Sәrsenbi, 7 Jeltoqsan 2022
Janalyqtar 3497 0 pikir 21 Aqpan, 2012 saghat 03:52

Internet-konferensiya: Dosay Kenjetayúly (jalghasy)

Internet-konferensiyamyzdyng qúrmetti qonaghy Dosay Kenjetayúlyna qoyylyp jatqan saualdardyng deni din taqyrybyn qúraydy. Ózi de osy mazmúndaghy saualdargha bilimi kemel ghalym oqyrman qauymnyng bilgisi keletin qanday mәselege bolsa da yjdaghatpen jalghasty jauap berip otyr.

"Abay-aqparat"

- Qazirgi tanda islamda baysaldylyqty saqtau maqsatynda músylman elderinde әrtýrli sayasy konsepsiyalardyng formalaryn jasauda. Sol konsepsiyanyng biri "uasatiya" konsepsiyasy. Uasat sózine kelsek, maghynasy "orta jol". Músylmandardy orta jolda jýrushi ýmmet ettik deydi Qúranda. endi sol orta joldy iyelenushi, monopolistke ainalushy toptar payda boldy. Birinshi toby - sәlәfiyler, ekinshisi, sopylyq tariqattar. Ekeui de bir-birine tas atady. Mening súrayyn dep otyrghanym, osy orta jolgha biz qalay ene alamyz? Jәne bizding úsynatyn qanday dýniyemiz bar? (diny túrghydan).

Internet-konferensiyamyzdyng qúrmetti qonaghy Dosay Kenjetayúlyna qoyylyp jatqan saualdardyng deni din taqyrybyn qúraydy. Ózi de osy mazmúndaghy saualdargha bilimi kemel ghalym oqyrman qauymnyng bilgisi keletin qanday mәselege bolsa da yjdaghatpen jalghasty jauap berip otyr.

"Abay-aqparat"

- Qazirgi tanda islamda baysaldylyqty saqtau maqsatynda músylman elderinde әrtýrli sayasy konsepsiyalardyng formalaryn jasauda. Sol konsepsiyanyng biri "uasatiya" konsepsiyasy. Uasat sózine kelsek, maghynasy "orta jol". Músylmandardy orta jolda jýrushi ýmmet ettik deydi Qúranda. endi sol orta joldy iyelenushi, monopolistke ainalushy toptar payda boldy. Birinshi toby - sәlәfiyler, ekinshisi, sopylyq tariqattar. Ekeui de bir-birine tas atady. Mening súrayyn dep otyrghanym, osy orta jolgha biz qalay ene alamyz? Jәne bizding úsynatyn qanday dýniyemiz bar? (diny túrghydan).

- Ol jol bizde bar. Din fenomeni, onyng ishinde islamnyng qúqyqtyq qyrynda - Hanafi, aqidalyq qyrynda - Maturidi, tarihy túrghydan Iasauy ilimining teoriyalyq negizderin alyp, qogham qajettiligine qayta úsynugha bolady. Al, «uasatiya konsepsiyasy» islamnyng tabighatynda bar.  Biraq, onda «ifrat jәne tafriyt» túrghysynan orta jol úsynylady. Sonymen qatar, ijmada sunny tórt qúqyqtyq mektepting ózara tendigi maqúldanghan. Biraq, býgingi uasatiya nemese «baysaldy islam» tújyrymynyng astarynda Batystyng qoltanbasy jatyr. «Baysaldy islam» tirkesi Batys evropalyq sayasatshylar men oriyentalisterining Tayau Shyghys ýshin úsynyp otyrghan sayasy oiyny. Osy úghym arqyly arab islam elderine óz degenin jútqyzyp otyr. Onyng mazmúnyna da әser etu arqyly jahandyq ýderisterdi óz baqylauynda ústap otyr. Demek, jana úghym jana qúndylyq. Jana qúndylyq - Batystyki, Shyghys tútynushy ghana. Ony iyesi qalay qoldanghysy keledi -  ózi biledi. Mine, osynday maqsaty biz ýshin beymәlim úghymdardy tarazylamay jatyp kóshire salsanyz, búl qazaqsha aitqanda «balalyq» bolady. Sosyn erteng «qashan keter bizding elden balalyq» dep zarlaghanmen kesh bolady. Batys osy anyqtama, úghymdy sening úranyna ainaldyryp, Tayau Shyghystaghy býlikterdi Qazaqstangha transporttaugha mýddeli. Búl da mәselening sayasy astary. Dúrysy, mening oiymsha, Qazaqstanda islamy bilim men ghylym, diny qúndylyqtardy damytudyng joldaryn tarihy sabaqtastyqty janghyrtu negizinde, strategiyalyq, jýieli, tújyrymdy mehanizm jasau qajet.

