Mәshhýr Jýsipting boljauy. Shyny qaysy, ótirigi qaysy?
Aqiqattan alystamayyq!
Mәshhýr Jýsip taghdyryn búrmalau ýlken kýnә!
Sonyna mol múra qaldyrghan, qazaqtyng shejiresi men anyz әngimelerin, tarihyn tarqatqan ghúlama, qazaqtyng dana aqyny, әuliyesi, kóripkeli bolghan, taghdyry san aluan, tylsym dýniyening biz bilmeytin syryn angharghan Mәshhýr Jýsip babamyzdyng kózining tirisinde janazasyn oqytyp, ziratyn saldyrghany jóninde qazirgi kezde internet betinde neshe týrli, jón-josyqsyz, basy dúrys bastalyp, ayaghy qisynsyz ayaqtalatyn әngimeler tarap jýr.
Bireuler: «Mәshhýr Jýsip ziratyn 1921 jyly ózi qaytys bolardan 10 jyl búryn dayyndatypty, asyn da 10 jyl búryn bergizgen-mys», dep búrmalap aityp jýr. Ekinshileri: «Denesin otyrghyzyp jerlepti», dese, taghy bireuleri: «Janazasyn kelini shygharypty», deydi.
Osynday oidan shygharylghan, mýldem kereghar pikir, qisynsyz, dereksiz aitylghandardy kórip, oqy túra úrpaghy retinde ýndemey qaludy ózime ar sanap, naqty bilgenderimdi ortagha saludy jón kórdim. Sayyp kelgende shyndyghy tómendegidey.
Mәshhýr babamyzdyng qanday adam bolghanyn ózderiniz bilesizder. Aqyn, shejireshi, foliklorist, filosof, tarihshy, ghalym. Ol kisi 1858 jyly Bayanauyl audanynyng Qyzyltau degen jerinde (Bayanauyldyng ontýstik-shyghys jaghynda 70 shaqyrymday qashyqtyqta ornalasqan qazirgi Jýsipbek Aymauytov atyndaghy auyl) tughan. Qaytys bolyp jerlengen mekeni Bayanauyldyng kýnbatys jaghynda, 80 shaqyrymday jerde ornalasqan Eskeldi degen jer. Ziratyn qalay saldyrtqanyn óz kózimen kórgen, 14 jasyna deyin Mәshhýr atasynyng tәrbiyesinde bolghan nemeresi Tóleubay, mening әkem bylay dep jazady:
1929 jyly Məshekeng ziratyn saldyruyn qolgha alghyzady. Jalghyztóbe degen tóbeni belgilep, jerin qazdyrdy, artynan qalatty. Eki bólmeni ýy retinde qalatyp shyqty. Tóbesi əynek, terezesi tór ýy bolatyn jatatyn jerin keng qazdyryp, ishinen irgelerin jalang qabaghy jer betine sheyin qara kirpishten qalatty.
Irgeden topyraq týspes etip, osynyng bərin býkil eli bolyp, jabylyp bitirdi. Aqiyrek, Talpaq jaq – Talastan eki qalaushy keldi. Əkesining attary esimde joq. Birining aty Oljabek, ruy - Túlpar, ekinshisining aty Sərsembay. Negizi Talas ruynan bolu kerek. Búl kisiler ədeyi ózderi kelip qalasty. Jerin qazghan adamdar: Ýlken nemeresi - Sharapiyúly Bap, Ysqaqúly Bazarqan, Dúsjan, Sabyrúly Janys, Shataúly Əytim, Jýsipúly Shadym, Maghúzymúly Hamiyt, basqa da jigitter bolghan edi. Búlar Məshekenning barlyq júmysyna eren enbek kórsetken ózining naghyz ong qoly bolghandar.
Bir bas qosuda bir aqsaqal: Məshekeng ziratyn salghyzyp jatyr degendi estip, býkil el dýrkiredi. Bayqaymyz ziratynyz ýy týrinde salynyp bitti. Búl isinizge qayyrly bolsyn aitamyz, deydi.
Məsheken: Oi, Alla-ay, saqtay kór, maghan bir tóbening basyn kópsindinder me, dep qarq-qarq kýlmesi bar ma? Məshhýr bayaghyda:
Jetpis ýshke kelgenshe,
Baltalasang da ólmeymin.
