Ótken jyldyn  jeltoqsan aiynyng 17-si kýni Europarlamenttegi qyzu pikirtalastar barysynda Majarstannyng ekonomikalyq ahualy men Konstitusiyasy turaly kóptegen aqparattargha  qanyqtyq. Pikirtalas kezinde Batys Europalyq sayasatkerlerding kóterilip otyrghan taqyryp turaly bilimining tayazdyghyna jәne dórekiligine kuә boldyq. Majarstandaghy songhy jaghdaylargha baylanysty Europarlamentte aitylghan syndargha jauap beruge kelgen premier-ministr Viktor Orbannyng batyl qadamy tәnti etse, Batys Europalyq  deputattardyng orynsyz әreketteri men odaghay minezderi eriksiz bas shayqatty. Europarlamentte oryn alghan túrpayy әreketterdi Niyderlandy últtyq radiosynyng (NOS) Brusselidegi bólimining tilshisi Kriss Ostendorf bylay sipattaydy. «Shyndyghynda Europarlament Majarstan premierin jaqtyrmaydy. Onyng dostarynyng da sany múnda az. Deputattar oghan dauys kóterip sóiledi, tipti týkiruge tyrysqandary da boldy». Sózining sonynda tilshi búl әreketterdi «shou» retinde baghalaytynyn aitty.

Ótken jyldyn  jeltoqsan aiynyng 17-si kýni Europarlamenttegi qyzu pikirtalastar barysynda Majarstannyng ekonomikalyq ahualy men Konstitusiyasy turaly kóptegen aqparattargha  qanyqtyq. Pikirtalas kezinde Batys Europalyq sayasatkerlerding kóterilip otyrghan taqyryp turaly bilimining tayazdyghyna jәne dórekiligine kuә boldyq. Majarstandaghy songhy jaghdaylargha baylanysty Europarlamentte aitylghan syndargha jauap beruge kelgen premier-ministr Viktor Orbannyng batyl qadamy tәnti etse, Batys Europalyq  deputattardyng orynsyz әreketteri men odaghay minezderi eriksiz bas shayqatty. Europarlamentte oryn alghan túrpayy әreketterdi Niyderlandy últtyq radiosynyng (NOS) Brusselidegi bólimining tilshisi Kriss Ostendorf bylay sipattaydy. «Shyndyghynda Europarlament Majarstan premierin jaqtyrmaydy. Onyng dostarynyng da sany múnda az. Deputattar oghan dauys kóterip sóiledi, tipti týkiruge tyrysqandary da boldy». Sózining sonynda tilshi búl әreketterdi «shou» retinde baghalaytynyn aitty.

Europarlament turaly 30 jyl boyghy jasalghan reportajdarda múnday jaghday birinshi ret bolyp otyr. Ostendorf búl әreketter Batys demokratiyasyna ilanushylardy týnildirdi dep sipattaydy. Europarlament deputatttary әdil әri demokratiyalyq jolmen saylanghan, әr sózin dәlelmen sóilegen, salqyn qandylyghyn saqtaghan Majarstan basshysyna qarsy mәdeniyetsizdik kórsetti jәne qúrmetsizdik tanytty. Ókinishke oray Europanyng býgingi jaghdayy Shuman men ve Monne qiyaldaghan nemese Koli men Mitteran qúrugha tyrysqan bir odaqqa úqsamaydy. Búl moralidan alshaq túrghan komissarlardyng Europasyna ainalyp barady.

Múnday jaghdaylargha kuә bolghannan keyin «Europarlamenttegi júmsaq kresloda otyrghan Kon-Bendiyt  pen onyng dostarynyng sayasatyn qoldap Majarstannyng әskerlerin syrt elderge aparyp soghystyru qajet pe?» degen súraq tuyndaydy. Moralisyzdyq beleng alghan aimaqtyng mýddesi ýshin, EO-tyng mýshesi bolyp tabylatyn memleketting basshysyna eshqanday qúrmet kórsetpegen adamdardyng spektakliderin oinau ýshin basqa ónirlerge әsker jiberip majar qanyn tóguding maghynasy bar ma?

Mýmkin osy «kórinis» Majarstan ýshin paydaly shyghar, endigi jerde HHI ghasyrdaghy әlemdik tәrtip úsynyp otyrghan jana mýmkindikterdi paydalanudyng sәti týsken bolar. Yaghni, kópvektorly sayasat ústanugha mýmkindik tuyp túr. Búdan keyin Euro-Atlantikalyq dep atalatyn baghytqa ghana basymdyq beretin syrtqy sayasattan bas tartu qajet, óitkeni ol baghyt qauipti. Búl sabaqty Strasburgtaghy «kórinistin» qorytyndysynan keyin aldyq. Áriyne syrtqy sayasatta realist bolu kerektigin týsinemin, alayda syrtqy sayasatta ózara senim, qúrmet pen yntymaqtastyq boluy kerek dep oilaymyn.