Dúrys aitasyz, Qazaqstanda eki top, salafiyler men sopylar arasynda dialektika bastaldy da ketti. Memleket osy eki toptyng eshqaysysyn da qoldamay, zayyrlylyq ústanymy negizinde baqylap otyruy tiyis edi. Biraq birin qamap, birine erkindik berildi. Jalpy, memleketting róli otbasyndaghy «әke» siyaqty bolu kerek. Ol esh balasyn alalamay tepe-teng kórip, tәrbiyeleui tiyis. Endi, mine, memleket «sufizmofobiya» yqpalynda qalyp, olardan qauipti qúbyjyq shygharyp otyr. Nәtiyjesi qazaq últynyng bolashaghy ýshin jaqsy bolmaydy degen oidamyn.

- Zayyrly memleket degen Qazaqstan siyaqty ma?

- Qazaqstan zayyrly, respublikalyq memleket retinde tarih sahnasyna shyqqanyna 20 jyl toldy. Biraq, zayyrlylyq ústanymynyng orny men funksiyasyn әli rettep bolghan joq. Kósh jýre týzeledi. Sol kezde әrbir diny toptar, ózara týsinistik pen tózimdilikte, konstitusiyalyq shenberde tatu-tәtti tirshilik etetin bolady. Diny ghylym men bilim beru terendep, qoghamdyq instituttardyng belsendiligi artady. Ortaq mýdde men iydeologiya qalyptasady. Din men memleket araqatynasy naqtylanyp, tarihy sabaqtastyq jalghasady. Qazaqstanda qazaq últynyng demografiyalyq basymdylyghy artyp, sannan sapa tuady. Diny ghúlamalar payda bolady, din ghalymdarynyng sapasy joghary bolady, mýmkindikteri de keneyedi. Muftiydi «hazret, shayh, qajy» dep sipattau qalady. Qazaqstan Músylmandar din basqarmasynyng bedeli artyp, qoghamda din túrghysynan bedeldi top payda bolady. Sonda tolyq maghynada Qazaqstan zayyrly el bolady. Býgingi tanda demokratiyaly, zayyrly el bolu tәjiriybesin óz boyymyzdan ótkizbey, sezinbey el bolu qiyn bolyp túr.

- Qazir sopylyq tәnәzzulge ketti deydi keybir teologtar búghan oy pikiriniz qanday?

- Mýftiat qoghamdaghy kez kelgen, ózin músylmanmyn degen jamaghatpen dialogta boluy tiyis edi. Sopylardyng qúqyn qorghaytyn birden bir qoghamdyq úiym QMDB boluy kerek edi. Biraq mýftiat osy mәselede óz funksiyasyn sezingisi kelmedi. Búl taghdyr ghoy. Basqa týsindirme artyq bolady. Endeshe, sopylar da qoghamgha, qazirgi zaman talabyna say qyzmet etu tetikterin izdey túrsyn. Bilimderi men biliktilikterin arttyrsyn. Qay qoghamda qalay jәne qanday әdis qoldanu kerektigin ýirensin. Óitkeni Abay aitpaqshy, «ghúmyrdyng ózi aqiqat». Sopylyq  filosofiyada soghan ýilesimdilik shart. Onyng ýstine, búl qogham keshegi ateistik qúndylyqtar negizinde tarihy ótkeni men diny tәjiriybesine jattanyp qalghan. Býgingi qoghamdaghy diny ahualdan keyin sopylar «tanazzul» emes, «infirar» etti dese de bolady.

- Reseyding biraz mýftiyattary, Daghystan, Sheshenstan, Tatarstan, Ózbekstan tipti Týrkmenstannyng Diny Basqarmalary resmy týrde sopylyqty ashyq týrde nasihattauda. «Auyzy kýigen ýrlep ishedi» deydi. Búlar uahhabtardan auzy kýigennen keyin osy qadamgha baryp otyr. Bizdikiler ne istep otyr osy?