Jetpis ýshten ary qaray
Altyn ýige salyp asyratsang da barmaymyn, degen joq pa, dedi. Sol jetpis ýsh jaqyndap qalghan joq pa, dedi. Búrynghylar aitqan eken: «Jaqsynyng attan jyghylghany da jaqsy», dep. Osynday sózderi esimizde saqtalyp qalghan edi.
Əli esimde, Qúsayynnyng Məligi par týiemen ýlken balasy qalmay ýiinen birneshe bólmeli úzyn sary «shkafyn» əkeldi. Búghan kórgender tang qaldy. Sodan tór ýiine ontýstik qabyrghasyna aparyp ornatqyzdy. Sóitse ózining parsy tildi kitaptaryn, býrkitining tomaghasy men balaqbauyn, iytelgisining balaqbauy men tomaghasyn, doybysyn, nasybay ýkkish shoqparyn, osylardy qoyghyzu eken.
Par atynyng saymanyn, sart er-toqymyn, osylardy basyna qoyghyzu eken. Esigining bosaghasyna 41 kərijilikti ildirip qoyghyzdy. Búlaryn ózi qaytys bolghan song aitqany boyynsha bərin oryn-ornyna Sharapy aparyp qoydy. Ónge zattary kiyiz ýi, ýy jihazdary, tósek orny, kiyim-keshekteri, jazba múralary, kitaptary, at-arbasy, bərin Sharapiyge qaldyrdy. Búlaryna sóz aitqan joq.
1931 jyly dýniyeden qaytqan son, qaghaz kitaptarynyng arasynan ýlken qaghaz shaydyng birjaghyna qauyrsyn qalammen battityp jazghan qaghazy tabyldy. Onda: Mening tósekterim keng bolsyn degen eken, sodan eki bólmeli ýy saldyrdym, depti.
Búl oy bylay aitylghan.
«Bireu kóligi jýre almay keledi, bireu jayau sharshap keledi, bireu boranda adasyp jýredi. Sonda basyma kelip panalap, aman attanyp, «býgin Məshhýrge týnep shyqtym», dep ýsh ret Qúdaygha rahmet aitsa maghan osy jetedi, depti. «Qúran oqyp əure bolmay-aq», depti. Búl jazghan qaghazynan 1936 jyly Sharapy qaytys bolghannan keyin bəybishesi Zeynep aiyrylyp qalghan kórinedi. Búny Zekeng ózi anda-múnda kóship jýrgende aiyrylyp qaldym ghoy, dedi . «Aqiqat» kitaby. «Dayk – Press», 2019 jyl, 285-286 better.
Taghy bir derek, Tóleubay men Qonaqtan keyin tughan kenje nemeresi Kópeev Sýiindikting jazbasynda babamyz 1929 jyly jatar ornyn dayyndatudy qolgha alady. Ýlken kelini Zeynepting Dúsjan degen inisine qazdyryp, ózi ýnemi basynda otyrady. Enin, úzyndyghyn, biyiktigin eki jarym kez etip aldyrady da, ol bitkeng son, kónili әlde birdenege daualamaghanday taghy da biraz terendetu kerektigin aitady. Kýndegi әdetinshe, ertengilik taghy da basyna kelip otyrady da, dúgha etedi. Búl kez Dúsjan birynghay qiyrshyq tasty jer ýiindisining astynan tútasqan bir aq kýlgin týsti tastyng belgi bere bastaghanyn bayqaydy. Sóitedi de:
– Molleke, myna jerding tasynyng týsi ózgere bastady, әri tútas jatqangha úqsaydy, endi ne isteyin, bólektep uaqtayyn ba, - dep jogharygha qaraydy.
– Joq, Dúsjan. Mening de kýtkenim sol bolsa kerek. Syndyrmay tútas al da jogharygha shyghar, - dep taghy dúgha oqidy. Biyiktigi bir jarym, eni bir kezge tayau, qalyndyghy 20-30 santiymetr búl tasty aty-jónin jazyp, basyna belgi etip qoyghyzghan eken kózi tirisinde. Sol tastyng qaldyghy әli saqtauly. Al, zirat ýiin eki bólmeli etip saldyrghan. Tórgi bólmesine ózin ashyq qoidy ótinedi. Auyzghy bólmege ydys-ayaq, tór bólmege kitap-qúrandaryn, er-sayman, kilem, ýkkish t.b. paydalanghan zattaryn týgel qoyghyzady. Nasybay shaqshasyna әrdayym dayyn nasybaydy toltyryp ketip otyrudy ósiyet etedi.
- Qysy bar, jazy bar, әri-beri ótken jolaushylar kelip týnep qalsa, barlyq mýlkimdi paydalansyn. Biraq juyp-tazalap qayyra oryn-ornyna qoyyp ketetin bolsyn. Qoryqpasyn, men kórden túryp eshkimge de bas salmaymyn, - dep tapsyrady. Búl jerde Mәshhýr:
– Men ólgennen keyin qyryq jylgha deyin denem búzylmaydy. Tiri adam kózi kóredi, sert etem. Tek jazdyng ystyq ailary aqyretimdi aiyrbastap otyryndar, qysta keregi joq. Sonda kózdering jetetin bolady, - dep ýlken balasy Shәrәpiydenge shyraqshylyqty ósiyet etedi.
Sóitip, Mәshhýr 1931 jyldyng kýz aiynyng ayaq kezinde dýnie saldy. Odan búryn tirisinde ózine-ózi dúgha oqytqyzghan.
«Kópeyúly Jýsipke qúday rahmet ailasyn», - dep, saq-saq kýledi eken de: «Maghan kelip bata jasamaq týgili әrkimning basyna tuar «túrymtay túsyna» zaman bolady. Men kórmeymin, sender kóresinder, kóresizder de kónesizder», - deydi eken. Búl qazaq eline 1923 jylghy dýrbeleng bolyp bastalyp, 1931-1932 jylghy adam qyrghynymen, ashtyqpen ayaqtalghan kezi edi ghoy. 1952 jyly kórin aqtaryp, ýiin talqandap búzyp tastaghangha deyin Mәshhýrding denesi búzylmady. Ony kezinde kózben kórgen adamdar kóp boldy. 1946 jyly Sәbit Múqanov ta zirat basyna baryp, ishine týsken edi. Men de 1950 jyldyng jazynda ishine týsip, denesin sipaghan edim. Sonda, jadaghay jerde jatsa da, bir týrli hosh iyis shyghyp túrdy. Eshbir qúrt-qúmyrsqanyn, jabyq kórdi de jaylap alatyn sasyq kýzen, tyshqannyng izi bilinbedi. Mәshhýr dýnie salyp ketkennen keyin de ýnemi ýkimet nazarynda boldy. Onyng mýrdesining búzylmay saqtalyp jatuy «shet elmen baylanysy bargha» jatqyzylyp, ýlken kelini Zeynep tórt jylday ýnemi jauap ýstinde bolghan. Búl kezde ýlken balasy Shәrәpiyden dýnie salghan (1936) bolatyn.
Kelini Zeynep: «Tiri kezindegisindey arulaghanda dәret suyn berip túrudy ghana maghan tapsyrdy. Basqa nәrsesin bilmeymin, balalaryna aitqan bóten sózi joq», – dep otyratyn. Jalghyz-aq mýritterin bir júma búryn shaqyrtyp alyp, әngime-dýken qúryp otyryp, auyrmay-syrqamay dýniyeden ótken.
«Qúday alamyn dep otyr, Shәrәpiyden men Zeynep bermeymin dep otyr», – dep kýledi eken de, dúgha qyldyrady eken. «Mәshhýr-Jýsip ómiri» Kópeev S.Sh. «EKO» GhÓF baspasy, 19-20 better.
Mәshekenning qalay jerlenip nar aghash tósekte qalay jatqanyn, belgili halyq jazushysy Dihan Ábilev tómendegidey eske alady.
Tanerteng dastarqan basynda, shəy ýstinde Sharapy aghagha:
– Əueli Məshekeng ziratyna-mavzoleyine baryp, jatqan jəyin kórip kelsem, - dep edim: «Múnyng bilgendik!» – dedi Sharapy agha.
Zirat osy ýiding ontýstigindegi dóng ýstinde bolatyn. Auyz ýirengen sóz bolghasyn zirat deymiz ghoy, əytpese, ýsti eki bólmeli kirpish ýi, asty Məshekenning denesi jatqan keng saray – Mavzoley! Auyz bólmede – qazandyq. Samauryn, shəynek, shelek, ojau, tərelke-qasyqtargha deyin, tór bólmede – dóngelek stol, kitap, jəyma tósenish. Bosagha jaq búryshta nasybay ýkkish, shoqpar, ýstel ýstinde mýiizdi qara shaqsha jatyr.
