Senbi, 8 Mamyr 2021
Anyz Abay 1703 10 pikir 4 Qantar, 2021 saghat 14:48

Abaydyng jartasy

Dýnie әlem jaralghaly beri qansha yqylym zamandar ótti. Adamzat qauymynyng úly salqar kóshi qanshama dәuirlerdi artqa tastady.  Adam qiyalynyng ghajayyp tuyndysy úly mәrtebeli poeziya órkeniyetke jol ashty. Poeziya tәnirining adam sanasyna jaqqan oty. Al, aqyndar jer betine tәnirlik úly missiya arqalap kelgen gharyshtyq túlghalar. Olar o bastan mahabbatpen ghúmyr keship, adamzattyng baqyty ýshin kýresumen keledi. Aqyn jany samarqaulyqqa qarsy. Sondyqtan da olar әlemning óli tynyshtyghyn jii búzady. Ola jer ruhyn sezinip, gharyshtyq sanada ghúmyr keshedi. Sonday bir úly jaratylys iyesi 19-ghasyrda kiyeli qazaq topyraghynda dýniyege kelipti. Ol  - Úly Abay edi. Álemdik әdebiyet tarihynda óte siyrek kezdesetin Abay barsha adamzatqa ortaq túlgha. Ol adamnyng balasy bolyp ómir sýrip, kýlli adamzatty bir tughan bauyrym dep ayalap sýie bildi. Ol eng qiyn uaqytta tughan halqyna qorghan boldy. Alashyn adastyrmay, tәnirining tura jolyna bastady. 

Tyndanyz «Allanyng ózide ras, sózi de ras» nemese «Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep». Búl tәnirini tanyp, oghan shyn berilgen eng taza ghaziz jýrekten shyqqan kiyeli sóz. Sóz emes, kýlli adamzat balasyna arnap aitylghan úly ósiyet. Ony aitqan qazaqtyng úly aqyny hәkim Abay. 

Abay әuelden-aq adamzatty bir tughan bauyrym dep ayalap, tәnirini jýrekpen tanyghan. Óitkeni, kýlli adam balasynyng shyqqan tegi, syiynar tәniri bireu. Sony tolyq sezine almaghan adamzat әli kýnge deyin adasumen keledi. Sol adasular óz- ara jaulasugha aparyp soqty. Sonyng saldarynan jer-betine qisapsyz kóp qan tógildi. Olardy búl kýige týsirip, kýnәgha batyrghan tura joldan taydyrushy ibilis bolatyn. Tarihtang mәlim, adamzat koghamy bastang keshken  әrtýrli «izmder» adamzatty adasudayyn adastyrdy. Sonday soyqan adasulardy bastan keshken elding biri – bizding qazaq halqy. Abay Alash júrtyn sol adasulardan, birjola qúrdymgha ketuden aman saqtap qaldy. Áli de adasqan adam balasyna tura jol silteumen keledi. Onyng úlylyghy men danyshpandyghy osynda. Úly aqynnyng qalamynan tughan úly shygharmalar býginde kýlli adamzattyng ortaq ruhany múrasyna ainalyp ketti. Abay óz shygharmalary arqyly adamzatty sana tәueldiliginen arylyp, ruh bostandyghynda ghúmyr keshuge tәrbiyeleydi. Abaydyng «Azamzattyng bәrin sýy bauyrym dep» degen óleninin  ónin ainaldyryp, týsindirgileri keledi býgingi ghalymdar. Olardyng tújyrymdary boyynsha Abay qazirgi jahandanu ýderisine say keletin internasionalist. Onyng túlghalyq ereksheligin osylay aiqyndaghylary keledi. Búl týbirinen qate pikir. Sovettik dәuirde internasionalizm ruhynda tәrbiyelengen úrpaq ókilderine solay kórinui әbden mýmkin. Al, shyndyghynda internasionalist últtyq topyraqqa tamyr tarta almaydy. Ol tamyrsyz aghash sekildi. Taghdyrsyz Qúdaygha senbeytin púshayman fenomen. Onda túraqty otan da bolmaydy. Al, Abay taza últtyq fenomen. Ol adamzatty tәnirdi tanugha, oghan qarsy kelmeuge shaqyrady. 

Abay tumysynan din músylman últ aqyny. Shәkirti Kókbay ol turaly «Europa ghalymdaryn oqyghanda músylmanshylyqpen salystyryp otyratyn» deydi. Demek Abay әrqanday  órkeniyet әkeletin úly jetistiktermen qosa, qiyndyqtardyng da bolatynyn kýni búryn seze belgen. Onyng aqyndyq intuisiyasy men kóripkeldik qasiyetining kýshtiligi әr óleninen, qara sózderinen aiqyn bilinip túrady. Sondyqtan da Abay uaqyttyng aldyn ala bilgen túlghan. Halqyn alda kele jatqan nәubetten saqtap qalu ýshin jan ayamay kýresti. Ol kýres býgingi tilmen aitqanda ruhany otarshyldyqqa qarsy kýres bolatyn. Eng ghajaby ol kýres qazir de toqtaghan joq. Nesine namystanamyz. Biz býgin de shyn maghynasyndaghy ruhany azat halyq emespiz.

Álemdik әdebiyetterdi oqyp otyrghanda ózara úqsas fakt ýnemi aldymyzdan shyghady. Ol әrqanday halyqtan shyqqan últ aqyndarynyng ózining halqyn shynayy mahabbatpen ayalap sýietindigi jәne sol halqynyng qayghy-qasiretin jan jýregimen sezine alatyndyghy. Abaydy oqyp otyrghanda halqynyng múnyn múndap, joghyn joqtap jylaghan jaraly jýrekting janayqayyn estiysin. Ózing de qosyla egilip jylaysyn.

«Halqym nadan bolghan son, nadan bolmay qayteyin» deydi yza men naladan kókiregi qarsy aiyrylghan kemenger.  Solay kýnirenbey qaytedi, býkil qazaq eli men jeri ózgening jemsauynda ketip bara jatsa. Esh amaly qalmaghan kókiregi sherge toly aqyn taghdyrgha nalyp, tәnirge jalbarynyp aidaladaghy menireu , jartasqa múnyn shaqty. Sonda baryp jany sәl tereze tauyp, tynshyghanday bolghan. Alyp jartastan shyqqan úly janghyryq úly Abaydyng óz dauysy bolatyn. Óitkeni, úly aqyn ol kezde  ózimen ózi japadan-jalghyz qalghan. Ony týsingen eshkim bolghan joq. Sondyqtan da ol úly tәniri men tabighatqa múng shaqpaghanda qaytedi?

19-ghasyrda qazaq dalasynda handyq týzimning birjola joyyluy otarshyldyq dәuirding basy boldy. Qazaqtyng sirge jiyar songhy hany Kenesary bastaghan últ azattyq kóterilisi jenilispen ayaqtaldy. Sóitip, ghasyrlar boyy qalyptasqan halyqtyng óz aqyl-oy seniminen tughan dәstýrli qoghamdyq jýie kýiredi. Búl halyqty tamyrynan aiyru bolatyn. Abay mine osynday almaghayyp alasapyran dәuirde ómir sýrdi. Úly aqynnyng ómir sýrgen uaqyty men zamany, jasaghan ortasy óte kýrdeli boldy. Dәl sol 19-ghasyrda qazaq dalasynyng ýstinen «ne ómir, ne ólim» degen gamlettik saual tónip túrdy. Úly aqyn kóz aldynda jýrip jatqan ozbyrlyq pen ospadarlyqqa tóze almady. Oghan ózining «aqyndyq menin» qarsy qoydy. 

Qalyng elim, qazaghym qayran júrtym,
Ústarasyz auzyna týsti múrtyn.
Jaqsy menen jamandy aiyrmadyn,
Biri may biri qan bop endi eki úrtyn, deydi aqyn. Halqyna osalay arasha týsti. Biraq ol jalghyz edi.

Jaqsy men jamandy aiyra almau degen ne súmdyq. Búl óz basymen oilaudan qalghan, ózgening aitqanyna kónip, aidaghanyna jýretin tobyrgha ainalu, halyqtyq adasu degen sóz. Óitkeni, toghyshar tobyr qay kezde de ishkeni men jegenine mәz bolyp ótken. Sonyng barlyghyn kórip, bilip otyrghan aqyndyq jýrek qalay shydasyn. Ol jýrek jylamay, jaralanbay qaytedi. Ýnsiz qalugha bolmaydy. Qúlay saqtasyn! Abay әste olay ete almaydy. Ol halqyna arasha týsip, adasqan júrtyn tura jolgha bastau kerek. Ol ýshin halqynyng kókirek kózin ashyp, nadandyqtan qútqaru kerek. Biraq ony týsingen jan bolmady. Tipti sol tústaghy tútas qazaq qoghamy ony qabyldaghan joq. Sondyqtan ol zúlymdyq pen qatygezdikke qas nadandyqqa bir ózi maydan ashyp, jalghyz kýresti. Oghan oiserik bolghan óleng ghana. Tabighatpen syrlasyp, tәnirige múng shaghyp, aq qaghazdyng betine ashy zapyran oilaryn tókti. 

