Dana halqymyz: «Sabyrly shydar, sabyrsyz janar» deydi. Elimizding el bolghaly ózge meyramdaryn aitpaghanda mandayyna jazghan úly tәuelsizdik merekesining toylanyp ótuin, әri naq sol tústa kónilimizdi әri-sәri qylghan Janaózen oqighasynyng sayabyrsuyn, aqyry saylaudyng ótuin kýtip, tómendegi aitarymyzdy irkip keldik.

Eski jyldyng qarasha aiynyng 16 kýni osy «Egemen Qazaqstan» gazetinde «Búl Oralda bolghan edi» degen maqala jaryq kórdi. 1991 jyly Oral músylmandar meshitinde imam bolghan Zeynolla Ahmedovten tilshi Bazargýl Aqynqyzy súqbat alypty. Jer-jerde tәuelsizdikting jiyrma jyldyghy dep jatqan song tilshi qyzymyz tarihtan tosyn bir әngime qozghaghysy kelse kerek, alayda býginde Shymkent qalasyndaghy Ákbar qajy Shәkirbay meshitining imamy bolyp otyrghan Zeynekeng shet jaghasyna ózi shala-sharpy kuә bolghan 1991 jyldyng qyrkýiek aiynda Oraldy dýr silkigen qazaq pen orys-kazak teketiresi turaly ótirikti bósinkirep jiberipti. Tilshige bergen jauabyn oqyp otyryp jaghamyzdy ústadyq. Zeynolla Ahmedov: «...Alghashqy kýni kazaktar 250-300-deyge jetti. Bastarynda papaha, ýsterinde jasyl mundiyr, keudelerinde týrli orden-medali taghynghan, belderinde qylysh asynghan. Bәri sap bolyp tizilip jýr. Garmoshkamen әielderi әn saluda. Keshkisin tarady. Bizde jinalys ótude» depti.

Dana halqymyz: «Sabyrly shydar, sabyrsyz janar» deydi. Elimizding el bolghaly ózge meyramdaryn aitpaghanda mandayyna jazghan úly tәuelsizdik merekesining toylanyp ótuin, әri naq sol tústa kónilimizdi әri-sәri qylghan Janaózen oqighasynyng sayabyrsuyn, aqyry saylaudyng ótuin kýtip, tómendegi aitarymyzdy irkip keldik.

Eski jyldyng qarasha aiynyng 16 kýni osy «Egemen Qazaqstan» gazetinde «Búl Oralda bolghan edi» degen maqala jaryq kórdi. 1991 jyly Oral músylmandar meshitinde imam bolghan Zeynolla Ahmedovten tilshi Bazargýl Aqynqyzy súqbat alypty. Jer-jerde tәuelsizdikting jiyrma jyldyghy dep jatqan song tilshi qyzymyz tarihtan tosyn bir әngime qozghaghysy kelse kerek, alayda býginde Shymkent qalasyndaghy Ákbar qajy Shәkirbay meshitining imamy bolyp otyrghan Zeynekeng shet jaghasyna ózi shala-sharpy kuә bolghan 1991 jyldyng qyrkýiek aiynda Oraldy dýr silkigen qazaq pen orys-kazak teketiresi turaly ótirikti bósinkirep jiberipti. Tilshige bergen jauabyn oqyp otyryp jaghamyzdy ústadyq. Zeynolla Ahmedov: «...Alghashqy kýni kazaktar 250-300-deyge jetti. Bastarynda papaha, ýsterinde jasyl mundiyr, keudelerinde týrli orden-medali taghynghan, belderinde qylysh asynghan. Bәri sap bolyp tizilip jýr. Garmoshkamen әielderi әn saluda. Keshkisin tarady. Bizde jinalys ótude» depti.

Qúrmetti Zeyneke, alghashqy kýn degeniniz qyrkýiekting 13-i. Siz aitqanday sol kýni әskery kiyimde, qylysh sýiretip, әielderi әn salyp, emin-erkin kóshe sharlap jýrgen birde-bir kazakty kórmedik. Sizdinshe, olardyng әielderine әn salghyzyp, al erkekterin qylysh asyntyp, kóshe kezgizip qoyyp, biz, qazaqtar jaybaraqat jinalys ótkizedi ekenbiz ghoy. Múndaygha kim senedi? Moldeke, óziniz 1981 jyly әskerge alynyp, aughan soghysyna qatysypsyz, Pәkistan jaghynda tútqynda bolypsyz, Qúran bilgendikten Qúday saqtap elge aman-sau oralyp, 1986 jyly Búqaradaghy «Miyr-Arab» diny medresesin tәmamdapsyz, sodan keyin Oralgha imam bolyp taghayyndaldynyz. Búl derekti óz súqbatynyzdan aldyq. Taghdyrdyng talqysy men syiyn kórgen adam kórinesiz, biraq jer betinde jiyrma jylghy bolghan oqighanyng ózinizden basqa birde-bir kuәgeri qalmaghanday «Búl Oralda bolghan edi...» dep jel sózge erik beresiz. Siz sol oqigha bolghan jerge qalay barghanynyzdy úmytypsyz, qajet bolsa ony da esinizge salatyn adamdar Oralda bar.