– Búlardyng bəri Molda atamnyng óz aituynsha osylay qoyyldy, – dedi Sharapy agha.
– Dene?... – dedim ýnim əreng shyghyp.
– Dene... Tap tór bólmening asty esinde shyghar, byltyr jazda Molda atama bir «bata oqyr» ýstine kelgen eding ghoy. Sonda Molda atam bərimizdi ózi bastap kelip, ózi qazdyryp jatqan astynghy qabattaghy «bolashaq məngilik mekenjayym búl», dep kórsetip, sylq-sylq kýlgen edi ghoy... Esinde me?
– IYə! Esimde.
Sharapy agha endi kidirmey edenning kirer-shyghar qaqpaq esigin ashyp, astynghy bólmege – Məshekene bastady. Bólmening batys irgesin ala birjarym metrge juyq biyik nar aghash tósek ýstinde – ýstine aq jabylghan Məsheken. Qayran jaryqtyq, Məshekeng jaqsy bir týs kórip úiyqtap jatqangha úqsaydy. Pishini, keskin-kelbeti tiri kýnindegisindey symbatty. Jýzine kóp ýnilip, edəuir túryp qalghan ekem. «Aqiqat» kitaby. «Dayk – Press» 2019 jyl 203 bet.
Al endi janazasyn kelini Zeynep shygharypty, dep aityp jýrgenderdiki de ótirik, janazasyn dosy әri zamandasy Ábәiilda qajygha shyghartqan. Ábayilda qajy Mәshekeng dosynyng múnysyna tang qalyp: «Mәsheke, tiri adamgha janaza shyghartqandy birinshi ret kórip túrmyn, mynauynyz adam balasynyng tarihynda bolmaghan nәrse jәne sharighatta da joq, múny qalay týsinuge bolady? Bala-shaghanyz, el-júrtynyz bar ghoy, endigi jyly óziniz aitqan uaqytynyzda dýniyeden ótkeninizde janazanyzdy shygharmaymyz ba, asynyzdy el bop bermeymiz be?», - deydi.
Sonda Mәsheken: «Ey, Ábeke, men múny erikkennen jasap otyrghan joqpyn, endigi jyly alapat ashtyq kele jatyr, sonda ýrerge itterin, syghargha bittering qalmaydy, jaghdayym barynda el-júrtymmen dúrystap qoshtasyp, janazamdy shygharghandaryndy naqty óz kózimmen kórip, asymdy berip keteyin dep otyrmyn, endigi jyly men dýniyeden ótkende janazama kele almaytyn jaghday bolady», - degen eken.
«Kelini Zeynepke:«Men kóz júmghannan keyin qanday joqtau aityp jylaysyng maghan», - dep saual qoyady eken.
Sonda kelini: Áuede úshar Lashyn,
Lashyn jayar qúlashyn,
Atamdy alghan Qúdaydyn,
Kelini mendey jylasyn, - dep, kelini kózine jas alghanda Mәshhýr qarq-qarq kýledi eken». «Mәshhýr-Jýsip ómiri» Kópeev S.Sh.«EKO»GhÓF baspasy,49-bet.
Mәshhýr babamyzdyng ziratyna bala kezinde birneshe ret baryp qalay jatqanyn óz kózimen kórgen belgili jurnalist, Ekibastúz qalasynyng qúrmetti azamaty Qantarbaev Amangeldi aghamyzdyng esteligin keltireyik.
1949 jyly ma eken, әlde 1950 jyly ma eken, ol kezde 6-7 jasar balamyn ghoy, naq qay jyly ekeni esimde qalmapty, әkem «Odaq» degen kolhozdyng bir tabyn tayynshasyn baghatyn. Ýiimiz Eskeldi qystauynda. Búl kezinde Mәshekenning (Mәshhýr Jýsip Kópeevtin) mekeni bolghan jer. Ziraty da qystaudan alys emes, 1,5-2 shaqyrymday jerde, jalpaq sary adyrdyng ýstinde.
