryn jymiyp kýldi. Kýle otyryp: - Shyn mәninde, "Qara mayordyn" basy ýshin 1 million dollar emes, 1 million afgany tigilgen bolatyn, - dedi. Afgany - aughan aqshasy. Áriyne, qúny dollardan arzandau. U.Panshery "Qara mayordyn" atyn da, zatyn da jaqsy biledi. U.Panshery túrmaq, Ahmed-Shah Masudtyng ózi kezinde "Myna qara bәleden, Qara mayordan qalay qútylamyz?" degen ghoy. Áriptesimiz, maydandas aghamyz Boris Kerimbaevtyng kýlli Aughanstangha, qala berdi býkil Kenes odaghyna "Qara mayor" atanyp ketui de auzy dualy Ahmed Shah Masudtyng osy sózinen keyin sekildi. Aughan halqy - jauynger halyq jәne shyn jauynger eke­nindi tanyta, moyyndata bilsen, jau bolsang da seni syilaydy, qadirleydi. Jalpy, "Qara mayordy" aughannyng әskery ortasy belgili bir dәrejede biyik baghalaydy. Áriyne, onyng sebebi bireu-aq. Búlar "Qara mayordy" qazaq bolghany ýshin, ne bolmasa "músylman balasy ghoy..." dep ish tartpaydy. Olar "Qara mayordy" óz isining bilgiri, óz isining sheberi dep tanidy jәne moyyndaydy. Soghys ónerin jetik mengergen, әskery amal-tәsilderdi orayymen әri útymdy týrde qoldana biletin batalion koman­diyrinin, yaghny "Qara mayordyn" atyn úmytpaytyny da sodan. Kezinde ataqty Jukov jau bola túrsa da nemis әskerining qolbasshysy Guderiannyng tút­qiyldan, oilamaghan jerden shabuyl jasaytynyn moyyndaghan ghoy. "Guderian tәuekelge bara biledi jәne sol tәuekeli údayy nәtiy­jeli bolady" dep. Uahidolla Pansheridyng da "Qara mayor­gha" degen kózqarasy osy ispet­tes. Áytpese, onyng "Qara mayor­gha" eljirep bara jatqan eshte­nesi joq. - Keyde salystyru jasaymyn, - dedi U.Panshery shay ýstinde Ruha ózenine oilana qarap otyryp, - Kenes әskerining jauyzdyghy tәlipterdin jauyzdyghynyng janynda jip ese almay qaldy. Tәlipter pansherlik әielderge "Ózing ait, ong kózindi    oyayyn ba, joq sol kózindi oiyp alayyn ba?" degen ghoy. Bayghús әielder qarsylyq bildirse, eki kózin birdey oiyp alghan. Tәlip­terding osy jauyzdyghyn biletin әielder olar әlgi súraqty qoy­ghan kezde, amal joq, "ong kózimdi oiyp al", ne bolmasa "sol kózimdi oiyp al" degen. Áytpese, eki kózden birdey ayy­rylady... Qaysybirin aitayyn, myna Ruha ózeni talay ret qan bop aqty ghoy...

 

AQSh-TYNG AUGhANSTANGhA JANY AShY MA?