Yzaly jýrek, doly qol,
Uly siya, ashy til,
Ne jazyp ketse jayy sol
Meyling ilan meyling kýl, degendi jany kýizelip, jýregi qan jylap otyryp jazdy, danyshpan. Al biz sony tolyq týsine aldyq pa? Búl súraqqa tolyqqandy juap beruge kelgende múzgha aidaghan týieshe taysaútay beremiz. Óitkeni, Abaydyng oy múhityna  terenine boylay almaymyz. Abaydyng tylsym tereng qúpiyalyghy da osynda. Ghalymdar syrttay qyzyqtaghany bolmasa, astaryna tolyq ýnile almaydy. 

Álemdik әdebiyet tarihynda óz halqyn ayalay sýiip, ayamay synaghan bir aqyn bolsa ol –  Abay der edim. Abay halqyn ruhany ezdik pen nadandyqtan aryltyp, ólimning masyl úiqysynan oyatyp, kókiregine mәngi sónbes senim shyraghyn jaqty. 19-ghasyrda Abay tarih sahnasyna kóterilmegende, qazaq halqy mәngilik qúldyqta ghúmyr keship, tobyrgha ainalyp, jer betinen әldeqashan joyylyp ketken bolar edi de, joghalghan halyqtar qatarynda ginnesting rekortar  kitabyna ener edi. Al qazaq tili óli tilge ainalar edi. Halqyn aman saqtap qalu ýshin úly aqyn el isine aralasyp, biylik tizginin ústady.

Bolys boldym, minekiy,
Bar malymdy shyghyndap, deydi Abay. Ne sonda, ol biylik masy, shen qúmar boldy deysiz be? Keshiriniz, Abaygha biylik nege qajet boldy. Taghy da sol halqyn qúldyqtan qútqaru ýshin, kerenau júrtty keleshek tura jolgha bastau ýshin. Alabýlik jaylap, adasqan Alash elin aqiqatty ardaq tútqan adamzattyng shynayy órkeniyet kóshine qosu ýshin. Búl jolda әlemning oishyldaryn tereninen oqyp, zerdeledi. Imperiyalyq ozbyr biylikten tepki kórip, qazaqtyng darhan dalasynan pana tapqan orystyng demokrat oishyldarymen dostasty. Olargha shynayy shyghystyng ghashayyp shyndyghyn jayyp saldy. Ol shyghys órkeniyetining shyraqshysy boldy. Abay tughan halqyn aqyl-oydyng aq jolyna osylay bastady. Al biz sol jolmen tura jýrip kelemiz be?

