Jeksenbi, 1 Tamyz 2021
Janalyqtar 2224 0 pikir 1 Shilde, 2009 saghat 19:31

«Fridom Hauz»: Qazaqstan búrynghyday avtoritarlyq rejimdi elderding qatarynda sanalady

 

 

«Fridom Hauz Europa» úiymy basshysy Vladimir Shkolinikov «Azat Europa»/«Azattyq» Radiolarynyng Pragadaghy kensesinde bayandamany tanystyru kezinde. 30 mausym 2009 jyl.

«Fridom Hauz» halyqaralyq úiymy, 30 mausymda «Ótpeli kezende ómir sýrip jatqan elder» atty bayandamasyn jariyalady. Avtoritarly elderding qatarynda qalghan Qazaqstan, sarapshylardyng pikirinshe, ózgeruge qúlyqty bolmay otyr.
AQSh-ta ornalasqan «Fridom Hauz» halyqaralyq qúqyqqorghau úiymy 30 mausym kýni «Azat Europa»/«Azattyq» Radiolarynyng Pragadaghy kensesinde ótkizgen beyne-jinalysynda «Ótpeli kezende ómir sýrip jatqan elder» atty jana bayandamasyn jariyalady.
2004 jyldan bastap Ortalyq Europa men Euraziyanyng 29 elinde baqylau jasaghan bayandama autorlary búl elderdegi jaghdaydy jeti kórsetkish boyynsha baghalaghan.
Bayandamanyng osy elderding әrqaysysyndaghy últtyq demokratiyalyq basqaru, dauys beru prosesi, azamattyq qogham, baspasóz bostandyghy, jergilikti demokratiyalyq basqaru, әdilet jýiesining tәuelsizdigi mәseleleri jәne sybaylas jemqorlyq problemalaryna arnalghan bólimderinde tek jogharyda atalghan salalardyng jaghdayy ghana aitylyp qoymay, sonymen birge 1-den 7 ballgha deyingi shamada bagha berilgen.
«Ótpeli kezende ómir sýrip jatqan elder» bayandamasynda Ázirbayjan, Resey jәne Belaruspen qatar Ortalyq Aziyadaghy barlyq bes memleketting de avtoritarlyq rejimdi memleketterding tizimine engenin aita ketu kerek.
«Fridom Hauz» úiymy bayandamasynyng Qazaqstangha arnalghan bóliminde búl el 2010 jyly Europadaghy qauipsizdik jәne yntymaqtastyq úiymyna (EQYÚ) tóraghalyq etuge dayarlanyp jatqandyqtan ol liyberaldanugha qaray, eng aldymen sot salasynda, aldyn ala qadamdar jasaghanymen, avtoritarly elderding qatarynda qalyp qoydy delingen.
Elde sayasy pluralizm men jarystyng joq boluy, múndaghy zannamalyq qúrylym, Qazaqstan EQYÚ tóraghasy mәrtebesin qabyldaugha dayarlyq barysynda sayasy liyberaldanudyng ong stimulyn úsynyp jәne demokratiyalyq prosesterdi damytatynyna kýmәn tughyzady.
Azattyq radiosynyng tilshisimen bolghan súhbatta «Fridom Hauz Europa» halyqaralyq qúqyqqorghau úiymynyng basshysy Vladimir Shkolinikov Qazaqstandaghy songhy bolyp jatqan oqighalardy baqylay otyryp, úiym eldegi bolyp jatqan oqighalargha, atap aitqanda, kóptegen veb-sayttargha tosqauyl qoy jәne internet-kenistikke baqylau jasaugha әrekettenu mәselesine erekshe alandaushylyq bildiretinin jәne búghan baylanysty el biyligining sayasatyn qoldamaytynyn atap ótti.
«Fridom Hauz» jaqynda ghana EQYÚ-nyng BAQ mәseleleri jónindegi ókilining pozisiyasyn qoldaytyn mәlimdeme jasady. Onda biz osy prosesterge qatysty bizding úiymnyng pikirin bildirdik», – dedi Vladimir Shkolinikov.
Ol «múnday prosesterding sóz joq alandaushylyq tudyratyndyghyn» atap ótti.
«Búdan eki jyl búryn syrtqy ister ministrlerining Madridtegi kezdesuinde Qazaqstan syrtqy ister ministri Marat Tәjinning bergen uәdeleri oryndalmaghan kýii qalyp otyr. Búnyng ózi, ókinishke qaray, Qazaqstannyng halyqaralyq salada jauapty bolugha úmtylmaytyndyghyn bayqatyp otyr», – dedi «Fridom Hauz Europa» halyqaralyq qúqyqorghau úiymynyng basshysy Vladimir Shkolinikov.
Bedeldi zertteulerding biri bolyp sanalatyn «Ótpeli kezende ómir sýrip jatqan elder» aidaryndaghy bayandamalardy әlemdegi qanday da bir eldegi túraqtylyq jaghdayyn baghalau ýshin shet elderding ýkimetteri, sonymen birge iri biznes kompaniyalardyng basshylary paydalanady.

 


Dilibegim MAVLONIY
«Azattyq» radiosy 1 shilde 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar