Biyl «Atamannyng aqyry» kinokartinasyna 50 jyl toldy. Taspalanghanyna jarty ghasyr uaqyt ótse de, әli kýnge kórermenderin joghaltqan joq. Tolyqmetrajdy, eki seriyaly, detektiv janrynda týsirilgen túnghysh qazaq kórkem filimi. 1920-21 jyldardaghy Qazaqstan men Qytaydyng Shynjan-Úighyr aimaghyndaghy tarihy oqighalar jayly bayandalady. Ataman Dutov bastaghan aq gvardiyashy­lardyng әrketteri sipattalghan. Dutovtyng bandasyn jong turaly operasiya dayyndalady. Ony oryndau chekist Shadiyarovqa jýkteledi. Ol atamannyng shtabyna enip, әbden onyng senimine kirip alyp, óz basyn qaterge tige jýre, berilgen tapsyrmany abyroymen oryndap shyghady.

Basty róldegi Qasymhan Shadiyarovty kino jәne teatr aktery, KSRO-nyng jәne Qazaqstannyng Halyq artiysi, Memlekettik syilyqtyng laureaty Asanәli Áshimov somdaghan. 1972 jyly osy filim ýshin A.Mihalkov-Konchalovskiyge, E.Tropininge (ssenariy avtorlary) jәne A.Áshimovke Qazaqstan memlekettik syilyghy berildi.

Tayauda osy filimning jәne «Qyz Jibek» kinokartinasynyng qúrmetine QR-nyng Sifrlyq damu, innovasiyalar jәne aerogharysh ónerkәsibi ministrligi «Qazaq kinosynyng altyn qory» seriyasymen poshta markalaryn ainalymgha shyghardy.

QR Preziydenti Qasym-Jomart Toqaev Asanәli Áshimovti milliondaghan kórermen yqylasyna bólengen «Atamannyng aqyry» kórkem filimining týsirilgenine 50 jyl toluyna oray qúttyqtady.

Biz de «Shadiyarovty» qúttyqtay baryp, jaqsy súhbat qúrdyq.

Týske deyin – Bekejan, týsten keyin Qasymhan bolyp oinadym

– Asanәli agha, búl kinokartina biz jaryq dýniyege endi kelip jatqanda týsirilipti. Jarty ghasyr ótti!

– Endi býgin súhbat alyp otyrmyz deysing ghoy?!

– Dәl solay, agha! Búrynyraqta bergen bir súhbatynyzda «týske deyin – Bekejan, týsten keyin Qasymhan bolyp oinaghan kýnderim bastaldy» depsiz. Biz de әngimemizdi «Atamannyng aqyrynan» bastasaq. Dәstýrli súraq: búl kartinagha qalay keldiniz? Sonda búl filim «Qyz Jibekpen» qatar týsirilgen boldy ghoy?

– «Atamannyng aqyry» qazaq tarihyndaghy detektiv janryndaghy túnghysh filim bolsa,«Qyz Jibek» – túnghysh tarihy filim. «Qyz Jibekti» týsiru – tútas bir kezeng ghoy. Ol kezde Mәskeu jaqqa qaraymyz. Qarjy solardan. Oghan deyin bizge tarihy filim týsiruge rúqsat bermegen. «Qyz Jibekti» әueli Shynghys Aytmatovtyng bedelimen qyrghyzdar týsirmek bolghan. Mәskeuden rúqsat ta alyp, jospargha engizgen. Bizding «Qarash-qarash oqighasyn», «Kókserekti» de týsirip jýrgen sol qyrghyz rejisserleri ghoy. Ózderinde jóndi tarihi, salmaqty material joq, sondyqtan bizding shygharmalargha qyzygha beredi. Biraq aitu kerek, ol tústaghy qyrghyz rejisserleri myqty boldy.
Sodan búl kartinagha ókimet aralasyp, Diymekeng (Dinmúhamed Qonaev): «Bizding filimdi nege qyrghyzdar týsirui kerek?» – dep namysqa tyrysyp, tartyp alghanday boldy. Rólderge synaq bastalyp ketti. Qyz Jibekting róline 500-dey qyz týsuge ynta bildirgen. Bәri birdey ekrangha týspese de, suret arqyly synaqqa týskender óte kóp boldy. Bekejan róline Ydyrys Noghaybaev, Núrmúhan Jantóriyn, Kәuken Kenjetaev, Ánuar Moldabekov jәne men «talastyq». Bәsekelesterim – kileng myqtylar. Sosyn teatrgha kelip, sehtan kostum men dulyghany tandap kiyip, qazirgi tilmen aitqanda, kastingten ótuge bardym. Yqylasym asa joghary, osy rólde qalayda oinaghym keledi.