Adamzat aqyl-oy alyptarynyng biregeyinen sanalatyn Abay shyn mәnindegi aqyl-oydyng aisbergi. Býginge deyin Abay turaly qansha zertteu enbekter jazyldy, jazylyp ta jatyr. Sonda da Abaydy tolyq tanyp ýlgergen joqpyz. Olardyng barlyghy shyndap kelgende Abaydyng júmbaghyn sheshu jolyndaghy talpynys qana. Eger Abaydyn júmbaghy tolyq sheshiler bolsa, onda Alash elining aldynan júmaqqa úqsas ghajayyp kórkem әlemning altyn qaqpasy aiqara ashylar edi. Abaydyng júmbaghy ol – tylsym syrgha toly әlemning júmbaghy, sheshui qiyn jannyng júmbaghy. Danyshpannyng kýlli adamzatty sýigen jýregining týbine tereng boylaugha qauqarsyzbyz. «Mahabbat pen ghadauat maydandasqan» sol ghaziz jýrek soghuyn toqtatqaly da ghasyrdan astam uaqyt ótipti. Biraq onyng aqiqat ilimi izgi niyetti adam balasyn adamdy sýiip, Allanyng hikmetin sezinuge tәrbiyeleumen keledi. Óitkeni, onyng ilimi Haqty tanugha arnalady. Ol býgingi tilmen aitqanda Tәnirini tanu ilimi. Ol turaly danyshpan: «Kýdiz-týni oiymda biraq Tәniri, ózine ghashyq etken onyng әmiri» deydi. Shynynda da tuasy din músylman balasynyng oi-sanasynan Úly jaratqan esh uaqytta ketpeydi. Qúday adamnyng jýreginde degen sóz bar. Búl rette Abay óz halqyna arnap shynayy taza músylmandyqtyng mektebin qalyptastyrghan túlgha. Halyqty әr qanday zúlmattan qútqarushy qúdiret ol – qasiyetti din. Al býgingi qazaq qoghamynda osy salada da adasyp jýrgender qanshama. Abay diny fanatizm men últtyq igaizmmen qonsy qonbaghan. Dýmshe moldalar men kórkókirek dala shonjarlarynyng eshqaysysymen túz-dәmi jaraspaghan. Kerisinshe olarmen bitispes maydan ashyp, kýresken. Abaydyng kýresi – aqiqat jolyndaghy kýres. Ol kýres әli de jalghasuda. Demek, Abay qay kezde de qazaq qoghamynyng ruhany kóshbasshysy bolyp keldi, bola da beredi. 

Ótken 20-ghasyrdyng adamzat qauymy men qoghamy ýshin әkelgen jetistigimen qosa tarttyrghan tauqymeti de orasan zor boldy. Kommunizmning esirik utopiyasy jaylaghan qazaq qoghamy jappay dinsizdenu jolyna týsip, qúrdymgha ketuge shaq qaldy. Sonyng kesirinen Qúdaydan bezgen qúbyjyq qauym payda boldy. Ateistik qogham Allanyng ózin joqqa shaghyrdy. Adamdardyng sanasyn ibilis iyektedi. Mine osy kezde Abay ibilispen ashyq aiqasqa týsip, halqynyng jýregin taza saqtap qaldy. Eger jýrek lastansa, onda halyq (Adam) azghyndap, teksiz tobyrgha ainalady. Qoghamdy jaylaghan ibilis Abaydyng kýresining arqasynda qazaqtyng jýregin jaulay almady. Aqyn búl rette mynmen emes, milliondaghan sanasyn saytan jaulaghan teksiz tobyrmen  bir ózi maydan ashyp kýresti. Zúlymdyq jaylaghan zúlmat zamanda qarasha halqyn ólimnen arashalady. Óitkeni, onyng ilimi o bastan Tәnirini tanugha arnalghan. Abay sol qatygez uaqyttyng ózinde Alashyna Allanyng aq jolyn tura núsqay bildi. Sonyng arqasynda qyzyl terror qazaqty týbegeyli qúrtyp jibere almady. Býginde jii aitylyp jýrgen tәuelsizdikten keyingi kezde әdeby leksikonnan berik oryn alghan ruhany ortarshyldyqqa qarsy kýres termiyni o basta Abaydan bastalghan. Óitkeni, Abay әuelden ruhany ezgige ashyq qarsy kýresken túlgha.

Ibiliske ilesip, aldanghan qauym, Qúdaydyng ózine qarsy shyqty. Qúday joq dep dauryqty. Býkil qogham Qúdaygha qarsy kýresti. Ózgeler әkelgen «úly órkeniyettin» qúrbanyna ainalghan birneshe úrpaqqa býginde ayanyshpen mýsirkey qaraysyn. Búl indetten qazaq qoghamy әli tolyq arylyp bolghan joq. Aldanghan, zaghiypqa ainalghan úrpaq Tәnir aldyndaghy ol kýnәlarynan arylu ýshin Abaydy oquy kerek. Sonda ghana olardyng kókirek kózderi ashylyp, jýreukterine iman daryp, Tәnir aldynda kýnәlarynan arylady. Jan men tәn tolyq tazaryp, shyn maghynasyndaghy ruhany tәuelsiz azat adamgha ainalady. Ánes, sonda Abaydyng Tolyq adam tújyrymdamasy aqiqatqa ainalyp, qazaq halqy tolyq tәuelsizdikke jetip, biz armandaghan monoúltty memlekettilik ornaydy. Óitpese, bayaghy jartas bir jartas kýiinde qala beredi. Ruhany otar eldi kim bolsa sol biylep-tóstey beredi. Ruhany búghaulanbaghan el ghana barlyq qiyndyqtardy ensere alady. Otarshyldyqtyng eng qiyn týri de ruhany otarshyldyq. Otarlaudyng búl týri qazir әlemde ózgeshe sipat ala bastady. Biz betpe-bet kelip otyrghan býgingi uaqyttyng eng ashy shyndyghy jana týsin ózgertken otarshyldyq. Jahandanu zamanyndaghy eng ýlken qauip-qater de osy bolmaq. 