- Negizinen sopylyq fenomeni uahabiylik tendensiyagha qarsy túratyn birden bir kýsh edi. Kezinde Týrkiyada uahabiyler ashyqtan ashyq 20 jyl boyy ýzdiksiz nasihat jýrgizgen, biraq nәtiyje ala almady. Sebebi, sopylyq tariqattar da sol qarqyngha say júmys istedi. Memleket tek baqylap qana otyrdy. Qoghamdyq intituttargha basymdylyq berdi. Sonynda uahabiylik tanym qoghamnan oryn ala almady. Ol bir iydeologiya edi. Qazir Saudiyanyng ózinde de uahabiylik iydeologiyadan bas tartu bastaldy. Qaytadan Hanbaly mazhabyna oralu beleng alyp barady. Sebebi, HHI ghasyrda Batys pen Shyghys, suyq soghys, uahabizm, kommunizm siyaqty «izmderge» negizdelgen iydeologiyalar óz ómirshendigin joghaltty. Onyng ýstine «uahabizm» arqyly Saudiyadaghy, qasiyetti mekendegi el, qúbylamyzdyng qarauyly bolyp otyrghan arabtargha degen ókpe-naz ýdep barady. Búl da әlemdik islamofobiyanyng nәtiyjesi ekendigin olar endi ghana týsine bastady. Býgingi tanda jahandanu ýderisining qyspaghy damushy elder nemese últtyq memleketter ýshin basqa joldar men tetikterdi izdeuge iytermeleude.

- Dosay agha, Altyn orda eki jarym ghasyrgha juyq ómir sýrdi. Múnday altyn memleketting dingegi, ruhany ózegi ne boldy? Olardy din biriktirdi deyin desen, Sartaq hristian bolghan eken, Berke han kubravia tarihatynan bolypty. Ózbek han Iassauy pirlerin jan-jaghyna jinapty. Onyng balasy Jәnibek әkesining jolyn búzyp basqalardyng yqpalyna ketipti. Memleketti din biriktiredi degen pikirge osynday da qosylghyng kelmeydi eken. Súraq qoyyp otyrghan sebebim, din salasynda qazir sizden bilgir adam kórip otyrghan joqpyn.

- Búl jerde kez kelgen din turaly emes, әngime islamnyng tarihy jóninde bolyp otyr. Islam dini - eng tózimdi, tolerantty, janalyqqa ashyq, ózge dinge qúrmetpen qaraytyn din retinde tarih sahnasyna shyqty. Al Maurennahr islam din ghylymdarynyng besigine ainaldy. Ghylymda renessans dengeyine jetken kezeng Altyn Orda boldy. Memleketting barlyq qabattary men qúrylymdary islam qúndylyqtary negizinde týledi, janghyrdy. Orda da barlyq din ókilderi, meyli, ol hristian bolsyn, majusi, yahudy bolsyn, toleranttylyq ýstemdik qúrdy. Islam әlemi sayasy jaghynan ekige bólindi. Shynghys han әuleti jәne qúraysh әuleti retinde. Al Altyn Orda Shynghys әuleti negizindegi biylik bolyp, Oghyzdar, kerisinshe, qúraysh әuleti negizindegi biylik retinde Osmanly halifatyn jalghastyrdy. Osy erekshelik Altyn Ordany, býgingi tilmen aitqanda, zayyrly damu qarqynyna úlastyrdy. Jalpy, Shyghys týsiniginde jýie emes, adam faktory algha shyghyp otyrady.

- Múrtaza Búlútay degen dýmshe turaly ne aitasyz? Onyng "Týrkiler qalay músylman boldy?" degen enbegimen tanyssyz ba? Onyng pikirinshe, Tәuekel han túsynda qazaqtar qaru-jaraq jasaudy orystardan kórdi. Biraq, ol óndiristi iygere almady, óitkeni oghan sol kezdegi qazaq qoghamyndaghy din kedergi jasapty. Ol bayghústyng oiynsha, ghylym degen qaru-jaraq jasaumen ólshenedi eken. Ghylym degenimiz adamdy sýi, qúmetteu emes pe?

- Múrtaza Búlútay dintanushy, ghalym adam. Dýmshelikting anyqtamasy basqa. Onyng enbegi ózining derekkózderi shenberinde jazylghan qúndy shygharma. Al, adamnyng qoly jetken derekteri boyynsha sosyn, tanymy men metodologiyasy boyynsha kitaptaghy mәlimetteri ózgerip otyrady. Ghylym degen bir orynda túrmaydy. Ozyq tehnologiyagha qol jetkizuge islam dini eshqashan kedergi bolmaghan. Onday qúbylys tek hristian әleminde boldy. Brunolar sonyng dәleli. Sosyn sizding ghylym týsiniginiz ben Búlútaydyng ghylym týsinigi arasynda jer men kóktey aiyrmashylyq kórinip túr. Siz ghylym dep adamdy sýidi aitasyz, ol kezindegi Iassauiyding ar ilimine keledi eken. Al, Búlútaydyng ghylym - týsinigi pozitivistik ghylym.

- Assalaumagaleykum! Týrkining Tәnirshildik dini turaly ne bilesiz? Adamzattan alghash bolyp Kókte bir-aq Qúdaydyng bar ekenin aitqan osy din emes pe? Endeshe, nege búl tәnirshildikti kóne din retinde qaramasqa? Býgingi ústanyp jýrgen dinimizde Tәnirshildikting keybir elementteri jýr emes pe?