Synaq kezinde ong jambasyma keletin ýzindi berildi. Ghabit Mýsirepov mening oiynymdy kórip: «Bekejan mynau ghoy!» – depti. Sóitip, júldyzym janyp shygha keldim. Quanyshymda shek joq.

Jalyndap túrghan jastyq kezen. 31-32-degi kezimiz ghoy. Boydaghy kýsh-quat asyp-tasyp túrghan shaq. Oghan deyin Bekejan rólin operalyq teatrdan kórip jýrgenim bar, sondyqtan asqan yqylaspen kirisip kettim. Biraq rejissermen kelisip aldym. «Men Bekejandy el auzyndaghy dóreki, úrda-jyq, qaraqshy beynesinde emes, bir basynda aqyldylyghy da, anghaldyghy da bar, jerin sýigen aq jýregi, elin qorghaytyn bilegi bar naghyz dala serisi etip kórsetem», – dedim. Rejisser kelisti. Maghan búl róldi oinauda tolyqtay erkindik berildi.
Bir kýni Shәken agha Aymanovtan habar kelsin. «Atamannyng aqyry» filimining ssenariyi bekitilip, oghan akterlardy irikteu bastalghanda: «Basqa keyipkerlerde sharuam joq. Qasymhan Shadiyarovtyng róline dayarlap otyrghan adamym bar. Ol – Áshimov», – dep komissiya jinalysynda otyryp alypty. «Armanym bolghan Bekejan obrazyna qolym endi jetkende, búl qiyn boldy ghoy?..» – deymin Shәkene artyq sóz aita almay kýmiljip. Shyndyghyn aitqanda, eki róldi qalay alyp jýremin dep shamaly tartyndym. Maghan әzirge beymәlim Qasymhannan góri Bekejangha kóbirek kónilim auyp túr. Sonda Shәken: «Aqymaq bolma! Shet elding artisteri bir uaqytta tórt filimge qatar týsedi. Osy filim maghan jýktelgende, basty rólde men seni kórdim. Qalghan әngimeni keyinge qaldyrayyq», – dep әngimeni qysqa qayyrdy. Kelispeske sharang joq. Ol endi Shәkeng ghoy!

Sóitip qos filimning qos kinorejissery – Súltan Qojyqov pen Shәken Aymanov mening «Qyz Jibek» pen «Atamannyng aqyryndaghy» mәselemdi sheshuge kiristi. Arnayy júmys kestesi jasaldy. Eng bastysy, ózara týsinistikting boluyna kóp kónil bólindi. Sosyn týske deyin – Bekejan, týsten keyin Qasymhan bolyp oinaghan kýnderim bastalyp ketti.

Qyzuqandy rólden salqynqandy rólge enuding ózi bir ghaniybet edi!

– Eki kartina bir-birine mýldem úqsamaytyn eki kezendi bayandaydy. Bir kýnde bir obrazdan shyghyp, ekinshi obrazgha ene ketu qiyngha soqqan joq pa?