Abay halyqty týbegeyli kýireuden aman saqtap qaludyng joly ruhany tәuelsizdikke jetu ekenin dәl uaqytynda bildi. Ol halyqtyng ishki tәuelsizdigine sendi. Kenes dәuirinde búlay aitu mýlde mýmkin emes bolatyn. Tipti úly Múhtar Áuezovting ózi búl taqyrypty ainalyp ótti. Kenestik iydeologiyagha barynsha sengen ghalymdar Abaydy sol uaqyttyng kózqarasymen progressivti damudyng tu ústaushysy retinde sanady. Tipti eger Abay sәl úzaghyraq jasaghanda Qazan tónkerisin qabyldaghan bolar edi dep te soqty. Tәuelsizdikten keyin abaytanuda tyng taqyryptar qozghalyp, janasha kózqarastar qalyptasa bastady. Biraq, Abaydy әli de bolsa ózimiz tolyqtay tanyp jәne ózge júrttargha tanytyp kete alghanymyz joq. 

Abaydy oqyp otyrghan kezde sananyzda tәuelsizdik turaly oy qylang berip, birtindep ornygha týsedi. Ózindi bostan ruhty sezine bastaysyn. Tirshilikte adam balasyna eng birinshi keregi erkindik ekenin úghyna týsesin. Óitkeni Abay o bastan erkin oily, bostan ruhty aqyn. Eger ol onday qasiyetke ie bolmasa, onda onyng býkil adamzatqa ortaq aqyl-oy alyby boluy da mýmkin emes edi. Onyng kemengerligi de sonda. Óz zamanynyng ghana emes, keleshekting de adamy bola aldy. Óz uaqytynyng múnyn ghan múndaghan joq, keleshekti de boljay bildi. Tәnirining yqylas núry erekshe týsken osynau ghaziz jýrekti ghajayyp jaratylys iyesi qazaq dalasyna Tәnirilik úly missiyany atqaru ýshin kelgeni esh kýmәn tudyrmaydy.  

«Tәnirining kýni jarqyrap», deydi danyshpan. Demek, Abay halqynyng jýregine Qúdayylyq ruh pen sanany daryta alghan túlgha. Eger onday ruh sana bolmasa, Qúdaysyz tobyrlarmen bolghan kýreste olardy jenu mýmkin emes edi. Ibilis jaylaghan Qúdaysyz qoghamda Abay halqynyng boyyna  Qúdaylyq ruhtyng qúdiretin darytty. Biz ony әli tolyq sezine alghan joqpyz. Jalpy, abaytanu búl ózgeshe túrpatty qazirgi zamanghy mýlde jana ghylym. Naqty aitqanda, ol tәniritanu ghylymy. Shyndap kelgende jalpy poeziya degenimiz ózi osy emes pe. Abaydyng ilimi izgi niyetti adam balasyn osy maqsatqa jeteleydi. Abaydan keyin qazaq qoghamy halyqtyng ruhany kóshin algha bastaytyn әlemdik dengeydegi aqyl-oy alyby, kóshbasshy túlghany tua alghan joq. Óitkeni, dәl onday úly túlghany tuatyn óz dәstýrinen tamyr alyp, ómir sýretin qoghamdyq orta bolghan joq. Ol bolsa tamyryn terennen alatyn dәstýrli qazaq qoghamy bolatyn. Abaydan keyingi qoghamdyq jýie túlghanyng tarih sahnasyna shyghuyna mýmkindik bermedi. Kerisinshe, últqa tirek bolatyn kósem túlghalardy joyyp jiberdi. Mәselen, Alash arystary. Búl endi býkil últtyng tamyryna  balta shabu bolatyn. Eger Múhtar Áuezovtey kemenger jazushy bolmaghanda, Abay da feodalizmning jyrshysy retinde qara tizimge ilinip ketetin edi de, ruhany ezgige úshyrap, naghyz halyqtyq adasu sonda bolatyn edi. Osy ýshin de kýlli Alash júrty Áuezovke ghúmyr boyy alghys aityp ótui kerek.