- Adamzat tarihynda monoteistik din - Tәnirlik din ekendigi ras. Teologiyalyq túrghydan, jýz jiyrma tórt myng payghambardyng biri osy týrkilerge kelgen boluy mýmkin. Qúran - Zikr retinde osy aqiqatty eskertu ýshin kelgen. Qúrandaghy qissalar men hikayalardyng jelisi eski týrki mifologiyalarynda, shumer jazbalarynda kezdesedi. Tәnirlik dini - úly týrki órkeniyetining ózegi. Onyng yqpaly Qytay, Mesopatamiya, Shumer, Slavyan, Evropagha әser etken. әl-Faraby kosmologiyasynda da týrkilik dýniyetanym aiqyn kórinis tapqan. Týrkining Tәnirshildik dini bizding dәstýrli týrkilik dýniyetanymnyng negizi. Tәnirlik din - últtyq dinder kategoriyasyna kiretin, bizding ejelgi dinimiz. Týrkilik filosofiya - teoriya men praktika arasyndaghy әrdayym tyghyz baylanys pen ýndestikke negizdelgen. Mine, osynday týrkilik dýniyetanymdyq erekshelikter negizinde qalyptasqan Iassauiyding sopylyq iliminde de rasionalistik dýniyetanymdyq tabighat basym.

Sondyqtan dәstýrli týrkilik dýniyetanym - Iasauy ilimining qalyptasuyndaghy negizgi qúndylyqtyq әri qúbylystyq (fenomenologiyalyq) bastaulardyng túghyry men ústyndyq negizi. Nәtiyjede Iassauy dәstýrli týrkilik dýniyetanym men islam mәdeniyeti arasynda tepe-tendik qoya otyryp, "erkin súhbat" qúra bildi. Iassauy ilimi ózindik metodologiyalar jýiesi arqyly osy tarihi, tabighy súhbattyng jýzege asyryluyndaghy basty sebep әri býgingi qazaq filosofiyasynyng islam jәne týrki órkeniyetterining birtútas bolmystyq erekshelikterge ie boluyna yqpal etken arnaly ózek. Búl turaly «Qoja Ahmet Iassauy dýniyetanymy» degen zertteu enbegimde toqtalghanmyn.

- Doseke, din adamysyz. "Imandy adamnyng jýzinen núr tógilip túrady" deushi edi, biraq siz nege ýnemi túnjyrap, betinizden zәr tógilip túrady. Odan keyin diny pikirtalastar kezinde din adamyna jaraspaytyn óte dóreki sózder men keketulerdi, qorlap-masqaralaudyng týr-týrin paydalanasyz. Oqyp otyrghan adam las nәrsege qaraghanday әserde qalady. Osy pikirtalastardy salmaqty, imandy túrghydan jýrgizuge bola ma?

- Bolady, onyng da óz uaqyty keledi. Qazirgi bas-basyna mýfty bolyp, ózining bos keudesin kórsetip jýrgen, 5-6 kitap oqyp alyp, bilgishsingen «ghúlamalargha» osynday minez kórsetpesen, betinen qaytpay órship, eldi odan sayyn adastyruy mýmkin. Múnday metod tarihta kóp kezdesedi. Mәulana Jalaluddin Rumiyding «Masnaui» degen enbegin oqyp kóriniz. Mening aitqandaryma sosyn kóziniz jetedi. Uaqyt óte kele shynayy din ghalymdary shyghar, diny ahual da retteler, sol kezde kýlip jýretin bolamyn, al qazir Abay aitpaqshy «qaynaydy qanyn, ashidy janyn» degendey hәldemiz, ainalayyn. Sizding de hәliniz menikindey siyaqty, óitkeni tilinizden bal tamyp túr...

- Qazaqtyng arasynda tarihta sopylar kezdesken, biraq tútas últ sopylyqty ústanbaghan. Dosay myrza, nege býkil últ sopylyq jolmen jýrgendey dәleldeuge tyrysasyzdar. Odan eshtene ónbeytinin bile túra, nege dau tughyzugha qúmarsyzdar. Odan keyin Ábsattar qajy basqaratyn mýftiyatty jekkóruding astarynda ne bar, aitsanyz. Tipten songhy kezde sopylyq Hanafy mazhabynda dep búryn-sondy aitpaghan pikirdi aityp jýrsizder. Onda QMDB-nyng eki jyl búryn sopylargha arnap shygharghan pәtuasy ne boldy? Jalpy, sol QMDB-nyng siz ústanghan jolgha qatysty pәtuasyna kelisesiz be?