Eskeldi qystauynda jalghyz ýy túrdyq. Áke-sheshem, eki apam: Nesipjan men Biybijan jәne men, barlyghy bes-aq janbyz. Ýiimiz Sarybúlaq degen búlaqtyng teristik batysynda tayaq tastam jerde boldy. Mәshekenning ýiining orny osy búlaqtyng týstik jaghalauynda edi.
Áli esimde óte kedey edik. Mal degende jalghyz jiyren biyemiz ben egiz laghy bar qara qasqa eshkimiz ghana boldy. Bizding ýide ydys-ayaq ta jetimsiz edi. Tipti baltamyz da bolmady. Onyng bәri esimde qalghany – ýige jolaushylap bireu-mireu kele qalsa, sheshem meni Mәshekendikine (ziratqa) jiberetin.
«Amanjan, jýgir, molla atandikine baryp kese alyp kel», «Amanjan, molla atannyng baltasyn súrap alyp kel», - deytin.
Men atanyng ýiine barugha qúshtarmyn. Óitkeni syrtqy esikti ashyp qalghanda-aq janyna shuaq qúyatyn bir hosh iyis kensirigindi jaryp jibere jazdaytyn.
Syrtqy esikting qúlpyn ashyp, tabaldyryqtan attay bere: «Assalaumaghalekum, ata! Aman jatyrmysyz?» - dep sәlem berem. Ákem osylay ýiretip qoyghan. Sodan song auyzghy bólmede tekemet ýstinde otyryp, «Qúlhu-Allany» sydyrta jónelem. Múny da ýiretip qoyghan әkem. Odan keyin «Allah taghala, molla atama iman baylyghyn bere gór, al, ata, sen bizdi jelep-jebep jat», - dep betimdi sipaymyn.
Atamnyng ýii eki bólmeli, tórgi ýiding tórinde kitap shkafy bar. Onda mollanyng kitaptary qoyylghan. Auyzghy ýiden tórgi ýige ótetin esikting tabaldyryghynyng qasynda taqtay qaqpaq bolushy edi. Ákem mollagha kelgen adamdargha sol qaqpaqty ashyp, atamnyng denesi jatqan jertólege satymen týsip, irgedegi jasyl tasty ótkir pyshaqpen jonyp, bir atym nasybayday mólsherde túmarlyq alyp beretin.
Auyzghy ýide kishkentay pesh, ydys-ayaq, basqa da kerekti zattardyng bәri túratyn. Búl ótken-ketken jolaushylar bel suytyp alsyn, ziyarat etip kelushiler jatyp demalsyn, as-suyn dayyndap iship-jesin degen niyetten tughan is-shara ekendigi aitpasa da týsinikti edi. Sondyqtan da múnda kelgender ýidegi nәrsening bәrin paydalanyp, sodan song juyp-shayyp ornyna qoyyp ketetin. «Atanyng nәrsesin alyp ketuge bolmaydy» deytin ýlkender. Al men ala beretinmin. «Ata, - deytinmin kәdimgi tiri adammen sóilesip túrghanday, - Ata, zәru bolyp túrmyz. Baltanyzdy alugha keldim. Aghash jaryp bolghan song әkelip beremin». Baltany alyp, esikti qayta qúlyptap, ýige kelemin. Ákey, ne sheshey aghash jaryp alghan song baltany qolyma beredi. Men ony qaytadan ýiine aparyp qoyamyn. «Mollanyng nәrsesin ýige týnetuge bolmaydy», - deydi әkem. Ydys-ayaq alsaq ta sóitemiz.
Molla atanyng basyna kelushiler jaz, kýz ailarynda kóp bolady. Olardyng keybireuleri tarshylyq uaqyt bolsa da toqty-torymyn ala kelip atagha arnap soyady da, auyzghy ýidegi peshke tamaq istep, óz ýilerine kelgendey әngime-dýken qúryp, týnep shyghady. Ákem ekeumiz de qonaqtarmen birge bolamyz. Auyryp-syrqap kelgenderding kópshiligi tanertengi shay ýstinde «Mәshekeng týsimde ayan berdi»,-deytin. Ondayda otyrghandar: «Jolyng boldy. Molla ayan berse, endi jazylasyn», - desip, quanysyp qalatyn. «Dýnie bir qisyq jol búrandaghan» Qantarbaev A. Sytina N.IY.JShS baspasy,105-106-shy better.
