Júma, 19 Shilde 2024
Áleumet 8980 37 pikir 28 Jeltoqsan, 2020 saghat 11:54

«Tazikten tughan oiy̆». Jenil ónerkәsipke jay qaraugha bolmaydy

Birneshe  kýnnen beri Preziydent Q.Toqaevting Soltýstik Qazaqstan oblysyna saparlay baryp, Petropavldaghy metal plastik óndiretin óndiris orny óndirgen tazikti kórip túrghan suretin әleumettik jelidegi jazghyshtar san-saqqa jýgirtip, jyrdan qyzyq qyp kelemejdep, jerden jeti qoyan tapqanday jelini jeldey estirdi. 

Sonda búl jazghyshtardyng maqsaty ne? Týsinsem búiyrmasyn! 

Eger, sol jazghyshtar ónerkәsipten tittey habary bolghanda, osynday aqymaqtyqqa barmas edi. Bilseniz, ónerkәsip memleketti órkendetip, qúdiretti el qylatyn birden bir faktor. Meyli, ol auyr ónerkәsip bolsyn, meyli jenil ónerkәsip bolsyn, últtyq ekonomikanyng jan tamyry. Preziydentting kórip túrghany – kýndelikti nәrestelerdi shomyldyratyn taziyk. Búl – ónerkәsip ónimderining ishinde jenil ónerkәsip ónimi bolyp esepteledi. 

Q. Toqaev nege atynyng basyn arnauly jenil ónerkәsip óndirushige búryp túr? 

Búl súraqqa jauap beru ýshin, aldymen Sizderge jenil ónerkәsipting birneshe manyzdy tústaryn aita keteyin. 

Birinshi, jenil ónerkәsip ónimderi - adamdardyng kýndelikti negizgi túrmystyq tútynu búiymdary bolyp tabylady. Ol azamattardyng materialdyq jәne mәdeniy-ruhany ómirin jaqsarugha tikeley yqpal etedi.

Ekinshi, jenil ónerkәsip – auyl sharuashylyghyn, auyr ónerkәsipti jәne sharuashylyqtyng basqa da salalaryn óndiristik jabdyqtarmen jәne qosalqy ónimdermen qamdaydy. Sonday-aq, osy salalardyng túraqty damuyna qyzmet etedi.

Ýshinshi, jenil ónerkәsip – eksportty arttyrudyng jәne sol arqyly shetel valutasyn tabudyng manyzdy aspektisi bolyp tabylady.

Tórtinshi, jenil ónerkәsipti ashugha kóp qarjy ketpeydi. Qúrylys kezeni qysqa, oghan salynghan qarjynyng qaytarylymy tez bolady. Sonymen birge, ol budjettik kiristing manyzdy kózderining biri bolyp esepteledi.

Besinshi, jenil ónerkәsipting kóp salasy – enbek kýshterin kóp qajet etetin ónerkәsipke jatady. Búl halyqty júmyspen qamtylugha asa tiyimdi. 

Sonday-aq, memleketting naghyz ónerkәsipti elge ainaluynda kem bolsa bolmaytyn sala. 

Sondyqtan preziydent Q.Toqaevting jenil ónerkәsip salasyna mәn berip, óndirushining júmysymen tanysyp, oghan dem berui aita qalsyn kóregendik.    

Býkil әlemde ekinshi ekonomikalyq túlgha bolyp, әlemdi tiksindirip otyrghan qytay eli de reformanyng alghashqy kezenin osynday úsaq-týiek jenil ónerkәsip tauarlarymen bastap, ary qaray әlemdi jaulaghan joq pa?!  Al, Qytay ekonomikalyq reformasynyng osy saladaghy qyryq jyldyq nәtiyjesi qazirgi kýnde azuy alty qarys kәri imperiyalardyng ózine ekonomikalyq ekspansiyasyn jýrgizip otyr. Kezinde múzday qarulanghan kenes odaghynda osynday «úsaq-týiek» shygharatyn ónerkәsip jelisi bolmaghannan keyin, AQSh sanksiya salghanda, dýkenderding sóresi qanyrap bos qalyp, ekonomikalyq daghdarystan kóz asha almay, sonynda qúlap tyndy. 

«Aqsha tiynnan, jylqy qúlynnan qúralady». Men Preziydent Q.Toqaevtyng búl kórinisin «elimizding dúrys jolgha ayaq basuy» dep baghalaymyn. Ol aldymen qarapayym halyqtyng tirshilik jolyn qarastyryp otyr. Sondyqtan, qos qolmen enbektenip, ónim shygharyp jatqandargha shabyt beru ýshin óndiris ornyna bardy. Búl – bile-bilseniz, óz potensialymyzdy dúrys tanu. 

«Qazaqstanda eshteme óndirilmeydi» dep úlar shu bolyp jatatyndar az emes.  Kórmes týieni de kórmes! Qúdaygha shýkir, biraz nәrseler óndirilip jatyr. Eger, shynymen patriot bolsanyz, sol Qazaqstanda óndirilip jatqan tauardy satyp alynyz! Oghan qoldau kórsetiniz! Preziydent Q.Toqaevting jәne de osynday óndirushilerge baryp, qoldau kórsetip shabyt beruine múryndyq bolynyz! 

Ónim shygharudyng meyli kishkenesi bolsyn, meyli ýlkeni bolsyn, onyng prinsiypi birdey. Barlyghy da birdi birge jalghaghan qajyrly enbekten keledi. Naryqtyq zamanda ónimdi memleket óndirmeydi. Siz ben biz siyaqty kәsipkerler shygharady. Naghyz bilimdi, bilgish, otansýigish bolsanyz, beker qarap jatpay, sauda isteniz! Ónim óndiriniz! Memleketti qúrghaq sóz qútqarmaydy, qajyrly enbek qútqarady. Bizding eldi mәngi bodan bolyp kórmegen, býkil jarty әlemge biylik jýrgizgen imperiya – Týrkiyamen salystyrugha kelmeydi. Olar tarihta biz basqan joldy әlde qashan basyp ótken. Biz endi ghana solar jýrip ótken sýrdekpen bir jyghylyp, bir túryp zorgha kele jatyrmyz. Otyz jylda orda búzyp, er bolatyn jigit bolady da, qyryghynda qyrdan asa almaghan ez de bolady. Biz sol otyzgha endi kelip jatqan elmiz. Aldaghy on jyl Qazaq eli ýshin asa manyzdy uaqyt. 

Eng aldymen sanany janghyrtayyq.

Sol ýshin, «Bas-basyna by bolghan ónkey qiqym» bolmay, memleket basshysy Qasym-Jomart Kemelúlynyng qyzmetin qoldap, bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharyp, bay-quatty el bolugha tyrysayyq!

Erbosyn Núrmúhanúly

Abai.kz

37 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1296
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2029
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2075