– Qiyngha soqqan joq. Qayta eki rólding bir-birine tiygizgen kómegi kóp boldy. Qyzuqandy rólden salqynqandy rólge enuding ózi bir ghaniybet edi! Eki rólge de asyghyp túratynmyn. Boyymda ne bar, sonyng bәrin ayausyz berdim, janymdy saldym. Bekejannyng epizodyna týsip kelgen son, Qasymhan onaylau beriletin. Qyzuqandy Bekejannyng minezin sәl sabasyna týsire qoysam, Qasymhannyng harakterin dәl ústap alamyn. Óitkeni, Qasymhan – әr qadamyn asa saqtyqpen jasaytyn aqyldyng adamy. Áytpese ol barlaushy bolyp, memlekettik dengeydegi manyzdy tapsyrmany orynday alar ma edi. Al kerisinshe, Qasymhannan keyin Bekejannyng jan-dýniyesine enu qiyndau tiyetin. Oghan óte saq chekist siyaqty úzaq oilanyp otyrsan, qate qadam jasamaugha tyrysamyn dep qaraylay bersen, anghaldau batyrdyng beynesinen mýlde aulaqtap keter edin.

«Atamannyng aqyrynda» da maghan tolyqtay erkindik berildi. Negizgi partnerym – Shәkenning ózi. Ýlken, iri plandarda Shәkenning ózi kadr syrtynda menimen «sóilesip» otyrady. Shәkendi aldaugha bolmaydy. Janymyz lýpildep, әr dublidi tabighy oinaugha tyrysatynbyz. Akterding jýregi óz keudesine syimay lýpildep ala jónelse, sol jerden bir nәrse shyghady degen sóz. Solay boldy. Eki filimdi de ekrangha abyroymen alyp shyqtyq qoy.

«Atamannyng aqyry» «Qyz Jibekten» kesh bastalghanymen, bir jylgha jetpey, 11 aida týsirilip bitti. Búl kino salasynyng sol kezdegi ólshemimen baghalaghanda rekordtyq kórsetkish bolatyn. Osynshalyqty qysqa mer­zimde kórkemdik dengeyi biyik klassikalyq tuyndy týsiruding negizgi kilti – óz isi­ning naghyz mamany atanghan kil myq­ty­lardyng toptasuy boldy. Filimdi qoyghan kinorejisser Shәken Aymanovtan bastap, assiys­tenti – Quat Ábuseyitov, operatory – Ashat Ashrapov, kompozitory Erkeghaly Rah­madiyev bastaghan shyn daryndar filimge mәngilik ghúmyr syilady.

– Jogharyda aityp ketkeninizdey, «Qyz Jibekti» o basta qyrghyzdar týsiremiz depti. Al «Atamannyng aqyryna» úighyr aghayyndardyng «talasqany» ras pa, agha?

– «Atamannyng aqyryndaghy» Qasymhan Shadiyarov – ómirde bolghan adam. Qasymhan Shanyshev degen tatarshatys qazaq. Jalpy, búl filim Diymekenning tapsyrysymen týsirilgen. Sol jyldary «Izvestiya» gazetine Shadiyarov turaly bir maqala jariyalanyp, Diymekene Shәkeng jolyghyp qalghanda, «Mynau kinogha súranyp túrghan dýnie eken» deydi.

«Atamannyng aqyry» týsirilip bitkende, Diymekene Shanyshevtyng alys tuystary keledi. Tatar últynan. IYә, úighyrlar da «búl bizdiki» degen jaghdaylar bolghan. Dutovty óltirgen Shadiyarov emes, úighyrlar dedi. Olardyng algha tartqan uәji – Shanyshevtyng janynda jýrgen ong qol, sol qoldary úighyr bolghan. Mahmud Qojamiyarov degen úighyr ong qoly bolghan. Dutovtyng basyn kesip alyp, qap­qa salyp әkelgen sol boluy kerek. Al negizgi operasiyany basqarghan – Shanyshev. Ol baydyng balasy bolghan. Baydyng túqymysyng dep qudalaghan song ol osy operasiyany moynyna alghan. «Qiyn operasiyany jasap, sizderding aldarynyzda ózimdi-ózim aqtaymyn» deydi. Operasiyany óte sәtti úiymdastyrady. Biraq biraz uaqyt ótkennen keyin «búl bәribir baydyng balasy, dos bola almaydy, senuge bolmaydy» dep izine týsken song tau arqyly qyrghyz eline qaray qashqan. Sodan iz-týzsiz ketken.

