Qazaq qoghamynyng ózindik erekshelikteri qyzyq. Biz kýlli adamzat qoldanghan demokratiya qúndylyqtaryn qabylday otyryp, dala biylerining sheshimderi men súltan-handarynyng dәrgeyin dәripteymiz. Biz jeng úshynan jalghasqan jemqorlyqqa qarsy keskilesken kýres ashyp, «Jýzge bólgenning - jýzi kýisin!» dep, óp-ótirik «baybalam» salamyz...

Qazaq ómirining shyndyghy bólek. Qargha tamyrly qazaq HVIII ghasyrda qalay qúdandaly bolsa, qazir de dәp sonday. Bir ghajaby, biz qazaq jerining suyn ishken ózge últtargha qazaq tilin ýirete almasaq ta, әdet-ghúryp, salt-sanasyn myqtap sinirgenbiz. Múnyng mysaly myn-san...

Ózimiz «orystildi, marginal» sanap, oqyraya qarap jýrgen kәsipker-sayasatker Bolat Ábilov bauyrymyz әidik әnshimiz Rahat Túrlyhanovqa qyz berip, әjepteuir qazaqtanyp qaldy. Kerek deseniz, qazaqsha da sóiley bastady...

Qazaqtyn: «Kýieu - jýz jyldyq, qúda - myng jyldyq» degeni danyshpandyq. Biri Londonnyng milliarderler audanynda, biri Shveysariya baylarynyng kerbez kentinde kýn keship jatqan qúdalar Múhtar Áblyazov pen Viktor Hrapunovtyng qazaq topyraghynan tym-tym shalghayda jýrse de, qúdandaly qúdalardyng aralas-qúralas syilasuy - qanday jarasymdy?!.

Qazaq qoghamynyng ózindik erekshelikteri qyzyq. Biz kýlli adamzat qoldanghan demokratiya qúndylyqtaryn qabylday otyryp, dala biylerining sheshimderi men súltan-handarynyng dәrgeyin dәripteymiz. Biz jeng úshynan jalghasqan jemqorlyqqa qarsy keskilesken kýres ashyp, «Jýzge bólgenning - jýzi kýisin!» dep, óp-ótirik «baybalam» salamyz...

Qazaq ómirining shyndyghy bólek. Qargha tamyrly qazaq HVIII ghasyrda qalay qúdandaly bolsa, qazir de dәp sonday. Bir ghajaby, biz qazaq jerining suyn ishken ózge últtargha qazaq tilin ýirete almasaq ta, әdet-ghúryp, salt-sanasyn myqtap sinirgenbiz. Múnyng mysaly myn-san...

Ózimiz «orystildi, marginal» sanap, oqyraya qarap jýrgen kәsipker-sayasatker Bolat Ábilov bauyrymyz әidik әnshimiz Rahat Túrlyhanovqa qyz berip, әjepteuir qazaqtanyp qaldy. Kerek deseniz, qazaqsha da sóiley bastady...

Qazaqtyn: «Kýieu - jýz jyldyq, qúda - myng jyldyq» degeni danyshpandyq. Biri Londonnyng milliarderler audanynda, biri Shveysariya baylarynyng kerbez kentinde kýn keship jatqan qúdalar Múhtar Áblyazov pen Viktor Hrapunovtyng qazaq topyraghynan tym-tym shalghayda jýrse de, qúdandaly qúdalardyng aralas-qúralas syilasuy - qanday jarasymdy?!.

Meninshe, bizding qazaqqa ózara tuystyq, rulyq jaqyndyqtaryn jasyryp-jabudyng mýldem qajeti joq. Turasyn aitsam: qazaqtyng tuystyghyn jasyryp-jamaytyn nanotehnologiya әzir oilap-tabylghan joq. (Tabylmaydy da...). Tipti, japondy jaldasaq ta - týk shyqpaydy. Sebebi, «udy - u ghana qaytarady» demekshi, qazaqtyng tabighatyn jer betindegi birde-bir halyq týsinbeydi, qazaqty - qazaq qana týsinedi...

Mysaly, el basshysy jeng úshynan jalghasqan jemqorlyqqa qarsy kýres ashty. Qazaqtyng jemqorlyghynyng tamyry - tuystyqta, yaki, jýzshildik pen rushyldyqta jatyr...

Kәneki, shyndyqtyng shymyldyghyn týrip, betine tura qarap kóreyik. Osydan biraz uaqyt búryn Almaty oblysynyng basshylyghynda auys-týiis boldy. Preziydentting Is basqarushysy qyzmetine ketken Almaty oblysynyng búrynghy әkimi Serik Ýmbetov te, Almaty oblysynyng qazirgi әkimi Ansar Músahanov ta shapyrashty ruynan eken...

Jarasy jýrek syzdatqan jeltoqsandaghy Janaózen oqighasynan keyin de biraz lauazymdylardyng úiqysy qashty. Múnayshylardyng mún-zaryna qúlaq aspaghan Timur Qúlybaev qyzmetimen qoshtasqanymen, «Qazmúnaygaz» barlau-óndiru» kompaniyasynyng bas diyrektorlyghyna Alik Aydarbaev jayghasty. Sóitsek, Álekeng Serik aghasy men Ansar bauyrynyng rulas tuysy bolyp shyqty...

Múnday yldym-jyldym dәstýr, әsirese, ontýstik ónirding jigitterining bolmysynda basymyraq damyghan. Aldynghynyng «ýlgisin» kórgenderding birazy jýreksingenimen, Elbasynyng «erketotayyna» ainalghan Shyghys Qazaqstan oblysynyng әkimi Berdibek Saparbaev qay jerdegi júmysynda da aiylyn jighan emes. Qonyrat ruynyng tuyn ústaghan Bekenning shәkirtteri Auyl sharuashylyghy ministrligining Su resurstary komiytetining sujana tóraghasy Islam Ábishev, Óskemen qalasynyng әkimi Serik Tәukebaev, Qyzylorda oblysy Qarmaqshy audanynyng әkimi Múrat Ergeshbaev, Qyzylorda oblysy Shiyeli audanynyng әkimi Núrlybek Nәlibaev t.s.s.

Aghayynnyng alaman-bәigesinen әlim men tabyn rularynyng "kósemi", Preziydent Ákimshiligining basshysy Aslan Musiynning de bir eli qalugha qúqy joq. Asekenning qandastary da bir dýiim el: Mәjilis deputaty, mәjilistegi «NúrOtan» partiyasy fraksiyasy jetekshisining orynbasary Ergen Doshaev, Atyrau oblysynyng әkimi Bergey Rysqaliyev, Qyzylorda oblysynyng әkimi Bolatbek Quandyqov, Qyzylorda oblysy әkimining búrynghy birinshi orynbasary Madiyar Aldyongharov, Batys Qazaqstan oblysynyng jana basshysy Núrlan Noghaev t.b.

...Qazaqtyng jýzshildigi men rushyldyghyna әdebiyetimizding alyby Ghabit Mýsirepov beker qapalanghan. Óitkeni, qazaqtyng jýzi men ruyna ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn kez-kelgen ruyng men úlysyn, últyng men júrtyng qazaqqa jolap ketse boldy - lezde «bólinu» taktikasy men strategiyasyn tereng mengerip shygha keledi. Aytalyq, Mәjilisting tóraghasy Núrlan Nyghmetulliyn, Manghystau oblysynyng jana әkimi Bauyrjan Múhamedjanov, Qazaq Últtyq Ghylym Akademiyasynyng preziydenti Múrat Júrynov siyaqty azamattar qazaqtyng jýzi men ruynan tys - qojalar...

Kórdiniz be, jaman qadet saghyzday jabysqaq, qara mayday júqqysh keledi. Qojalardyng biylghy jemisti qozghalysy maqtaugha túrarlyq...

Shynyna kelgende, mening qojagha da, basqagha da alty alasym joq. Meniki, jәi, qazaqy әngime ghoy...

«Abay-aqparat»