Mәshekenning qalay dýniyeden ótkenin, qalay jerlengenin kózi kórgender osylay naqty dәleldermen eske alady. Blogerlerding jarysa jazyp Mәshekendi otyrghyzyp jerledi degenderi mýldem ótirik, oidan qúrastyrylghan әngimeler.
Al endi Mәshekeng aitty degen 70 jyl eldi dinsizder basqarady, odan keyin 30 jyl úry qarylar bylyqtyrady, sosyn «qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaydy» degen boljamy Mәshekenning qoljazbalarynda, 20 tomdyq enbekterinde kezdespedi. Mәshhýr Jýsipting myna zamandy boljaghany turaly әngimeni eng alghash el arasynda aityp jýrgen adam Bayanauyl audanynyng ortalyghynda túrghan, babamyzdyng ólenderin jatqa aitatyn Tólepbergen Aldabergenov aqsaqal bolatyn. Ol kisi Mәshhýr atamyzdyng kóshiri, kómekshisi bolghan Imanghaly Mәnenúlynyng arabjazuly qoljazbalarynan aldym deytin. Juyrda Imanghaly aqsaqaldyng balasy Quandyq aghamen habarlasyp, qoljazbalar turaly súrastyryp edim. Ol kisi:
– Ákemning onday sharualaryna aralasqan emespin. Kóbine-kóp Tólepbergen aqsaqal men Altynbek Qúrmanovtargha (ólketanushy) kórsetip, biletinin sol kisilerge aitushy edi. Songhy ret birneshe dәpterge jazylghan bir valetka qoljazbasyn Maqsat Alpysbeske (tarih ghylymdarynyng doktory, professor) súrap kelgesin bergem. Keyinnen Maqsattan ózime qaytaryp ber dep súraghanymda, ol qoljazbalardy arhivke ótkizdim dep jauap berdi. Sondyqtan bilse, sol Maqsat, ne Altynbek bilui kerek, – dedi. Sol izbenen Altynbekpen habarlasqanymda, ol «onday boljau aitqan jazbasyn kezdestirgenim joq. Búl әngimeni aityp jýrgen Tólepbergen aqsaqal edi ghoy», dep qysqa qayyrdy. Sondyqtan qolymyzda naqty derek bolmaghandyqtan búl turaly kesip aitu mýmkin bolmay túr. Onyng ýstine Tólepbergen aqsaqal «qazaqqa qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaytyn zaman» naqty 2021 jyly bolady dep kesip aitqan emes.
Al endi Mәshhýr babamyzdyng ózining 73 mýshel jasynda 1931-shi jyly dýniyeden ótetinin,1932-shi jyly asharshylyq bolatynyn, denesining 40 jylgha deyin búzylmaytynyn aitqanyn 1952-shi jyly kommunister ziratyn búzyp tastaghangha deyin býkil el kórdi, onyng aldynda baylardyng mal-dýniyelerin ýkimet tartyp alyp kәmpeskeleytinin kózben kórgendey naqty boljap aitqany dәl keldi. Ony myna óleni dәleldep túr:
«Baylar au jighan malyng jannyng qasy,
Beripsing sadaqandy atang basy.
Baylardyng jighan maly dýniyesi,
Kem-ketik kedeylerding sybaghasy»
Osynday aldaghy bolatyn oqighalardy kózben kórip qolmen ústaghanday dәl boljap aitqandaryn estip, oqyp kórgennen keyin basqa boljamdaryna da sengin-aq, keledi. Bizding qazaq halqy negizinen bolashaqqa ýnemi jaqsy ýmitpen qaraytyn, әrdayym Alladan tilep, keleshek ómirden jaqsylyq kýtip jýretin yrymshyl elmiz ghoy.
Al biraq Tólepbergen aqsaqaldyng aitqan Mәshhýr babamyzdyng keyingi boljamdary naqty bar ma, әlde joq pa, qolda dәleldeytin qújattar bolmaghan song birdene dep te aitu qiyn. Múny bolashaqta Mәshhýr babamyzdyng enbekterin zerttep jýrgen ghalymdar men tarihshylar anyqtay jatar.
Abay Tóleubayúly Sharapiyev,
Mәshhýr Jýsip Kópeyúlynyng tughan shóberesi
Abai.kz