– Filimning 90 payyzy Ózbekstanda, 10 payyzy Qazaqstanda týsirilipti. Nege?

– Ol tústa elektr symdary men asfalit joldary joq kentti nemese qalanyng bir bóligin tabu qiynnyng qiyny edi. Filim oqighalaryndaghy HH ghasyrdyng 20-jyldaryna tәn kórinister sonau alystaghy Hiuadan tabyldy. Sóitip filim kadrlarynyng biraz bóligi Ózbekstan jerinde týsirildi. Hiua shaharyndaghy ortalyq bazar, keruen saray, qamal qabyrghalary kartina jelisimen ýilese ketti. Al ózimizdi alatyn bolsaq, Almatydaghy kóne shirkeu tóniregi men Jarkenttegi Uәlibay meshitining aumaghynda, Kegen, Narynqol manayynda da biraz epizodtyq kórinister týsirildi.

– Shadiyarovta bir dublida-aq sәtti oryndap shyqqan epizodynyz esinizde me? Al eng qiyn soqqan kórinis qaysy? Jalpy, keyin «qap, osylay oinaghanda ghoy!» deytin «әttegen-aylar» boldy ma?

– «Áttegen-ay» kez-kelgen akterda bolady. Bәri bitken son, ózing de kórermen retinde qarap otyrghanda, «qap-ay, myna túsyn kishkene osylay oinap jibergende, әne bir qimyldy bylaysha jasaghanda» degen sekildi oilar keledi, әriyne. Biraq ol da dúrys emes. Kórermenge eng alghash jol tartqan kartina әrqashan birinshi bolyp qalady.

Ol kezde bir epizod on-on bes dubligha deyin týsiriletin. Qazir ghoy,bir, әri ketse eki dubli jasaydy. Sifrlyq tehnologiyanyng jemisi. Al ol uaqytta plenkagha taspalanatyn. Kóbisinen aqau shyghatyn. Kýrdeli sahnalar kóp týsiriletin. Ol kezde bir-eki-aq dublimen shektelu degen mýldem bolmaytyn. Alghashqy dublida-aq epizodty sәtti oinap shyqqanynmen, mindetti týrde birneshe qosalqy, «strahovochnyy dubli» degender bolady. Óitkeni, plenkagha senim joq. Biraq bәribir de alghashqy dubli kóbirek tandalady.
Filim bitip, montajdalyp jatqanda, Shәkennin: «Bala, jaqsy!» – dep arqamnan qaqqany bar. Riza bolghany. Ózim әli kórgen de joq edim kinony. Onday kisiler maqtaugha «saran» keledi. Bireuler maqtauyndy әbden asyryp, jer-kókke syighyzbay kóterip ala jónelui mýmkin. Al Shәkenning qatty riza bolghany sol, jәy ghana «bala, jaqsy» deushi edi…

Bәrin saghynamyn…

– «Atamannyng aqyry» – Shәken Aymanovtyng songhy filimi.  Júldyzdy filimin óz kórermenderimen kóre almay ketti…