Otarshyldar qazaqty halyq retinde jer betinen birjola joyyp jiberuding neshe týrli aila-tәsilderine barmady deysiz. Genosidtik sayasat halyqtyng tabighy genin búzugha deyin bardy. Qazaq halqy últty joydyng eksperiymentine, qazaq dalasy tәjiriybe alanyna ainaldy. Biraq, sanasyn ulaghanmen jýregin jaulay almady. Óitkeni, ol jýrekte birinshi Qúday, ekinshi Abay bar edi. Qúdaydy qúrtu qoldan kelmese, Abaydy Alashtyng sanasynan óshiru mýmkin bolmady.

«Allanyng ózi de ras, sózi de ras» degen Abaydyng ózi de, sózi de qazaqtyng Haqty sýigen ghaziz jýreginde jattalyp qalghan bolatyn. Snalaryn saytan jaulaghan teksiz tobyr qansha jerden Qúday joq dep dauryqsa da, ol jýrekti bәribir jaulay almady. Qúdaydyng qarghysyna úshyraghan ozbyr qogham qúrdymgha ketti. Keshegi zúlmat zamanda Abay kózge kórinbeytin soghysta bir ózi milliondarmen alysty. Ol jendi

Qazaq kórkem oiy erte qalyptasqan halyq. Kórkem oiy tolyq qalyptaspaghan últ tolyqqandy últ bola almaydy. Álemde tendesi joq san ghasyrlyq tariyhqa ie bay mәdeny múrany tudyrushy halyq dýniyening ózge de bayyrghy mәdeniyeti damyghan halyqtary qatarynan ózining teng qúqyly orynyn ala aldy jәne ol oghan barynsha layyqty. Abay sol halyqtyng kórkem oiyn әlemdik arenagha alyp shyqty. Al ony nasihattap, kýlli әlemge tanytu әr úrpaqtyng enshisinde. Biz ózimizding ruhany jetistigimiz ben halyqtyq dengeyimizdi tek óz túlghalarymyzgha qarap ólsheuimiz kerek. Osy túrghydan kelgende túlghatanuda kemshin soghatyn tústarymyz kóp. Mindetti týrde óz úlylarymyzdy ózgening úlylarynyng kólenkesinde kórgimiz keledi. Soghan daghdylanghanbyz. Ol ótkennen qalghan qúldyq sana. Ishtey bilip túrsaq ta, ózgeden artyqtyghymyzdy ashyp aitugha batylymyz jetpey túrady. Abaytanuda da búl jarym-jan kózqaras әli de bolsa shang berip qalady. Búl bizding әlsizdigimiz. Búdan arylatyn uaqyt jetti. Ózgening úlylary qazaqqa ruhany ólshem de, tirek te bola almaydy. Olay deytinimiz, әr qanday halyq ózinshe bólek jaratylys iyesi. Abay eshqanday dala Pushkiyni emes, Áuezov shyghystyng Sholohovy emes. Abay da, Áuezov te kýlli týrik, qala berdi barsha shyghys halyqtarynyng maqtanyshy sanalatyn әlemdik masshtabtaghy әidik túlghalar. Osylay týsinuimiz kerek. Sonda ghana shynayy tәuelsiz últtyq oi-sana qalyptasady. 

Tolyq tәuelsizdikke jetip, tolyqqandy últ atanu ýshin biz ózimizdi ýnemi ruhany túrghyda jetildirip otyruymyz kerek. Sonda ghana tútas  últ bolyp, ruhany janghyramyz. Memleket basshysynyng ruhany salagha nazar audaryp, ony Abaydan bastauy býkil halyqtan qoldau tapqan jaqsy bastama. Biraq búl bir mezettik nauqandyq shara dengeyinde qalyp qoymauy kerek. Sebebi Abay bir retki atalyp ótetin data emes. Ol mynjyldyqtargha ketetin mәngilik data. Býgingi úrpaqtyng mindeti men paryzy Abaydy әlemge tanytu arqyly jas úrpaqtyng jadynda biregey tәuelsiz oi-sana qalyptasytru. Abaydyng armany men múraty da sol. Búl úly múrat, úly missiya. Ghasyrlyq tәueldilikten arylyp, halyqtyng jadyn janghyrtuda Abaydyng alar orny erekshe. Jappay jahandanugha bet alghan qazirgi qiyn uaqytta Abay halqyna taghy da qorghan boluda. Úly aqyn ózining úly Tәniri aldyndaghy úly missiyasyn úrpaghymen birge oryndauda. 