- Tarih sahnasyna qazaq bolmysynyn, mәdeniyetining shyghuyna negizgi sebep, islam dini ekendigi barshamyzgha ayan. Islam dini qazaqta sopylyq tanym arqyly qalyptasty. Nelikten sopylyq tanym arqyly qalyptasty deseniz, sol dәuirlerde HII-HIH sopylyq tanym óte yqpaldy boldy әri ýstem tanym retinde tarihtan oryn aldy. Búl turaly mening «Islamdaghy diny tanym jәne onyng damu satylary» degen enbegimnen oquynyzgha bolady. Týsinuge jenil bolu ýshin sizge bir analogiyalyq qalypty úsynayyn: býgingi zertteulermen tanys bolsanyz, Filosofiya jәne sayasattanu institutynda A.Kosichenko degen filosof, bir maqalasynda qazaqtardyng 15 payyzy ghana músylman depti. Ólshemi - júma namazyna baratyndardyng sany qazaqtardyng 15 payyzyn qúraydy eken. Sizshe, osy pikirmen kelisuge bola ma? Meninshe joq. Birinshiden, hanafy mazhaby boyynsha «amal men iman» bir emes. Ekinshiden, kulturologiyalyq, sosiologiyalyq jәne din fenomenologiyasy túrghysynan ózin qazaqpyn degenderding barlyghy (músylman) namaz oqysa da, oqymasa da islam dininde dep esepteymin. Tura sol siyaqty sopylyqty ústansa da, ústanbasa da sopylyq tanym ol kezde basym, dominant bolatyn. Kerek deseniz, mutakallim sufi, mufaqqih sufi, han sufy bolghanymen túrmay, qazaqtyng әrbir ruy tolyghymen tútastay bir shayhtyng muritteri sanalatyn. Árbir rudyng pir tútatyn ózining qojasy men súltany boldy. Búl dәstýr ótken ghasyrgha deyin, tipti kenestik jýie kezinde de saqtaldy. Búghan tang qalyp otyrghan shygharsyz, iya men de tang qalghanmyn. Biraq búl tariyh, búl tanym, búl diny týsinik. Amal qansha, solay. Al, biraq osy qúbylys sopylyq filosofiyasynyng ústanymy men teoriyasyna say ma? Joq. Biraq, solay eken dep tarihty dattap, joqqa shygharugha bola ma? Joq, bauyrym, odan sabaq alu shart! Men dәleldegende diny tarihymyzdyng osynday ereksheligi baryn aityp jýrmin. Mening izdegenim dau emes, tarihy shyndyq. Bizding músylmandyq týsinigimizdegi negizgi jeli osy sopylyq tanym. Mysaly, Abaydy alayyq, sopylyqty joqqa shygharmaghan, qayta ol joldyng auyrlyghyn aitady. Býgingi sopymyn dep jýrgenderdi, jappay tariqatqa kirip jýrgenderdi synaydy. Sonymen qatar, sopylyqtyng ústanymy bolyp tabylatyn «didar talap» mәselesin, alalaghan ras bola ma? Aqiqat bolsa, jalpygha birdey bolsyn deydi. Sonymen, Abay sopy bolghan emes deyik. Al, endi artyna qaldyrghan múrasyn taldap kórinizshi, sopylyq tanym siresip túr. Sopylyq tanymdy ereksheleytin onyng týsinikteri, tanymdyq negizderi, úghymdary, ústanymy men iydeyalary. Qajet dep tapsanyz, «Qoja Ahmet Iasauy dýniyetanymy» degen monografiyamda osy mәsele taldanghan, oqyrsyz. Sondyqtan  barlyq qyryna toqtala almaymyn. Abaydyng «...osy ýsh sýng bolady imany gýl» degenine toqtalayyn. Kezinde Iassauy babamyz imandy tórtke bólip týsindirdi. Olar sharighat satysyndaghy imangha «imany bostan», tariqat satysyndaghy imangha «imany gýl», maghrifat satysyndaghy imangha «imany syr», haqiqat satysyndaghy imangha «imany núr» dep anyqtama berdi. Búl adamnyng ruhany dәrejesi men imannyng kemeldenu satysyn kórsetedi. Búl payghambardyng arabtyng ajamnan artyqshylyghy taqualyghynda degen pikirine say tújyrym bolatyn. Sebebi, Iassauiyden búrynghy «Murjiia» degen aghymnyng ókilderi imandy bólgende, imany arab, imany ajam (parsy), imany atrak» (týrik) dep imandy tegine qaray bóletin. Búl - Qúrangha da, Payghambar sunnetine de ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn. Eng tómengi satyda týrkining imany esepteletin. Hosh, Abay da sol Iassauy babamyzdyng iman gýl dәrejesin ózinshe týsindirip otyr. Ýsh sýi búl ghashyqtyq jolyndaghy sopylardyng ústanymy bolatyn. IYdeyasy - Allanyng didary. Sopy Allayar, Shayiry farid búlar Abaydyng etalony. Abaydy múralaryna qarap naghyz sufy bolghan dep aitugha bola ma? Áriyne! Sopylyq Abay ýshin Alataudyng shynynday boldy, al sopylardy synady. Jalghan sopylardy Iassauy de óltire synaghan.