– Filimning túnghysh premierasy Gruziyada ótti. Sonda qazaq mәdeniyetining kýnderi ótken bolatyn, soghan apardyq. Kórermen jyly qabyldap, bizding de kónil-kýiimiz kóterinki boldy. Sodan ary qaray Shәkeng Mәskeuge plenumgha jýrip ketti, al biz elge, Almatygha qayttyq. Ámina apay (Ómirzaqova) bar, Mәjit (Begaliyn) bar, bәrimiz barmyz. Almatygha kelgennen keyin eki kýnnen song qaraly habardy estidik ghoy, Shәkeng qaytys boldy degen. Sóitip Shәkeng «Atamannyng aqyryn» ózimizding kórermendermen kóre almady.
Biraq biz Mәskeude «Kino ýiinde» «Atamannyng aqyrynyn» arnayy premierasyn jasadyq. Jana kartinanyng tanystyrylymyn jasau kinogerler arasynda ainymas dәstýrge ainalyp ketken zandylyq bolatyn. Sosyn ony «Kino ýiinin» meyramhanasynda mindetti týrde atap ótetinbiz. Solay jasadyq Shәkensiz. Bәrimiz ýstelden túryp jatqanymyzda meyramhana mengerushisi «endi mynau ýstelge ótinizder» dep kelesi esikke bastady. Ekinshi bir úzyn ýstel tamaqtan qayysyp túr eken. Sonda Shәkeng Mәskeuge bir barghan saparynda osy filimning aqyry premierasy bolady ghoy dep, asta-tók dastarqannyng aqysyn tólep ketken eken. Áygili Donskoy (Mark Semenovich) bar, Nikita bar (Mihalkov), Odaqqa tanymal basqa da iri-iri kinorejisserlar bar, bәri riza bolyp jatty. Al biz ishtey ýnsiz ghana egilip qalyp edik sonda… Múnday mәrttik tek Shәkenning qolynan ghana kelushi edi!

Shәken agha әlgi óz qazaghymyz aityp jýrgen aghayyngershilik, jershildik degennen «nól» bolatyn. Áytpese ózining úly da operator bolyp jýrdi. Basqa qazaq bolsa aldymen óz balasyn kóterip, sony algha tarta berer edi ghoy. Óz qyzy, mening әielim Mayrany da kinogha týsiruine bolar edi. Áyeli de aktrisa boldy. Men ómirimde dәl Shәkendey iri, kesek adamdy kórgen emespin. Endi kórmeymin de. Ol – etalon!

– Áygili Shәken Aymanov dәl qazir osy jerde otyrsa, ol kisimen ne jayynda sóilesken bolar ediniz?

– Áriyne, filim turaly sóileser edik. Filim degen endi Shәkenning «potologi» ghoy. «Atamannyng aqyrynan» keyin ol kisi úzaq dayyndyqpen Abaygha kelip edi. Endi Abaydy bastap ketu kerek bolatyn, armany sol edi. Mәskeu saparyndaghy bir jiynda aitqan sózi bar-tyn: «Akterym dayyn, endi Abaydy týsiruge rúqsat bersender», – dep. Shәkene qalayda beredi ghoy rúqsatty. Sol Abay turaly sóileser edik dep oilaymyn. Abaygha da meni dayyndap jýripti. Shәkendey masterden sonday ýlken bagha alu, seniminen shyghu men ýshin ýlken baqyt edi. Shәken – tuma talant. Ol – dala akademiygi. Ol kino emes, basqa salada júmys istese de odan sózsiz akademik shyghady.

– Shәken Aymanovqa degen qúrmetiniz әrbir sózinizden, ýninizden sezilip túr, agha! Osy kýni taghy kimderdi jii saghynasyz?

– Barlyghyn, barlyq dosymdy saghynamyn. Ydyrys (Noghaybaev), Núrmúqan (Jantóriyn), Farida (Shәripova), Ánuar (Moldabekov)! Partnerlarym ghoy… (shylymyna qol sozdy). Solar búl ómirden ketip qalghannan keyin men de bir kýnde teatrdan alystap, on jylgha ýzilis jasap kettim. Partnerlarym joq dep solarmen oinaghan spektakliderimdi oinagham joq. On jyldan keyin qaytyp keldim.

