Dýisenbi, 20 Qyrkýiek 2021
Janalyqtar 2716 0 pikir 21 Aqpan, 2012 saghat 11:45

Núrbolat AMANJOL. Úyaly telefonmen jazylghan kitap

Maqala taqyrybyn oqy sala ә degennen «Tehnikanyng jetken jeri osy ma?» deseniz qatelesesiz. Qalam-qaghazsyz dýniyege kelgen әdebiyetting әlemdik dengeyge jetpesine biz de bas shúlghimyz. Áytse de búl qaghidanyng bizding býgingi keyipkerimizge týk qatysy bolmas. Syr ónirining Shirkeyli atalatyn shaghyn auylynyng tumasy Núrmúhammed Ábilqasymov tayauda ghana túsauy kesilgen «Taghdyrymnyng janary» atty kitabyn úyaly telefonmen qalam-qaghazdan qashqandyqtan emes, basqa qylar amaly qalmaghandyqtan jazdy. Taghdyr ony qalam ústaytyn qoldan, auyzsha aitar tilden shektedi. Jas aqyn ólenderin tistegen qalamymen telefon pernelerin teru arqyly bir kitap etip shyghardy. Mine, qalamger erligining ereni - osy shyghar...
Álqissa, әngimemizdi Núrmúhammed ómirindegi keyingi jetken quanyshynan bastayyq. Jyl jana bastalghanyna qaramastan, jas aqyn oblys әkimining stiypendiaty atanyp ýlgerdi. Búl ótken jyly janalyghy kóp bolghan jigit quanyshynyng jarasymdy jalghasyn tabuy bolyp otyr. Múnday quanyshtar aqyngha shabyt syilaydy.

Maqala taqyrybyn oqy sala ә degennen «Tehnikanyng jetken jeri osy ma?» deseniz qatelesesiz. Qalam-qaghazsyz dýniyege kelgen әdebiyetting әlemdik dengeyge jetpesine biz de bas shúlghimyz. Áytse de búl qaghidanyng bizding býgingi keyipkerimizge týk qatysy bolmas. Syr ónirining Shirkeyli atalatyn shaghyn auylynyng tumasy Núrmúhammed Ábilqasymov tayauda ghana túsauy kesilgen «Taghdyrymnyng janary» atty kitabyn úyaly telefonmen qalam-qaghazdan qashqandyqtan emes, basqa qylar amaly qalmaghandyqtan jazdy. Taghdyr ony qalam ústaytyn qoldan, auyzsha aitar tilden shektedi. Jas aqyn ólenderin tistegen qalamymen telefon pernelerin teru arqyly bir kitap etip shyghardy. Mine, qalamger erligining ereni - osy shyghar...
Álqissa, әngimemizdi Núrmúhammed ómirindegi keyingi jetken quanyshynan bastayyq. Jyl jana bastalghanyna qaramastan, jas aqyn oblys әkimining stiypendiaty atanyp ýlgerdi. Búl ótken jyly janalyghy kóp bolghan jigit quanyshynyng jarasymdy jalghasyn tabuy bolyp otyr. Múnday quanyshtar aqyngha shabyt syilaydy.
Núrmúhammed Qanatbekúlynyng sәby kýni sal auruymen kýrespen ótti. Balasynyng syrqat ekenin bilgen ata-ana ony arqalap, berisi - Almaty, arysy - Mәskeuding eng ozyq degen emdeu mekemelerining bәrine at shaldyrtty. Alayda jyldardy jyldargha jalghaghany bolmasa, balagha em qonbaydy, dәrilerden dәrmen bolmaydy. «Nauqastyng my talshyqtary semgen. Ony qalpyna keltiruge medisinanyng mýmkindigi joq» dep alaqan jayady aq halattylar.
Jaratushy Qúday bir jaghyn kem berse, bir jaghyn artyghymen beredi. Núrmúhammed te zerektigimen erte kózge ilinedi. Mektepke barmasa da, anyq sóiley almasa da, әrip tanyp, kitap oqugha qúmartyp alady. Onyng bilim aluyna qaryndasy Júldyzdyng ýlken kómegi tiygen. Aghasyna kitap paraqtap berip otyru arqyly-aq ýlken sauapqa keneledi. Kýn-týni kitaptyng túnyghyna ýnilgen Núrmúhammed әdeby túrghydan tóseledi, dýniyetanymy keneyedi. Telefon men tayaq kómegimen kókiregin jarghan alghashqy tuyndylar tua bastaydy. Aqyndyq әlemining qaqpasy osylay ashyldy:

«Bilimdi qúmarlanyp tereng qazdym,
Týskendeymin týbine kemel nazdyn.
Ayaq-qolym yrqyma kónbegen son,
Auzyma aghash tistep óleng jazdym»...
Mine, osylay dýniyege kelgen ólenderdi Júldyz qaryndasy qaghazgha týsiredi. Núrmúhammed ólenderining kóbi taghdyr men tauqymet taqyrybyna arnalghan. Álbette onysy zandy da. Onyng alghashqy jinaghynyng «Taghdyrymnyng janary» ataluy da osymen baylanysty. Núrmúhammedting taghdyry Araldan shyqqan aqiyq aqyn Zeynolla Shýkirovty eske týsiredi. Biraq taghdyr Zeynollany qos ayaqtan aiyrsa, bizding keyipkerdi ayaqpen qosa, qos qoldan da, tipti tilden de shektepti. Biraq jýrek tili ekeuinde de sayrap túr. Múny Núrmúhammed ózining «Búl ómirden ne aldym?» degen ólenine qosady:
- ...Múnaysam Múqaghaly múnyn shaldym,
Ómirde Zeynollanyng zilin aldym.
Allanyng búiyrtqany osy shyghar,
Almas qylysh ótpeytin tilin aldym...
Mine, tilding qúdireti balang jigitti shaghyn Shirkeyli auylyn bylay qoyyp, oblysqa, tipti respublikagha keninen tanymal etti. Jyr jinaghyn shygharyp, oblystyq dengeyde shygharmashylyq keshin ótkizgen aqynnyng 2011 jyl sonynda «Núr Otan» halyqtyq demokratiyalyq partiyasynyng qoldauymen «Bauyrjan» qayyrymdylyq qory úiymdastyrghan mýmkindigi shekteuli adamdargha arnalghan jyl sayynghy «Samghau» syilyghyn jenip alghanyna da ózimiz kuә bolghanbyz. Osylaysha, respublikanyng mýmkindigi shektelgen barsha jasyna ózining eren erligimen taghdyr teperishine moyymay, kýresuge bolatynyn kórsetti ol. Núrmúhammedting anasy Gýlzada Dosbergenovanyng әngimeleuinshe, balasy búl taghdyryna da baqytty. Arman da bar, әriyne, biraq tәubesi, shýkirligi basym. Qazirgi qinalatyny - kókeydegi oiyn týsire almay qalatyn kezder bolady. Áriyne, telefonnyng shyqqanyna da tәube, biraq týn ortasynda shabyt qyssa, sony aldyna aludyng ózi múng ghoy. Múnaytatyny - osy tús, әitpese jyrdan júbanysh tapqan jigit ólendi - baqyt dep biletini ras:
«Ólenim, serigimsing syr ashtyrar,
Tolqyghanda ózinsing qyr astyrar.
Myqty óleng dýmpuimen silkigende,
Jabyq jatqan qazandy bir ashtyrar.
Bolar bala besikte búlqynady,
Óse kele jan-jaghyn súrastyrar.
Abayday úly aqyn jyrlaghanda,
Sóz marjanyn ketiksiz qúrastyrar»...
Jas qalamgerding aqyndyqtan artylyp túrghan qyrlary da kóp. Shahmat pen doybydan audannyng aldyna jan salmas chempiony. Áriyne, qaryndastyng kómegi múnda da qajet. Aghasynyng kýrmeletin tilin osy Júldyz ghana týsinedi eken. Aghasy aityp otyrady, qaryndasy taqtadaghy tastardy qozghaydy. Odan bólek, Núrmúhammed - diplomy joq geograf, әri etnograf. Álem kartasyn aldyna jayyp salsanyz, qay memleketting qay jerde ornalasqanyn astanasymen birge, býgingi jalpy jaghdayymen birge jatqa soghyp beredi. Qazaq tarihyn hronologiyalyq retpen әngimeleydi. Tórt týlik maldyng týr-týsin, tegin týgendeude auyldyng sharualary ýide jatqan Núrmúhammedten kenes súraytyn kezder de bolady. «Kóp jasaghannan emes, kóp bilgennen súra» degen sóz osyndayda shyqsa kerek-ti...

SÓZ SONY:
Qaysar aqynnyng esimi býginde Syr ónirine tanymal. 2011 jyl mәresinde N.Bekejanov atyndaghy Qyzylorda oblystyq drama teatrynda Núrmúhammedting alghashqy shygharmashylyq keshi ótti. Múnda oblys әkimi oghan netbuk syilady. Úyaly telefon pernelerinen góri netbukte tergen qolaylyraq. Kókiregi oyau jastyng kelesi kitaby, mine, kompiuterde dayyndalyp jatyr. Núrmúhammed aqyn retinde bir armanyna osylay jetti. Jetkizbey túrghan taghy bir arman bar. Allanyng búl fәniyge jibergen adamy retinde artynda túyaq qaldyrsam deydi. Birinshi armangha kómektesken - úyaly telefon bolsa, Núrmúhammed ekinshi kómekti - jasandy úryqtandyrudan kýtedi. Biraq búl sharua qiyndau. Bir jaghynan qarjy kerek, ekinshi jaghynan ana bolar kelinshek kerek. «Jaralarym daq qalmastay jazylady, oiymdaghy armanym oryndalsa» deydi Núrmúhammed...
«Ayqyn» gazeti

0 pikir