Sopylyq tariqattar islam ghylymynda ekige bólinedi: sunny jәne shii. Sunny tariqattardyng negizgisi on eki tariqat. Solardyng basynda týrkiler arasynda Iassauiya túr. Iassauy tariqaty arqyly búl topyraqqa Hanafy mazhaby ornyqty. Sopylyq bolmaghanda Shiy bolyp keter me edik kim bilsin. Men múny shiiylerdi múqatu ýshin aityp otyrgham joq. Qazaqtardyng Sunny Hanafy mazhabynda boluynyng basty sebebi de sopylyq tariqattar. Al, siz «sopylyq hanafy mazhabynda dep búryn-sondy aitpaghan pikirdi aityp jýrsiz» deysiz. Men zerttep jýrgen salam osy islam filosofiyasy, Iassauy bolghandyqtan aityp otyrmyn. Qazaq músylmandyq tarihy men erekshelikteri negizgi zertteu aspektim bolghandyqtan aityp otyrmyn. Iassauiyding Hanafy mazhaby, Maturidy aqidasy negizindegi tariqat qúrghandyghyn, dissertasiyalarymda, monografiyalarymda tolyq dәleldengen. Men búl taqyrypty 18 jyl boyy zerttep kelemin. Al, sizding basqa derekteriniz bolsa, aitynyz tanysyp kóreyik.

Al, endi mýftiattyng sopylyq turaly pәtuasy «bitke ókpelep tonyn otqa jaqqanday» ghana әser qaldyrdy. Kezinde Iraqta Harauy degen ghúlama aitqan eken: «Eger sufy sózi Qúranda joq dese, kelisuge bolady, al eger sopylyq Qúranda joq dese, onda ol adam adasyp jýr. Sebebi, sopylyq islamnyng mәni, sopylyq tolyghymen morali, ahlaq, payghambarlyq minez» dep. Sol siyaqty mәselege «Qúranda bar ma, joq padegen súraq arqyly qaraytyn mýftiatqa ne deuge bolady. Onyng ýstine múnday ústanym Maturidiya metodyna da qayshy keledi. Olay bolsa, Qúranda namaz da joq, oraza da joq, payghambar da joq... Qúranda salat bar, saum bar, naby bar, rasul bar. Maturidy aqidasy men ústanymy boyynsha mәsele Qúrangha qayshy emes pe? dep qaraydy. Sondyqtan QMDB-nyng sopylyq turaly pәtuasynyng tarihy túrghydan da, tanymdyq túrghydan da, Hanafy sharighaty túrghysynan da ýkimining negizi men tiyanaghy joq dep esepteymin. Sopylyqty sunny mazhab ishinde tek  hanbaliyler ghana synaghan, hanafiyler qoldap, quattaghan.

Sosyn bauyrym, sopylyq «mening ústanghan» jolym emes. Men sopy emes, sol joldy zerttep jýrgen ghalymmyn. Biraq, sopy bolu armanym. Iassauy babamyz aitpaqshy, búl jol jalpygha birdey jol emes. Búl jol  - tandaulylardyng joly. Búl jol - Allanyng núryna ghashyq bolghandargha ghana arnalghan. Solar ghana búl joldan nәsibin ala alady. Odan búryn sharighat satysynan joghyn tappay, kónil dariyasyndaghy tynshu bitpes, sheksiz tolqyndargha tynyshtyq izdegender búl jolgha dәti shydap bara alady.  Keudesindegi shynghyryp túrghan menmendikti ezip, topyraq bolu ýshin barady. Al men bolsam, pendeshiligim basym, ol jolgha ne betimmen baramyn. Mening qazirgi hәlimde sharighat satysymen-aq qanaghat tútamyn. Sondyqtan Iassauiydi dәriptegende, bar qazaq sopylyq jolmen jýrsin degen maqsatpen emes, tarihyn bilsin, Iassauiyge úqsap baqsyn degen niyet.

