Qazaq túrmysynda taghy da tyng bastama. Oghan qoldau tabylyp jatsa, otau qúrugha niyettengender endi aldyn ala medisinalyq tolyq tekseruden ótpey, AHAJ esiginen attap kire almaydy. Bastamashyl top úrpaq saulyghyn mine, osylay zan-zәkýn jolymen qamtamasyz etpek...
Zang demekshi, ózimizding tól «Neke jәne otbasy turaly» zanymyzda «Nekege túratyn adamdardy medisinalyq tekseru» atalatyn eki tarmaqty №12 jeke bap ta bar. Biraq búl bap ne deydi? Ol Qazaqstanda «nekege túrugha tilek bildirushi adamdargha medisinalyq, sonday-aq medisinalyq-genetikalyq mәseleler jәne reproduksiyalyq densaulyq qorghau mәseleleri boyynsha kenes beru men tekserudi mamandandyrylghan densaulyq saqtau mekemeleri jәne nekege túratyn adamdardyng ekeuining kelisimimen ghana jýrgizuge» rúqsat etedi. Biraq mindettemeydi. Erikti týrde jýzege asady. Al erkine qoyghannyng «erteni» bitpeytinin ózimiz-aq kórip jýrmiz. Neke aldynda medisinalyq tekseruden ótkendi bylay qoyghanda, neke kuәligining ózin ailap, jyldap keshiktirip alyp jatqandar kóp. Jә, búl óz aldyna jeke taqyryp, әngime bastamashyl toptyng Qazaqstanda neke aldynda medisinalyq tekserudi mindetteu mәselesin kóterui bolyp otyr...

Qazaq túrmysynda taghy da tyng bastama. Oghan qoldau tabylyp jatsa, otau qúrugha niyettengender endi aldyn ala medisinalyq tolyq tekseruden ótpey, AHAJ esiginen attap kire almaydy. Bastamashyl top úrpaq saulyghyn mine, osylay zan-zәkýn jolymen qamtamasyz etpek...
Zang demekshi, ózimizding tól «Neke jәne otbasy turaly» zanymyzda «Nekege túratyn adamdardy medisinalyq tekseru» atalatyn eki tarmaqty №12 jeke bap ta bar. Biraq búl bap ne deydi? Ol Qazaqstanda «nekege túrugha tilek bildirushi adamdargha medisinalyq, sonday-aq medisinalyq-genetikalyq mәseleler jәne reproduksiyalyq densaulyq qorghau mәseleleri boyynsha kenes beru men tekserudi mamandandyrylghan densaulyq saqtau mekemeleri jәne nekege túratyn adamdardyng ekeuining kelisimimen ghana jýrgizuge» rúqsat etedi. Biraq mindettemeydi. Erikti týrde jýzege asady. Al erkine qoyghannyng «erteni» bitpeytinin ózimiz-aq kórip jýrmiz. Neke aldynda medisinalyq tekseruden ótkendi bylay qoyghanda, neke kuәligining ózin ailap, jyldap keshiktirip alyp jatqandar kóp. Jә, búl óz aldyna jeke taqyryp, әngime bastamashyl toptyng Qazaqstanda neke aldynda medisinalyq tekserudi mindetteu mәselesin kóterui bolyp otyr...
- Shynyna kelgende, múnday medisinalyq tekserudi mindetteudi birinshi mәrte kóterip otyrghanymyz joq. Búl mәsele jayynda talay mәrte Mәjiliske de, ministrlikterge de hat jazylghan. Alayda Elbasy N.Nazarbaev biylghy Joldauynda adamdardyng densaulyghy men bilimi - basty kapital ekenin aita kele, әrbir qazaqstandyqty osy kapitalgha jauapkershilikpen qaraugha shaqyruy - bizding búl bastamany taghy da kóterip, naqty iske qol jetkize alatynymyzgha degen ýmit shoghyn tútatyp otyr. Úrpaq saulyghyn oilaghan memleket qatal talaptardan qashpaghany jón. Búl mindetteu - qúqyqtardy shekteuge jatpaydy. Basqa elderde tәjiriybe de joq emes. Ol tәjiriybe sәtti jemisin de berip otyr. Tipti, búghan sәikes Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymynyng zertteui de bar. Bizge basty bir ghana júmys qalady. Ol - zandastyru, - deydi otbasylyq dәriger, medisina ghylymdarynyng kandidaty Mýslima Qanapina.