Qazirgi tanda EO bankrot bolghan, shóguding aldynda aldynda túrghan úiym. Óitkeni EO  әzirge sheshimi tabylmaghan ekonomikalyq qana emes, odan da qauiptirek moralidyq daghdarysty bastan keshirude. Qúddy bir zamanyndaghy Stalindik rejimning sayasy shouy siyaqty bolghan Strasburgtegi kórinis múnyng aiqyn dәleli.
Europa búl daghdarystan shygha almaydy, basqasha aitu qazirgi jaghdayda qiyn. Germaniyanyng syrtqy sayasatyndaghy betbúrystar olardyng endigi jerde búl odaq ýshin basyn auyrtqysy kelmeytindigin kórsetti. Endigi jerde odaqtyng mәni qalmady, búl «iyesiz qalghan» jәne ekonomikalyq, iydeologiyalyq talastyng ortasynda qalghan bir úiym. Eger búl úiymnan shyghu mýmkin emes bolsa, onda aghylshyndar siyaqty shartty týrde mýshe bolyp qalu kerek.
HHI ghasyr әldeqashan bastalghanyna qaramastan Europa HH ghasyrda qalyp qoydy. Búl ghasyrda Batystyng ýstemdigi joyylatynyn boljau qiyn emes. Óz ishindegi kishkentay ghana el sanalatyn Majarstangha solshyl toptar men liyberaldar koalisiyasynyng sózining ótpeui jәne olardyng qarjy manipulyasiyalaryn oryndata almauy da osy sózimizdin  dәleli bolyp tabylady. Osy joly jana arnagha bet búrghan Majarstangha býiregi búratyn elderding barlyghyn da kórdik. Men búl arada Polishanyng kórsetken qoldauyn menzep túrmyn. Polishanyng premier-ministri Donalid Tuskty býgingi Europa basshylarynyng arasyndaghy eng aqyldysy dep atugha bolady. Demek Polisha-Majarstan aliyansynyng yntymaqtastyghyn arttyru qajet, osylaysha NATO-daghy baylanysty da jandandyra alamyz. Ótken jyly Qytaymen jasalghan kelisim-sharttardy kópvektorly sayasattyng alghashqy adymy dep baghalau kerek, alayda búl әli de jetkiliksiz. HHI ghasyrdaghy jahandyq ózgerister kóptegen mýmkindikter úsynyp otyr. Sondyqtan Majarstangha tәuelsiz el retinde jeke әreket etuge, әlemdik sayasatta oinaugha mol mýmkindikter bar. Tarihta oryn alghan 1848-1849 jәne 1956 jylghy tónkerister men qasiretterdi úmytyp el mýddesi ýshin Reseymen de jaqyndasar sәt tudy.  Polisha-Majarstan aliyansyn qoldana otyryp osy baghytta jyljuy kerek. Eger V. Putin preziydenttikke saylansa, Reseymen yntymaqtastyqty jandandyrugha mýmkindik tuatyn shyghar. Alayda kelissózderdi bizge vassal sekildi qaraytyn búrynghy diplomattarmen emes, tendәrejeli ýstelge otyrugha layyqty jastarmen jýrgizu qajet. Sonday-aq Majarstangha Týrik әlemimen jaqyndasar sәt te keldi.  Týrik әlemi bizge qúrmetpen qaraydy, әri bauyry retinde ish tartady. Týrkiya, Ázerbayjan jәne Qazqstan siyaqty elder aldaghy onjyldyqta ekonomikalyq ta moralidyq ta jaghynan damyghan memleketter bolmaq.
HHI ghasyr әldeqashan bastaldy. Sondyqtan últtyq renkti Konstitusiya qabyldap, shetelderdegi majarlarmen qarym-qatynastardy jandandyrghannan keyin Majarstan jahandyq alanda belsendi oiynshy boluy kerek.

Arnayy  ABAI.KZ aqparattyq portaly ýshin dayyndaghan Erkebúlan Álimhanúly

P.S. Laslou Maras Europalyq Odaq turaly zertteuler jýrgizip jýrgen Niyderlandy korolidiginde túratyn majar ghalymy, Amsterdam uniyversiytetining dosenti.
«Abay-aqparat»