Al, endi jalpy sopylar mýufiatty nege synaydy? Búl jaghynan maghan belgili tanymdyq, psihologiyalyq әdistemelik aiyrmashylyq bar. Qalghanyn muftiat ózi oilansyn. Jeke óz basym, Ábsattar Derbisәli (Dәruish Ály sopylyq tanymnyng iyisi shyghyp túrghan joq pa) aghamyzdy jek kórmeymin, ghalym adam, mýfty retinde syilaymyn, qúrmetteymin. Ol kisi qarbalas mýftiylik qyzmette jýrse de, zertteulerden qol ýzgen emes, yaghni, ghylymgha adaldyghymen tarihta qalatyn, qazaq ruhaniyatynda da mýfty retinde ózindik orny bar túlgha ekendigin moyyndaymyn. Biraq, búl degen sóz muftiydi synamau degen maghynagha kelmeydi. Bir-eki ret mýftiydi synaghanymdy bilemin. Keyingisi osydan 2 ay búryn Filosofiya institutynda býgingi diny ahualgha qatysty konferesiya bolghan, sonda aityldy. Osydan eki jyl búryn mýftiymen Týrkistanda dastarhandas bolyp qaldym. Dastarhan basynda S.Pirәliyev, Abay uniyversiytetining rektory, U. Bishimbaev, qazirgi mәjilis deputaty, Rayymberdiyev,  Yassauy uniyversiytetining viyse preziydenti jәne eks-imam A. Tólegenov te bar. S. Pirәliyev súhbat barysynda mýftiyden: «Biz hanafy jolymen jýremiz be, joq әlde Iassauy jolymen be?» dep súrady. Mýfti: «Joq, biz Hanafy jolymen jýremiz» dep qoyyp qaldy, ar jaghyn týsindirgen de joq. Men jasymnyng kishiligin esime alyp, onyng ýstine mýftiydi júrttyng aldynda ynghaysyz jaghdaygha qaldyrmayyn, keyin ózine jeke aitarmyn degen oimen «tilimdi tistep otyrdym». Biraq ol әreketim úzaqqa sozylmady. Sebebi, sol kezde eks-imam, dýmshe molda Asylbek Tólegenov, sopylyqty Qúrangha jat, islamgha jat aghym, bir mәdeniyet retinde tanytyp, sózge aralasa berdi. Shydamnyng da shegi bar, men de dýrse qoya berdim. Jalpy, búl jerde mýfty S. Pirәliyevke «ekeui de bir jol» deui kerek edi. Aytpady. Bilimi jetpedi me? Joq әlde, basqa da qysym boldy ma? Ol jaghy týsiniksiz. Mýfty sipatymen bolmasa da, ghalym sipatymen shyndyqty aitu kerek edi. Osy súhbatty filosoftargha diny ahualdy taldau kezinde Almatyda aityp berdim. Sol mýftiyding qúlaghyna jetken bolu kerek. Mening dertim basqada, men eshkimdi jek kórip nemese kóre almaghanymnan emes, diny mәselede, mýmkindiginshe elge aqiqatty aitqandy qalaymyn. Bilse bir basqa, bilmese, bilmedim dese, eki ese sauap alady. Islamda bilmegen aiyp emes, biluge úmtylmaghan aiyp. Qayta mýfty osy oiymdy oqyp, synnan qorytyndy shygharady dep ýmittenemin. Islam tarihynda «raddialar», yaghni, ózara syn, diny ghylymdardyng jandanuyna sebep bolghanyn, Ábsattar agham jaqsy bilui tiyis.

- Doseke internet-konferensiyagha shyghyp, oqyrmangha ashyq súqbat berip jatqanynyzgha rahmet. Mening sizge qoyar súraqtarym:

Yassauy turaly jazghan monografiyanyzdyng alghashqy tarauynda Islamgha deyingi týrkilerding diny senimi sóz bolady. Men alghashqyda múny týsinbegen edim. Songhy uaqytta osy mәselege jiti nazar audaryp jýrmin. Jalpy, qúndylyq ataulynyng qaynar kózi din ekeni týsinikti. Islam kelmey túryp ta týrkilerde ar-újdan, әdep, ibalyq, inabattylyq, t.b. moralidyq qúndylyqtar bolghan. Álbette, múnyng bәri bir uaqyttary týrkilerge de payghambar kelgenin әigileydi. Ony foliklorlyq derekterge qarap, keyde Ozghan (Oghyz), keyde Jylauyq payghambar,keyde Qazyghúrt baba, keyde Qorqyt dep jýrmiz. Qalay bolghanda da Islamdy týrkilerding jatsynbay qabyldauynyng astarynda tereng bir ýndestikting jatqany anyq. Monografiyanyzda eki eski mәdeniyet pen jana dinning transformasiyalyq qatynasta bolghanyn ashugha tyrysqansyz. Degenmen, bir qaynauy kem siyaqty. Yaghni, mәsele tolyq ashylmaghan tәrizdi. Búghan derekter azdyq etti me, joq әlde basqa bir syry bar ma?