Súhbattyng taghy bir túsynda: « ...Oral kóshelerinde 5-6 qatardan sap týzep, qylyshtaryn ayaqtaryna tiygize sart-súrt jýredi. Áyelderining garmonmen qazaq halqyn qorlap aitqan ólenderin estigende, qanyng basyna shyghady» dep ilki ótiriginizding boyauyn tipti qonglata týsipsiz. Solay dep kelip, naq qyrkýiekting 15 kýngi, sheshushi sәtti surettegende ortagha nemeresin kóterip shyghyp, jaulyghyn jerge jayghan Hadisha Kәribaeva apamyzdyng aldyna týsip, odan búryn basynyzdaghy shalmanyzdy temirjoldyng ýstine tastay salasyz. Mine, óz sóziniz: «Basymdaghy sәldemdi alyp, temirjoldyng ýstine tastadym. Balaly әiel de oramalyn qoydy. Mine, jastar taghy da osy jerde agharghandy syilaytynyn, ata-dәstýrdi boylaryna sinirgenin kórsetti. Temirjoldyng arghy betine lap qoymay, erneuinen asayyn dep túrghan suday túryp qaldy.» Sizding dangharaday sәldenizding basynyzdan sheshilmegenine el kuә, kerek deseniz sol kezding beynetaspasy qolymyzda. Al qysyltayang shaqta 4-5 jasar sәbiyimen ortagha shyghap, әlgindey әreketke barghan anamyzdyng erligin qyzghanyp, odan búryn men bas kiyimimdi tastap edim, әiel mening әreketimdi qaytalady deuiniz masqara, úyat. Qarayghan halyq kuә bolghan oqighany óz abyroy-bedelinizige búrghynyz keletin siyaqty ma, qalay? Oidan shygharghanynyzdy әrmen qaray taldayyq: «Biraq, olardyng aitqan әnderin estigen jastar qany qaynap, aqyry túra almady, lap qoydy. Eki jaqta sart-súrt úrys bastalyp ketti. Olarda qylysh, bizding jigitterde qoldaryna ne týsse sonymen úruda. Mashinalar órtelude. Jaraqattanghandar eki jaqtan da kóp boldy. Mening sol jaq iyghyma tas tiyip, shapanymdy jyrtyp jiberdi...» dep, sujeti ekshn kinofilimge úqsaytyn  hikayanyzdy soza beripsiz. Qaydaghy qylysh, qaru bolghan bolsa, eng alda túrghan jalang qol bizder bauday týsken bolar edik qoy. Zeyneke, sizding shapanynyzdy jyrtyp, iyghynyzdy jaralap jýrgen ne tas? Órtengen qaydaghy mashinalar? «Qorqyt degende, osylay qorqyt dedim be?» degendi aitqyzdynyz-au.