Bәri de týsime kiredi. Shәken jii kiredi. Ázirbayjan (Mәmbetov) kiredi. Ylghy jaqsy jaghdayda enedi bәri. Oyana ketkende týsim ekenine qinalyp qalatyn sәtterim de bolady.

Qazir «bir aptada» bir serial týsiredi

– «Túshynyp kóretin tarihy filim joq. Al serial degendi qabyldamaymyn, ol – óner emes» depsiz bir súhbatynyzda. Qazir sonda «kók jәshikten» ne kórip jýrsiz?

– Qazir «bir aptada» bir serial týsiredi. Onday óner bolmaydy. Ashyghyn aitqanda, keyingi otyz jylda «mynau bir ghajap dýnie eken» deytindey, jalt etken bir akterlyq oiyndy kóre almadym. Mysaly, elding auzynda Bekejan, Tólegender qaldy ghoy. Al serialdarda onday aituly ról bolmaydy. Serialdarda akter ózine berilgen mәtinin tarsyldatyp aitady da shyghady. Aktermen júmys joq qazir. Rejisserlardyng ózi shala. Qazir tez týsirudi, qomaqty qarajat tabudy kózdeydi kóbisi. Al onday dýniyeler halyqtyn, kórermenning dengeyin týsiredi. Bәlkim, bir kóruge jaraytyn shyghar, biraq kónilde saqtalmaydy.

Ómirden óner jasau kerek. Reseyding «Traktorist» degen komediyalyq filimi bar, kýlesin, oy týiesin. Sony ónerge ainaldyrghan. Mysaly, chekist turaly filimdi alayyq, «anda bardy, alyp keldi» dey salsaq, ol qyzyq bolmaydy. Oghan jan bitiru ýshin týrli jaghdaydy qosu kerek. Soghan baru joldary, qinalystary, tóbelesi siyaqty jaghdaylar qosylady. Dalada kele jatqanda muzyka oinap túr, baqytty, әieli aldynan jýgirip shyghady. Áyeli osy uaqytqa deyin múny satqyn dep oilaydy. Chekist bara jatqan júmysyn eshkimge aitugha bolmaydy. Chekister arasynda «Halyq batyryn biluge tiyis emes, al chekist halqyn biluge tiyis» degen tәmsil bar. Onyng qaltasynda ne qalamsap, ne qaghaz bolmauy kerek. Ol bolsa ústalyp qalady. Bәrin jadynda saqtauy kerek. Onyng betinde erekshe belgi bolmauy, tap-taza adam boluy tiyis. Mine, bizge osy siyaqty mazmúny tereng filimder kerek.
Qazir handar turaly kino týsirilip jýr. Kileng shapqylaghan attar, tolghan massovka, boldy. Qazirgishe aitqanda, ekshn. Biraq ishinde obraz jasaghan akterlar joq. Bәri jalpylama. Akterdan keyipker jasau kerek. Al keyipker joq. Yaghny forma bar, mazmún joq. Sosyn kelip kónilimiz tolmay jatady.

Abay, Ghabiyt, Múhtar jәne Oralhan

– Agha buynnyng jas buyngha kónilderi tolynqyramay jatatyny ómirding zandylyghy ispetti. Al ózinizding keshegi jas Asanәlige kóniliniz tola ma? Qazir aldynyzda ómirge endi ghana qanat qaqqaly túrghan bozbala Asanәli otyrsa, oghan býgingi abyz Asanәli qanday kenes aitqan bolar edi?

– Qazaq sol «adam bol, jaqsy jýr» deydi ghoy qashanda.

– Tyndar ma edi? Jalpy, ózi qanday bala edi, tentektik jasaghan kezderi boldy ma?

– Tyndaydy ghoy, qayda barady. Óte juas edi. Biraq kolhozdaghy úldardyng atamany boldy. Ádiletsizdikke tózbeytin, әlsizderge bolysyp jýretin, onday kezderde tóbelesuge tura keletin sәtteri de jii bolatyn. Biraq ataman ekenmin dep sotqarlyq jasap, jaman aty shyqqan jeri joq.