Maman sózining jóni bar. Rasymen múnday tәjiriybe alystan - Europa elderining kóbinde, jaqynnan - Ózbekstanda bar. Zerttey kele, bizge osy kórshi elding zannama talaptary kóbirek jaqyn keletinin anghardyq. Ózbekstandyq Otbasy kodeksining 17-babynda nekege túrushylardy medisinalyq tekseruden ótkizu jayy egjey-tegjeyli jazylghan. Zang boyynsha, búl tekseruding maqsaty - deni sau otbasyn qalyptastyrugha qolayly jaghdaylar tughyzu jәne balalardyng tek arqyly beriletin jәne tuabitti syrqatynyng aldyn alu. Bizding qazaqstandyq medisinanyng da basty maqsaty osy emes pe? Ala shapan eli búl ýshin jastardy jarastyrmaq búryn psihikalyq, narkologiyalyq, júqpaly aurular, tuberkulez jәne JQTB/AQTQ syrqattaryna medisinalyq tekseruden ótkizedi. Onsyz AHAJ olardyng nekesin zang jýzinde tirkemeydi. Zannyng búl túrghydaghy qataldyghy sonday, Ózbekstanda osy elding azamatymen nekege túratyn sheteldik azamat ta, ne azamattyghy joq jandar da atalmysh búl shartqa baghynuy tiyis.
Álbette, tekseru tamam bolghasyn, medisinalyq mekemening qoly men móri basylghan anyqtama qaghaz emdelushining ózine tabystalady. Al AHAJ-gha jalpy medisinalyq tekseruden ótkeni jәne onyng nәtiyjesinen habardar bolghan anyqtama berilse jetip jatyr. Óitkeni tekseru qorytyndysy - dәrigerlik qúpiyagha jatady. Kók shaygha qúmar aghayyndar nekege túrushylardyng qúqyghyn shektemeu mәselesin osylaysha sheshken. Alayda nekege túrushylar - er men әiel neke tirkelmes búryn bir-birinen búl qúpiyany jasyrmaugha tiyis. Óitkeni zang boyynsha, keyin bireuinen júqpaly auru ne JQTB belgileri tabylyp jatsa, ekinshisi ony sotqa tartugha qúqyly. Al tekseru barysynda nekege túratyn adamda jedel emdeudi qajet etetin syrqat belgileri tabylsa, dәriger ony tiyisti emdeu mekemesine jiberedi. Osynday kedergilerden ótken jastar ghana jarasyp, zandy nekege túra alady.
Mine, ózbek zannamasynyng talaptary osynday. Al bizding «Neke jәne otbasy turaly» zanymyzdyng jogharyda atap ótken 12-baby medisinalyq tekseruden ótudi mindettemeytin bolghandyqtan, shap-shaghyn. Ol tek «nekege túratyn adamdardy tekseruding nәtiyjeleri medisinalyq qúpiya bolyp tabylady jәne ol nekege túrugha niyettengen adamgha tekseruden ótken adamnyng kelisimimen ghana habarlanuy mýmkin» ekendigin ghana bayandaydy.
- Bizding kemshiligimiz de osy tús bolyp otyr. Jyl sayyn tuabitti týrli aqaumen dýniyege kelip jatqan balalardyng deregin shygharamyz. Onyng eng negizgi sebebi retinde - ekologiya men ata-ana densaulyghynyng nasharlyghyn algha tartamyz. Deni sau jandardan - deni sau úrpaq dýniyege keledi. Sondyqtan úrpaq amandyghyn oilasaq, nekege túrushylardy medisinalyq tekseruden ótkizudi mindettegenimiz abzal, - deydi Mýslima Qanapina.

«Ayqyn» gazeti