Uahidolla Pansheridyng jolay bylay degeni esimnen ketpey-aq qoydy: - Aughan halqy - negizinen, eginshi halyq. Diqan halyq. Dәndi daqyldyng (arpa, biday, jýgeri, súly, noqat, jasymyq, tary jәne t.b.) neshe atasyn ekken. Jәne egindi kýtip-baptaudyng da qyr-syryn jetik bilgen. Mine, sol halyqtyng úrpaghy qazir eginshilikpen, diqanshylyqpen ainalyspaydy. Eginshilikpen ainalysuynyz ne, sol egindi qalay egudi de bilmeydi. Óitkeni kýn­diz-týni - soghys. Erteli-kesh kóretini de, baghatyny da - atys-shabys... 1900-1910 jyldary Aughanstan patshalyq Reseyge, Pәkstangha, Ýndistangha, ózge de kórshiles elderge astyq satqan. Mine, sol Aughanstan qazir azyq-týlik súrap, Pәkstangha qol ja­yyp otyr... Ózining eli ýshin, halqy ýshin, otany ýshin, naqtyraq aitsaq, Aughanstan ýshin jany auyratyn U.Panshery sekildi kózi ashyq, kókiregi oyau, qazirgi sayasattyng qyr-syry men qiytúrqysyn jaqsy biletin talay aughandyq azamattarmen әngimelestim. Syrlastym. Mәselen, Nadjibullanyng túsynda Ishki ister ministri bol­ghan, Nadjibulla dargha tartyl­ghan song syrt elderge (Tәjik­stangha, Irangha, Ýndistangha, Eu­ropa elderine) qashqan, qazirgi kýni Aughanstangha qaytyp oralyp, qoghamdyq ómirge aralasa bastaghan generaldarmen de, polkovniktermen de kózbe-kóz әngime­lestim. Endi osy azamattar aitqan jәne ózim de shet jaghasyn kórgen mәselelerdi ortagha salsam deymin. Parvanda (Parvan provinsiyasynda) AQSh-tyng әskery bazasy túr. Osyndaghy AQSh-tyng әsker­leri tәlipter jii shoghyrlanghan Djalabadqa, Qandaghargha baratyn bolsa, ózderining qauipsizdigi ýshin tәlipterge aldyn ala milliondap aqsha tóleydi eken. Al búl aqshany tәlipter halyqqa qarsy júmsaydy: jarylystar jasaydy, biylikke ynghaysyz túlghalardy óltiredi jәne t.b. AQSh-tyng әskery bazasynyng ýstinen eshkim úshyp ótpeydi. Úzaq bolsa da, bәri de múny ainalyp úshyp ótedi eken. Tike úshyp ótsen, oq shygharmastan-aq, lazermen jalp etkizedi eken. Qarap otyrsan, búl da - shyghyn. Aughan halqyn qajytatyn shyghyn. Aughanstannyng әskerinde qyzmet etetin AQSh әskeriyleri (kóbinese, núsqaushylar) bar eken. Búlar 10 myng dollar jalaqy alady eken. Al aughandyq ofiyserlerding alatyn jalaqysy - 200 dollar. "Osydan keyin múnday әskerde qanday bolashaq bolmaq?" deydi generaldar. Generaldardyng aituynsha, AQSh Aughanstangha 40 milliard dollar kóleminde gumanitarlyq kómek kórsetipti. Osynyng 36 milliardy Aughanstangha jetpegen. Qayda? Eshkim bilmeydi... Aughan halqyna kómek retinde amerikandyqtar jolgha tas tósepti. Úsaq malta tas. Osyny amerikandyqtar "Biz senderge 6 million dollargha tegin kómek kórsettik" dep kózge shúqyp, qayta-qayta aitatyn kórinedi. "Apyr-ay, - deydi aughandyq ardager-generaldar, - Kenes ýki­meti teginnen-tegin mektep te, auruhana da, zauyt ta, túrghyn ýy de salyp berdi. Biraq eshuaqytta mindetsimegen edi...". "Amerikandyqtar Aughan hal­qyn kózboyaushylyqqa, sybaylas jemqorlyqqa ýiretip jatyr. Kenes ýkimeti túsynda 250 000 aughandyq KSRO-da әskery joghary bilim alyp, ofiyser atandy. Al songhy 10 jylda amerikandyqtar "Biz 3500 aughandyqqa joghary әskery bilim berdik" deydi. Shyn mәninde, búlar 3500 emes, odan әldeqayda, ýsh-tórt ese az" deydi aughandyq generaldar. Sonymen qatar, mynanday da kelensiz oqighalar bolypty. Kezinde Kenes ýkimeti salghan au­ruhanalar men mektepterdi sәl-pәl jóndep, "Biz san million aqshagha qúrylys túrghyzdyq" dep, osy aqshany AQSh-tan Aughanstan­gha audartqan da, búl aqshany Aughanstanda qyzmet isteytin AQSh azamattary ózderi bóliske salghan. Al endi amerikandyqtardyng búlay erkinsuine qarsy bol­ghan aughan sheneunikterining auzyn qalay japtyrghan desenizshi? Qazirgi kezde Aughan sheneunik­terining basym kópshiligining bala-shaghasy AQSh-ta oqityny da belgili. "Oqularyn bitirgen song búlardy Aughanstangha jibermey­miz, AQSh-ta alyp qalamyz" dep, aughan sheneunikterin jipsiz baylap tastaghan.

 

"SENDERGE KELDIM DÚGhA QYP..."

Adam ólendi jazam dep jazbaydy eken ghoy. Aughanstandy aralap jýrgen kezimde ótken kýnderim, qyrshynynan qiylghan qimas dostarym esime týsip, ishimnen jii kýbirley berdim. 1980 jyl. Ekinshi sәuir kýni Samat, tórtinshi sәuir kýni Asyl qaza tapty. Men bolsam jaralanyp, Kabuldyng gospitaline týstim. Alty dәriger aq ter, kók ter bolyp, jantalasa jýgirip, operasiya jasap jatyr. Gospitalidyng edeni - shylqyghan qan. Maghan kezek kelgende, shamasy qansyrap ketsem kerek, esimdi joghalta bastadym... Osynday qorqynyshty suretter kóz aldymda kólbendep túryp aldy... Azapty da auyr jyldarymnyng elesi әser etti me, qyrshynynan qiylghan bozdaqtardy saghynghanym ba, til úshyma tómen­de­gidey óleng joldary orala berdi:

Moyynday qoymas basqany,

Armysyng Aughan aspany.

Kózime ottay basylar,

Týksiygen tau men tastary.

Búl jaqta bólek úghymdar,

Ishinde keter múnyng bar.

Órtenip ketken ómirler,

Qiylyp jatqan ghúmyrlar.

Janymnyng bitpey jarasy,

Jabyrqap túrmyn qarashy.

Eseytti meni myng jylgha,

Ot penen oqtyng arasy.

Naghylam aityp, naghylam,

Jaraly bizdey qabylan.

Otan dep solay qan keshti,

On segizdegi oghylan.

On segizdegi kók bóri em, Kógerip jana kóktegen.

Qynaday qyrghan tirini,

Súm soghys seni jek kórem.

Týnerip әli qyr, shyndar,

Eske sap bәrin túrsyndar.

Senderge keldim dúgha qyp,

Kómusiz qalghan qyrshyndar.

Ayqara qúshaq ashylmay,

Shattyqtyng núry shashylmay.

Soghystyng mynau lany

Basylmay qoydy-au, basylmay...  

Surette: Aughanstan. Pansher. B.Smaghúl Kenes әskerlerining qiraghan tehnikasynyng qasynda túr. 11.11.2011 jyl.

http://zhasalash.kz/ruhaniyat/6431.html

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1494
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3263
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5588