«Zeniyt» sarayynyng ishinde kazaktar, syrtynda biz, alandaghy elden búryn barghan 113 erkiti túrdyq. Alannan jetken nópir halyqtyng aldynan shyghyp, eng aldymen toqtatqan sol 113 adam bolatynbyz. Al ber jaqta, bizding aldymyzda múzday qarulanghan milisiya, OMON jasaqtary tizildi. Júrttyng júdyryghy týiilip, qatty-qatty dauystaghanmen jenine tyghyp bireui de taskesek alyp shyqpady. Sonda sizding kórip jýrgeniniz ne kórinis, moldeke? Siz shamasy, tilshige kórgen týsinizdi aityp bergensiz-au.
Eki jaqtyng arasynda sayasy teketiresting bolghany ras, orys-kazaktary aq patshagha qyzmetining 400 jyldyghyn toylamaqshy boldy, oghan der kezinde shara aludyng oryna әrtýrli qiytúrqy qaulylarymen Oral qalasynyng basshysy men  oblystyq partiya komiytetining birinshi hatshysy N. Esqaliyev ashyqtan-ashyq jol berip qoydy. Aqyry qyrkýiekting 13-15 kýnderi aralyghynda Oralda órt tútanyp kete jazdady. Biraq kazaktardyng toyyn bolghyzbaymyz degen halyqtyng qangha bitken ishki tәrtibi men ony basqarghan, sol kezgi birden-bir demokratiyalyq úiym «Azat» qozghalysy azamattarynyng belsendi әreketining arqasynda jәne qarsy jaqtyng da ýlkenderining óz adamdaryn sabyrgha shaqyrghany sebep bolyp, bir soyqannyng beti qaytty. Eki ortagha ot salmaqshy bolghan astyrtyn arandatushylardyng is-әreketinen týk shyqpady. Eshkimning túmsyghy qanap, kózi shyqpady. Búghan oqighadan keyin Oralda júmys jýrgizgen Preziydenttik komissiyanyng әbden kózi jetip, dәleldep, qújatqa týsirdi. Biz búl Oral oqighasynyng esh qantógissiz ótkendigin fenomen dep kórsetip, qazaq pen kazak sol bir óliara shaqta bir-birin ókpege qisa da ólimge qimaghanyn kóbirek aita týsken kezimizde siz, moldeke, Oraldan jyraqta jyp-jyly jerde otyryp alyp, bolmaghandy boldy dep soghasyz. Búnynyz qalay? Onsyz da elimizding batys beti oqtyn-oqtyn oghash minez bayqatuda. Sizding suretteuiniz keshegi Janaózendegi kóriniske kelinkireydi. Qazir últ pen úlys arasyna dýrdarazdyq tughyzatyn әngime qajet emes, qayta birin birine jaqyndatatyn, tәuelsiz elimizdi nyghayta týsuge qyzmet qylatyn bayypty pikir kerek. Sizding dualy auzynyzdan sonday sózding shyqqany abzalyraq. Mine, jiyrma jyl ótti, Oraldaghy qazaq pen kazak qoyan-qoltyq aralasyp, dәm-túzy jarasyp, Elbasynyng sayasatyn qoldap, tynysh enbek etude. Búdan artyq ne kerek? Týbi Rabbymyzdyng aldyna barasyz, sonda ne dep jauap beresiz? Qazaq: «Moldanyng aitqanyn iste, istegenin isteme» dep dýmshelerge nalyp, maqaldaghan. Al sizding búlay jauapkershiliksiz sóileuinizden song aitqanynyzdyng ózinen shoshyp qaldyq. Múny qansha adamgha jaydynyz eken?

Kezinde «Egemen Qazaqstan» gazetining Batys Qazaqstan oblysyndaghy tilshisi marqúm Boranghaly Yrzabay aghamyz, odan keyin sol abzal kisining ornyn basqan qazirgi tilshisi Temir Qúsayyn Oral oqighasy jayly jazdy, «Keshe qazaq pen kazak bolyp tartysqandardy tәuelsizdik tabystyrdy» dep taqyrypqa da oralyp  ótti. Sondaghy aitylghandar bylay qalyp, «Qazaqstan tәuelsizdigine 20 jyl» atty merekelik belgimen aishyqtalyp, Z.Ahmedovtyng әngimesine qúrylghan maqalanyng jariyalanghany birtýrli oghash boldy. Búl júrt kónilin kýpti etip, gazet redaksiyasynyng jauapsyzdyghyna  renishin tughyzbaydy ma? Atalghan maqala týskende ondaghylar nege Oraldaghy menshikti tilshisimen habarlasyp, mәselening anyq-qanyghyna barmaghan? Imam aitty eken dep jalaulatyp basa beruge bolady ma? «Egemen Qazaqstandy» elge taratyp otyrghan «Egemen Qazaqstan» respublikalyq gazeti» AQ-nyng preziydenti Sauytbek Abdrahmanov qol astynda bolyp jatqan jaytty qaytip elemegen? Qap, әttegen-ay! Osyghan janym ashidy.