- Óte dúrys angharghansyn, rahmet. Derektik negizder jetpedi. Islamnan búrynghy dinimiz turaly tarihy zertteuler men derekter sanauly-aq. Týrkilik dýniyetanymdy qúrap túrghan úghymdyq komponentter negizinde Tәnir, adam jәne әlem turaly týsinikterdi shyghardym da olardy tarihy kenistikke otyrtugha mýmkindik bolmady. Biraq din fenomenologiyasy túrghysynan, eki din arasyndaghy úqsastyqtar men mazmúndyq aiyrmashylyqtardy kórsetumen shekteldim. Din fenomenologiyasy túrghysynan qaraghanda, payghambarlyq instituttyng mәni men tabighatyn salystyryp kórseniz, týrkilerding de óz payghambary bolghandyghy týsinikti. Kezinde anyzdardy alyp germenevtikalyq týsindirme jasaugha uaqyt tyghyz boldy. Endi qazir qayta saralap jatyrmyn.

- Yasauy jóninde jazylghan enbek - qazaqtyng peshenesindegi songhy elu jylda jazylghan 10 iri enbekting biri deuge tolyq negiz bar. Ásirese, maghan qazaqtyng sal-serilik dәstýri men sopylyqtaghy sayru-suluk maqamyn salystarghanynyz qatty únady. Ras, sal-serilik keruenning basyna Asan qayghy, Búqar, Dulat, Abaylardy qoyatyn bolsaq, búl dәstýrding sopylyq ilimmen sabaqtasyp jatqanyn angharu qiyn emes. Desek te, búl tújyrymgha tereng izdenisting nәtiyjesinde keldiniz be, әlde oilamaghan jerden (mysaly, terminderding úqsastyghy) nemese shabytpen ortagha shyqty ma?

- Jalpy monografiya - filosofiyalyq taldaulargha qúrylghan. Búl taldaudyng ereksheligi onyng dýniyetanymdyq qabattardyng mәni men formasyn anyqtaudan bastalady. Sosyn onyng ishindegi qúraushy komponentterdi saralaysyn. Sosyn qúbylys, mәn, әlem, kenistik, ústanym teoriya barlyghy iydeyany anyqtaydy. Odan keyin qoldaghy derekterdi soghan qaray jikteysin. Osy metologiyalyq jýiem. Áriyne, ol әlemge kiru ýshin de shabyt kerek qoy. Sonda ghana lәzzat alasyn...

- Eski derekterge (Mysaly, F.Kópirúly) kóz jýgirtetin bolsaq, Yassauy tarihatynyng silsilasy ýzilgendigi aitylady. Degenmen, 19 ghasyrda Ferghana jazyghynda shashty ishandar degen atpen Yassauy tarihatynyng qayta kórinis bergenin kezinde Bennigson jazyp qaldyrdy. Muminov pen Babadjanov ta Ándijangha baryp, Yasauiyding mórin ústaghan sopylardy kórip qaytqanyn jazdy uaqytysynda. Áytse de, búl derekterding ózi tarihattyng ólmegenine tolyq dәlel emes. Meninshe, Yassauy tarihatynyng silsilasy ýzilgenimen, biraq, qauymdastyqtyng qúndylyqtary, jalpy, qazaq halqynyng diny qúndylyghyna ainalyp ketken siyaqty. Osy túrghydan alghanda, Yassauy tarihatyn tiriltemin dep әurelengenshe, sol mәdeniyetti, qúndylyqty tiriltken jón tәrizdi. Osylay etsek qana dәstýrli jolymyzdy aman saqtay alatyn siyaqtymyz. Búghan ne deysiz?

Qúrmetpen Múhan Isahan

- Osyghan úqsas súraqqa jogharyda jauap berdim. Qazaq memleketi túrghanda, Iassauy kesenesi osy aibynymen túrghanda, Iassauy ilimi men mәdeniyeti ólmeydi. Qansha jel, dauyl soqsa da. Búl jol ústanymy, psihotehnikasy, iydeyasy túrghysynan jandandy dep esepteymin. Al, damu jaghy uaqyttyng enshisinde. Qazaq qoghamynda sopylyqtyng ekinshi satysy týlep shyghady. Transformasiyalanyp, damugha mýmkindigi bar. Ol ýshin bilim jәne bilim, tanymdyq dengey shart. Qazirgi sopylar ózderining qatelikterin tolyq týsingende ghylymnyn, qoghamnyng talaptaryn eskerip otyratyn bolady dep senemin. Sopylyqta Alla, әlem jәne adam arasynda ýndestik shart ekendigin bilesin.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2532
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1560
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1817