Abaydyng tughan kýni úly dalagha Allanyng yqylas núry erekshe týsken, aq jarylqap yrysty kýn bolsa, úly aqynnyng fәny jalghanmen qosh aitysqan kýni qazaqtyng basynan baghy tayyp, moynyna qasiret qamytyn kiygen kýn. Sol uaqyttan bastap ózgening ruhany otaryna ainaldyq. Onyng úzaqqa sozylghan tauqymetinen әli tolyq arylyp bolghan joqpyz. Ol býgingi ruhany ómirimizden de sezilip túrady. Abaydan keyingi qazaq qoghamy tek adasulardan túrdy. Abaydy týsinu jәne týsindiru ýshin qúrghaq taldau azdyq etedi. Ol ýshin sezimtal aqyndyq jýrek kerek. Sonda ghana úly aqynnyng ruhymen tildese alasyz. Jýregimning týbine tereng boyla degendi Abay jaydan-jay jazdy deysiz be. Onyng jýregi Haqty sýigen ghaziz jýrek. «Aqynnyng jýregi Allanyng qazynasy» degendi aqyrzaman Payghambary Múhammed (s.gh.s). aitqan. Abaydyng jýregi sonday qazynagha toly kirshiksiz taza jýrek. Onyng terenine shyndap boylay alu myna dýniyede ilude bireuge ghana búiyratyn baqyt. Abaydy týsindiremin dep әurelenuding qajeti joq. Árkim óz zerdesimen týsinui kerek. Tek sonda kónil kózing ashylyp, jan sarayyng núrlanyp, aqylman adamgha ainalasyn. Jalpy, poeziya týsindiruge kelmeytin janr. Ol tek týisinu men sezinuden túrady. Onyng tylsym qúpiyasy sonda. Abaydyng júmbaghynda osy túrghydan úghynghan abzal. Abay әli tolyq ashylmaghan qúpiyagha toly júmbaq әlem. Qyzyl sózdi qansha sapyrghanymyzben biz onyng qúpiyasyn ashyp, terenine boylay almaymyz. Myna әlem qanday júmbaq sheksiz bolsa, Abay da sonday júmbaq, sonday sheksiz. Jan men tәnning shyn qoshtasuyn Abaydy oqyp otyrghanda bilemiz.

Abaydyng qara sózderin oqyp otyryp, ózgeshe әlemge enip ketkendey bolasyz. Búl mýlde janry aiqyndalmaghan shygharma. Eshkim onyng janryn әli kýnge deyin anyqtap bere alghan joq. Búl da júmbaq. Sheship kóriniz. Búl eshqanday traktat ta, ghaqliya da emes. Búl Abaydyng barsha adamzatqa arnap qaldyrghan úly ósiyet kitaby. Bizding halyqtyq ómir sýru kodeksimiz. Abay halyqty qara týnek әlemnen alyp shyqty. Onyng ólmes ómirlik ilimi kommunizmning sanany ulaghan esirik utopiyasyn jýrekke darytpady. IYә, jýrek taza boluy kerek. Jýrek lastansa, adam azyp, saytangha ainalady. Abaydy jas úrpaq oy kózimen oqyp, jýrekke jattap toqu kerek. Ol ýshin eng birinshi jýrek taza bolu kerek. Tek sonda myna dýniyening o basta qalay jaralghanyn, adam bolyp tuudyng qanday baqyt ekenin tolyq sezine alasyz. Onyng qúdiretine bas iyip, adamsha taza ghúmyr sýruge daghdylanasyz. Óitkeni, Abay izgi niyetti adam balasyna qay kezde de óz ilimi arqyly adamdyqty qaster tútytyp, adaldyqqa negizdelgen aqiqat jolyn núsqaydy. Japan týzede birjútym sugha zar bolyp, shólde qalghan adamnyng tandayyna tamghan alghashqy janbyr tamshysyna shóli qanday qansa, Abaydy jýrekpen týsinip oqyghan adamnyng da jansusyny sonday qanady. Abaydyng әr sózi sharshaghan jannyng tandayyna tatyr ghúmyr susyny. Ony meyri qanyp ishken adam baqytty. 