– Asanәli agha, elsiz aralgha keter bolsanyz, ózinizben birge qanday kitaptardy ala keter ediniz?

– Abaydy alyp keter edim. Abaydyng ólenderi men qara sózderin qansha oqysang da terenine boylap kete beresin, әr oqyghan sayyn janyna bir nәrse tauyp otyrasyn. Ghabit (Mýsirepov) pen Múhtardyng (Áuezov) shygharmalaryn da ala keter edim. Oralhannyng (Bókeev) әngimeleri jaqsy. Qay-qaysy da kinogha súranyp túr. Áttegen-ay, týsiretin adam joq. Soghan eshkim bara almay jatyr.

– Qazaqtyng qay minezi baghy, qay minezi sory?

– Mening kýndeligime týsirgen bir aforiyz­mim bar, «Ónerding jany – qúshtarlyq, jauy – ishtarlyq» degen. Qazaqtyng ishtarlyghy, kórealmaushylyghy, kýnshildigi – sory. Al endi qanyna singen qonaqjaylyq qasiyeti, qolynyng ashyqtyghy, astyndaghy jalghyz atyn týsip beretin qayyrymdy minezi eshbir últta joq shyghar.
Kýni keshe Atyrauda bolyp keldim. Mahambet Ótemisúly atyndaghy oblystyq akademiyalyq qazaq drama teatry ghimaratynyng aldynda teatr jәne kino akterlary Sәbira Mayqanova, Núrmúhan Jantóriyn, Hadisha Bókeeva jәne maghan arnap eskertkish ashyldy. Qoladan qúiylghan tórt tarlan! Búl atyraulyqtardyng mәdeniyetke, ónerge, onyng ókilderine, agha úrpaqqa degen qúrmetining belgisi dep bilemin. Osyndayda keyde «tiri adamgha eskertkish qoyylghany nesi?» degendey aitylyp qalatyny jasyryn emes. Mine, әlgi aitqan ishtarlyq osy. Al biz tórteuimiz ansambli qúryp jarasyp túrmyz. Jýregime quanysh toldy sol kýni. Biz ónerde de, ómirde de bir jýrip edik. Saghynamyn sol kýnderdi! Álginde aittym ghoy, búlar ketken song men de teatrdan ketip qalghan kezim bolghan. Olardy men qatty joqtagham. «Jazyghymyz» – tiri jýrgenimiz.

Bir qap ún

– Armannyng bәri jýregimizge bala shaqtan ornyghatyny aqiqat. Bala kýngi armanynyz oryndaldy ma? «Rayymbek Seyitmetov ekeumiz ún satqanbyz» degen oqighanyzdyng esime oralyp otyrghany. Armangha aparar jol da sol ún satudan bastaldy emes pe?..

– Biz әkesiz ósken úrpaqpyz. Ákemiz tórt jasymyzda soghysqa ketken. Beynesi esimizde joq. Sheshey naubayhanada júmys istedi. Aylyq degen joq, kýnde júmystan qaytqanda jarty keli, bir keli aq ún alyp keledi. Men týnde baryp kómektesemin. Bir jylday jighan aq úny ýlken bir qap boldy. Aq ún degen óte qat bolatyn. Rayymbek ekeumiz sol bir qap úndy bazargha alyp shyqtyq. Satugha. Birge oqyghan balalar kórip qoymasa eken dep tartynyp, úyalyp jýrmiz. Ol tústa sauda jasau úyat bolyp sanalatyn. Qyrsyqqanda sol kýni qatty jel túryp, únnyng jartysy jelge, jartysy betke ketti. Abyroy bolghanda jyldam ótti. Sol bir qap únnyng aqshasymen keldik qoy osy Almatygha.