Qadirli imam, esinizge salayyn sizdi alandaghy halyq tolqyp, «Zeniyt» sarayyna bet qoyghanda «azattyq» jigitter aldyrdy. IYә, siz kólikting ýstine shyghyp, Qúran oqydynyz. Biraq jalghyz siz emes, Áulieata meshitining ókili 74 jastaghy Shoqay Álimqúlúly atamyz da Qúran oqyp, ereuildegen elge edәuir yqpal etken edi. Júrt Alla sózine úiydy, sabyr saqtady. Siz tek osy әreketinizdi ghana tilshige aityp beruiniz kerek edi. Joq, sóz arasyna kuә retinde Aysúlu Qadyrbaeva, Jasaral Quanyshәli, Qabibolla Jaqypovty qosyp qoyyp, óziniz kórmegen, әldekimnen estigen, ne oidan shygharghanynyzdy shatasyz. Sizdi osyghan deyin oqighagha qatysqan jigitter kitaptary men maqalalarynda qúrmetpen ataytyn, endi bilmeymin. Elding basty basylymy arqyly jalghan sózdi júrtqa jaydynyz. Siz búl isinizben býginning ghana emes, bolashaqtyng adamyn aldap otyrsyz. Baspasóz - tarihtyng bir paraghy, ol múraghat. Erteng kýnderding bir kýninde «Egemen Qazaqstandy» aqtaryp otyrghan әldebir keleshek tarihshy sizding maqalanyzgha tap bolyp, sol kezde oblystyq mәslihattyng deputaty bolghanynyzgha, eng bastysy imam ekeninizge kónili búljymastay birden qúlap, sózinizge imanday ilanyp qalsa jәne tarihty solay dep jazsa, onyng kinәsi men kýnәsi kimning moynynda bolghany? Osy arasyn oiladynyz ba? Sondyqtan gazet arqyly elden keshirim súrap, «jazdym-janyldym» deniz, әitpese,   alda taghy bireuler tarihty audaryp-tónkerip, «qaharmangha» ainaludy әdet qylyp alar.

Alla-Taghalanyng bir esimi Halyq bolsa, qalyng júrtshylyqtyng kózin baqyraytyp qoyyp, jalghan sóilediniz. Men sizdi Qúday ýshin úyattyn, keshirimnin, tәubanyng auylyna shaqyramyn, әli de kesh emes, mýmkindiginizdi jiberip almanyz, moldeke!..

Osydan shyghatyn jәne bir týiin - 1991 jyly Oralda bolghan oqighagha kezinde Preziydenttik komissiya bergen әdil bagha jartykesh jolda qaldy, ony halyq bilmeydi, sony tarihy qújatqa, kitapqa ainaldyru mәselesi pisip jetti. Búghan ýkimet bey-jay qaramauy tiyis. Bey-jaylyqtyng saldarynan ózining jetpiske tolghanyna oray jergilikti gazetterge shyndyqty býrkep súqbat bergen Nәjimeden Esqaliyev, endi kelip imam Zeynolla Ahmedov siyaqtylar búqaragha jiyrma jyl búrynghy tarihty basqasha, ónin ózgertip, óz qara bastaryna paydasy tiyetindey sipatta jetkizude. Aldynghysy óz ortasynda qogham jәne memleket qayratkeri retinde kórinip, «tarihta sudan aq, sýtten taza» adam keypinde qalghysy kelip tyryssa, keyingisi kim bolyp kóringisi kelip jýrgenin ontýstiktegi qaymaghy búzylmaghan qazaqy júrtshylyq bilmese, biz auyl arasy qashyq bolghan song bayyptay almay otyrmyz. Kózden ketse de, kónilimizde jaqsy imam edi degen qyrymen tanylghan bauyrymyzdyng jiyrma jyldyng ishinde búlaysha qúbylaryn kim bilgen? «Mal alasy syrtynda, adam alasy ishinde» degen osy-au. Payghambarymyz óz hadisterinde: «Sózding jamany - ótirikshilik, jalghan әzil men shiyki pikir. Shynshyl adamgha - jaqsy bagha, ótirikshige - jaman bagha beriledi» dep jәne ózine ziyany bolsa da shyn sóileu din jolyndaghy kýresting bir týri ekendigin eskertken. Osy maqalany jazugha maghan osy qasiyetti sóz kýsh berdi. Áytpese, Z.Ahmedovtyng jeke basynda sharuam shamaly, baspasóz arqyly elge taratqan sózine aldymen bú dýniyede jauap berip alsyn dedim.  
Úzyn sózding qysqa týiini sol, qogham qayratkerleri, sayasattanushylar men bilikti tarihshylarymyz bolyp elding tәuelsizdikke deyingi jiyrma jylghy jýrip ótken jolyn kim kóringenning qoljaulyghyna ainaldyrmaudyng qamyna kirispesek, shyndyqsyz sanagha singen sóz «Bir qúmalaq bir qaryn maydy shiritedinin» kerin keltirmesine kim kepil?
Jana Qazaqstanmen birge janaryp jatqan jas úrpaqtyng kózin aqiqatpen asha alsaq útylmaymyz, al eger kersinshe bolsa, onda Syrym Datúly babamyz aitqanday «Ózinikin soqqan ótirikshiden kýnde jenilemiz»...
Múnaydar BALMOLDA
Qazaqstan Jurnalister odaghynyng mýshesi,
1991 jylghy Oral oqighasyna qatysushy.
«Abay-aqparat»