Halyq, el uaqyty kelgende qayta týlep janghyrady. Óitkeni onyng tabighaty sony qajet etedi. Qazaq halqy úzaqqa sozylghan qúldyq ómirden qútylyp, tәuelsiz el atanghanyna 30 jyl boldy. Biraq qanymyzgha singen qúldyq psihologiyadan tolyqtay arylyp bolghan joqpyz. Búl nәubetten týbegeyli aryludyng birdin-bir joly ótkendegi últtyq qúndylyqtarymyzdy týgendep, tarihymyzda ótken últtyq oidyng basynda túratyn úly túlghalarymyzdy úlyqtauda jatyr. Naqytaryq aitqanda, túlghatanudy dúrystap jolgha qoiymyz kerek. Óitkeni, әr halyqtyng әr dәuirde mandayyna Tәniri syilaghan tabighaty tosyn úly túlghalar bolady. Shýkir. Qazaq halqy búl túrghyda barynsha baqytty halyq, oljaly el. Oghan dәlel, halyqtyq tarihymyzda ótken últyna úran bolghan danghayyr túlghalarymyz. Sol úlylardyng úlysy Úly Abay. Abaysyz qazaq halqy әlem aldynda ózining últtyq bolmysyn aiqynday almaydy. Sondyqtan da Abay halyqtyng qútqarushysy sanalady. Býgingi mindet Abaydy әlemdik dengeyde ýzdiksiz nasihattau kerek. Sol arqyly biz ózimizdi býkil әlemning aldynda tamyryng terenen alatyn, bay tarihi, mәdeniy-múragha ie mәdeniyetti últ ekenimizdi dәleldey alamyz. Búl rette erekshe nazar audaratyn jayt ol – aqyn shygharmalaryn shet tilderine audarghan kezde asyghystyq bolmauy kerek. Onda Abaydy ózimiz orgha jyghamyz. Jalpy, poeziyany audaru óte qiyn. Ol kimning de bolsyn ong jambasyna kele bermeydi. Biraq soghan qaramastan kiltin tauyp audarugha kýsh salu kerek. Tildi jetik mengeru bir basqa, aqyndyq óner bir basqa.

Úly danyshpan ózining Tәnir aldyndaghy úly missiyasyn tolyq atqaryp bolyp, gharyshtyq sapargha attanyp ketkennen keyin arada ghasyrgha juyq uaqyt ótkende Alash júrty ata-babalar armandaghan azattyqqa jetti. Úly ruhtar otany úly dala óli úiqydan dýr silkinip oyandy. Abaydyng alyp jartasynan shyqqan úly janghyryq aspan astyn kernep ketti. Qiyanatyng qúrbany bolghan úly aruaqtar azattyq alghan Alashymen qayta qauyshty. Qasiyetti qazaq dalasy ibilisten tazartyldy. Tәnirining kýni jarqyrap shyghyp, jan baqytqa keneldi. Adam ruhy azattyq aldy. Álemning bar júmbaghyn boyyna jighan úly tabighattyng ózindey tylsym, syrly alyp jartastan shyqqan úly janghyryq, aqiqat sózi Abay sózi. Úly uaqyt jelimen jarysyp býginge jetti. Eshqanday zúlym kýsh ony toqtata alghan joq. Óitkening ghalamnyng júmbaghyn sheshu onay bolghanmen, adamnyng júmbaghyn (aqynnyn) sheshu qiyn. Sonday bir tuasy júmbaq jaratylys iyesi keudesine kýlli әlem syiyp ketken adamzattyng ardaghy úly Abay.

IYә, Tәnirining kýni jarqyrap shyghyp, zúlymdyqtyng kýni birjola batty. Ar-namystyng aq tuy qayta jelbiredi. Úly Abaydyng úly armany oryndaldy. Ayy tolyqsyp tughan alyp aspan astynda adamzattyng bәrin sýigen Abaydyng alyp jartasy túr. 

Múqash Kojahmetúly

Abai.kz

10 pikir