Sheshey: «Balam, Almatygha bar, kez-kelgen it oqu bolsa da týs», – dep batasyn berip jiberdi. Meni búl mamandyqqa Asqar Toqpanov alyp keldi. Bizding elde akterlik kәsipti onsha qúp kóre bermeytin. Shesheme: «It oqu bolsa da týs dep ózing aittyng ghoy, bir it oqugha týsip keldim», – dedim, ol: «Oqy ber», – dedi. Sheshemning bir auyz sózi maghan solay dem bergen. Mine, biz ónerge osylay keldik. Men júmysymdy kinodan bastadym. Birinshi kursta, 17-18 jasymda «Botagózge» týstim. Kinogha týsem dep oqudan shyghyp qalyp, biraz qiyndyq kórgen kezim de boldy. Sonda da qinogha týsudi tastamay, konservatoriyany bitirgenshe ýsh-tórt filimge týsip qaldym. Búlar kinogha týsuding әdis-tehnologiyasyn týsinbey túrghan kezdegi bastau ghoy, biraq bәri mening paydama sheshildi. Jep jýrgen aq nanym adal.

Jalpy, meni osynday әletke jetkizgen, baghyttaghan – ýlken әkem, әkemning әkesi – Ysqaq pirәdar. Ýnemi әppaq bolyp kiyinip jýretin. Áulie adam edi. Sol kisining aldyndaghy paryzymdy qalay ótesem eken dep jýrushi edim. Keyin auylgha sol kisining atymen meshit túrghyzdym. Sol kýni qasiyeti bar bir kóripkelding aituynsha, meshit tóbesinde shenber payda bolyp, ainalasyna atam, әke-sheshem, jarym, balalarym da kelip túrypty, Ysqaq atamnyng jeteginde bir bala bar deydi. Kelesi jyly Asanәlim ómirge keldi. Úlym – sol kisining syilyghy. Ysqaq atam meni talay ólimnen alyp qaldy. Men ol kisini jebeushim deymin. Áli kýnge sheyin qoldap, qorghap kele jatyr.

– Al jiyrma jasynda jesir qalyp, sizge qaraylap, túrmysqa da shyghudy oilamaghan ananyzgha jasaghan úmytylmas syilyghynyz qanday?

– Oqu bitirgen son, sheshemdi osynda kóshirip aldym. Syilyghym – Mayra. Ekeuining tatulyghynday ene men kelinning yntymaghyn kórgem joq! Mayra sheshemning aldyna bar jyly-júmsaghyn qoyyp, qas-qabaghyn baghyp, bir kese shәiin jyly qabaghymen úsynyp, syilasyp ótti. Tipti,sheshey menen góri Mayrany jaqsy kórip ketti.

On jylday teatrdan kettim dedim ghoy. Apama: «Alyp jatqan ailyghymyz joq, kýn kórip jatqanymyz sizding pensiyanyz», – dep kónilin kóterip, kýlip qoyatynmyn. Sonda mardymsyz ghana zeynetaqy ghoy sol. Soghan әjeptәuir quanyp qalatyn, jaryqtyq!

Ana – ol jylylyq. Ana – ol meyirim ghoy. Men osy jerge (ofiysin aitady) tanerteng kelip, keshke qaytam.Kýn ayaqtalar tústa ýige qaytugha asyghyp túramyn. Balamdy tezirek qúshaqtaghym keledi, býgin ne tyndyryp, ne qoyghanyn súrap, әngimelesuge asyghyp túramyn. Shanyraghymda jylylyq, meyirim bar. Ýiding sharuasyna tipti bas auyrtpaymyn. Kiris-shyghysyna da, tipti synghan-býlingen santehnikasyna da alandamaymyn. Bәrin júbayym Baghdattyng ózi rettep otyrady.
Solay.

– Ádemi әngimeniz ýshin raqmet, Asanәli agha!

Týpnúsqa: «Qazaq әdebiyeti» gazeti

Súhbattasqan: Núrjamal Álisheva

Abai.kz