Beysenbi, 25 Aqpan 2021
Birtuar 12517 3 pikir 7 Qantar, 2021 saghat 13:41

Mahabbatyn satpaghan...

(Abaytanushy Qayym Múhamedhanovtyng 105 jyldyghyna)

Hәkim Abaydyng Ábdirahmangha arnaghan osy ólenin oqyghan sayyn esime abaytanudyng alyptarynyng biri Qayym Múhamedhanov agha esime týsedi. Abaydyng Ábdirahman úlyn kórmesekte, onyng osynday esti úldyng dýniyege taghy da kelerin menzegenin, sol ýshinde ólenning óshpes ónegesin Qayym agha boyynan kórgendey bolam. Ólendegi:

Orynsyzdy aitpaghan,

Týzu joldan qaytpaghan;

Jaqsylyq qylar orynda

Ayanyp boyyn tartpaghan.

Ortasynda kәpirdin 

Aramynan tatpaghan.

Ómir boyy talpynyp,

Ghylym izdep, jatpaghan – degen óleng joldaryn oqyghanda «osynday bolsam eken» dep kim ansamaydy deysiz!?!

Abaydyng 150 jyldyghyna arnap akademiyalyq eki tomdyghyn dayyndau ýshin M.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner instituty Abaytanu bóliminde júmysshy toby qúryldy. Qúramynda akademikter Serik Qirabaev, Zәky Ahmetov jәne Qayym Múhamedhanov, Mekemtas Myrzahmetúly, Beysenbay Bayghaliyev, Qoyshyghara Salghariyn, jauapty hatshy retinde mende boldym. 1990-1995 jyldar aralyghynda Qayym aghanyng jenil-jelpi, artyq auyz orynsyz sóz aitqanyn kórmeppin. Auzynan kóbinese Abay turaly ghana sóz shyghady, qoljazbasy qalmaghan Abay shygharmasy turaly aitqanda aitaryn ayanyp qalmaydy, oqyghany men toqyghany mol ekeni ómirin ghylym izdeumen ótkizgeni birden bayqalatyn. Al hәkimning «Jýz myng tenge kelse de, Mahabbatyn satpaghan; Jýiriktikpen shalqymay, tura sózdi jaqtaghan» degenine keletin bolsaq, búl qasiyetterdi de Qayym agha boyynan tapqanday bolam. Akademik Múhtar Áuezovting jetekshiligimen 1951 jyldyng 7 sәuirinde Qazaq SSR-i Ghylym Akademiyasynda «Abaydyng aqyndyq mektebi» degen taqyrypta kandidattyq dissertasiya qorghaydy da, 8 ay ótkennen keyin «Qúdaysyzdar qoghamynyn» yaghny kommunistik partiyanyng iydeologiyasyna qarsy pikirler bar degen jalghan jalamen 1951 jyldyng 1 jeltoqsanynda «halyq jauy» dep 25 jylgha sottap, týrmege jabady. Qayran agham-ay, «Jýz myng teng kelse de, Mahabbatyn satpaghan»!!

Qayym aghagha súr shiyneli kiygen, qara niyetti Stalin jendetteri mýmkindik bergen edi, sebebi olardyng basty kózdegen Alash úlandarynyng tiri qalghan túlghasy, olar turaly kóp biletin, qazaq tarihyn tereninen tanityn Múhtar Áuezovtyng kózin jong edi, ol ýshin onyng eng jaqyn izbasar shәkirti Qayymnyng «Múhtar Áuezov maghan búl taqyrypty zorlap, eriksiz berdi, ózining Sovet Odaghynyng dúshpandarymen auyz jalasqan, baylanysy bar edi» dep bir paraqqa jazyp qol qoyyp berse jetip jatyr edi. Olar jazadan qútylasyn, aiyrylghan ataqtaryndy qaytaramyz, mansabyng jogharylaydy, jaghdayyng bolady» dep uәdeni ýiip tókti. Aytqandaryna kóndiru ýshin taldyrmash kelgen, jas shybyqtay solqyldaq birbetkey jigitti úryp-soqty, jeke kameragha qamap tikesinen tik túrghyzyp kýndiz-týni otyrghyzbay azaptady, esinen tandyrdy, oghan kónbegesin ystyq bu jiberip tәnin kýidirdi, túnshyqtyrdy, esinen tanghan kezde sýirep shygharyp, ýstinen múzday su qúiyp, esi kirgende qalyna qalam berip «paraqqa qolyndy qoy» deydi, jany kózine kórinip qansha qinalsa da, basyn shayqap kónbedi, óluge, ólimge kóngendey edi... Ne degen mahabbat!!! Otbasyna, Otangha, tughan jerge degen mahabbat, adaldyq-satqyndyqqa jibermeydi, er jigit el ýshin berilmeydi! Múhtar Áuezovti satu – Abaydy satu, Abaydy satu – qazaqty satu dep týsingen Qazaqstannyng alghashqy әnúrany mәtinining avtory Qayym agha sol mәtindegi «Er qazaq ejelden erkindik ansaghan, Azattyng jolynda ar ýshin qighan jan», – degen sózindegi «Er qazaq» ekenin, «ary ýshin janyn qiyatynyn» sózben emes shynayy isimen, kózsiz erligimen dәleldegen edi! Erding erining ghana, millionnan birding ghana qolynan keletin erlik!

Otandy sýng otbasynan bastalatynyna Qayym aghanyng temir tordyng ishinde qaratýnek abaqty Karlagtan jary, balalaryna arnaghan ólenderin oqyghanda kózim jetkendey bolady. 

«Balalaryna» óleninen: 

Tasqa tiyip, tasyrqady tabanym,

Jýregime túr qadalyp qalamym.

Dýniyege jana kelgen nәrestem,

Meyirimsiz deme әkendi qaraghym.


Jýrgen kýnde erkin basyp ómirde,

Qolymen soqtym kóriksiz kók temirdi.

Kýnim týn bop, jiger qúm bop jasydym,

Jalghyzdyghym endi ghana kórindi.

 

Jýrek jara, ayaq aqsaq, bel jauyr,

Amalyng ne súm taghdyrgha tas bauyr.

Qúlyndarym kóriskenshe kýn jaqsy,

Bәrinen de sorly anannyng kýni auyr.                         

                                      

«Sýigen jargha» óleninen:  

It bop ýrip, men eshkimdi qappadym,

Qastyq jasap kisige oq atpadym.

Altyn kórip, adal joldan taymadym.

Súghanaq bop aram astan tatpadym.

                                      

Men kisining qol sozbadym baghyna,

Men eshkimning talaspadym taghyna.

Keng dýnie jolyna danghyl bop jýrip,

Kez bolyppyn sýrinetin shaghyma. 

Otbasyn janynday sýigen, ústazyna adaldyq tanytqan, Otanyna, últyna degen senimi kýshti abaytanushy ghúlama ghalymmen taghdyrdyng tartuymen qyzmettes bolghan sәtimdi әr kez esime alam, tolghanam, ózimnen keyingi úrpaqqa da ónegesi jetse eken degen oimen jazghan estelik edi. 

Jabal Shoyynbet

Abay atyndaghy QazÚPU «Hәkim Abay» ghylymiy-zertteu ortalyghynyng diyrektory

Abai.kz

3 pikir