Sәrsenbi, 20 Qantar 2021
Janghyryq 3963 60 pikir 12 Qantar, 2021 saghat 16:38

Qonaev: Petropavldy qazaq Qyzyljar dep aitady!

12 qantar Memleket jәne qogham qayratkeri, Qazaq KSR Ghylym akademiyasynyng akademiygi Dinmúhamed Ahmetúly Qonaevtyng tughan kýni. 

Ol 1960-1986 jyldary Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining Birinshi hatshysy qyzmetin atqardy.

Sol jyldary Dinmúhamed Ahmetúlynyng tikeley bastamasymen qazaq jerining sol kezdegi astanasy Almaty qalasynyng eng kórnekti ghimarattary salyndy.  Mәselen, Ýkimet ýii, QR Últtyq Ghylym Akademiyasynyng ghimaraty túrghyzyldy. Qala kóshelerining sany artyp, 12 yqsham audan ashyldy. Mektep pen bala-baqsha ghimarattarynyng qúrylysy bastalyp, Oqushylar sarayy qoldanysqa berildi. Respublika sarayy, Sport jәne Mәdeniyet sarayy, «Medeu» sport kesheni, Últtyq Kitaphana, sirk syndy mәdeniyet, bilim jәne sport nysandary boy kóterdi. Avto, aero jәne temir jol vokzaldary, әuejay, «Almaty», «Otyrar», «Jetisu», «Alatau», «Dostyq», «Qazaqstan» qonaqýileri salyndy. El arasynda ol turaly «40 jyl el biylep 47 qala salghan», deydi.

Mәselen, Qonaev basshylyq etken 1955-i jyldan 1985-i jylgha deyin respublika ónerkәsip óndirisining kólemi 8,9 ese, auyl sharuashylyghy 6,2 ese, qúrylys 8 ese ósken. Respublikanyng iygerilmey jatqan aimaqtarynda myndaghan eldimeken salynyp, 47 jana qala payda bolghan, deydi. Ol Qazaqstannyng ghylymy kýsh quatynyng qalyptasuyna erekshe kónil bóldi.

1986 jyly 16 jeltoqsanda QKP OK-ning plenumynda D.A.Qonaevty Birinshi hatshy qyzmetinen bosatu turaly sheshim qabyldandy.

Qayratker túlgha 1993 jyly 22 tamyzda 82 jasqa qaraghan shaghynda dýniyeden ótti.

Biz býgin «Qazaqstannyng bes oblysy Reseyding jeri», degen Gorbochevtyng sózine qatysty Dinmúhamed Ahmetúlynyng aitqan pikirin oqyrman nazaryna úsynbaqpyz.

Qonaev: Gorbochevtiki sandyraqtaghan sóz!

«Dimash agha, Kenes Odaghynyng Preziydenti Gorbochev joldas osydan eki ay búryn Qazaqstannyng bes oblysyn Reseyding jeri degen pikir aitty. Osyghan qalay qaraysyz?

- Búl mәseleni osydan 5-6 ay búryn orystyng Amerikada jatatyn Soljenisyn degen pisatelideri kótergen. Al, onyng aldyndaghy Gorbochevtyng sózi.

Al, mening úghymym boyynsha, búl - sandyraqtaghan sóz. Ony aitqan orystardyng barlyghy myna Qazaqstannyng soltýstik oblystary... Ol bizding ata-babamyzdyn, qazaqtyng óz jeri. Al, bizding tarihshylarymyz oghan bagha berip, onyng bәrin kórsetip otyr, dúrystyghyn, Qazaqstan jeri ekendigin...

Mәselen, Petropavldy qazaq Qyzyljar dep aitady. Al, Pavlodardy Kereku dep aitady. Al, shynyn aitqanda ol Kereku de emes.

Onda búryn orystyng saudageri bolghan Karekin degen. Al, Karekinning magaziyninen tovardy alugha Pavlodardan qazaqtar barghanda, aitatyny Myna Karekinge barayyq. Keregimizdi satyp alayyq. Sonyng magaziynine barayyq... Sodan Karekin Kereku bolyp ketken.

Al, shynyn aitqanda onyng aty Túzqala. Ol da myna kóship jýrgen qazaqtyng óz jeri eken. 

Odan keyin ózderine belgili Hrushevting zamanynda, Hrushevting búiryghy boyynsha Aqmolany Selinograd dep atadyq. Búl da qazaqtyng ózining jeri. 

Al, múnyng bәrin qysyp aitqanda, ol Gorbochevting aitqan sózi sandyraqtaghan sóz. Tarihty bilmegeni ýshin, el-júrttyng ishinde ne bolyp jatqanyn bilmegeni ýshin aitylghan sóz. 

Onyng bәri qazaqtyng ózining jeri. Elimizdin, atamyzdyn, babamyzdyng jerleri... Múny óitip týsinuge bolmaydy. Men onyng aitqanyna kónbeymin. Oghan men qarsymyn».

;fbclid=IwAR2lUgmGWq6DGcT9QdKo-FFy9ZfO3mMEKzN_7Dht6-X6FH_MwVbVtOeCiCM

(Beynesúhbattyng týpnúsqasy: Tarlan.kz)

Pavlodar demekshi, osydan biraz uaqyt búryn sol qalagha Qonaevtyng atyn beru turaly da úsynystar bolypty. Sebebi, kezinde ol Pavlodardyng kórkengi, damuy, ondaghy óndiris oryndarynyng salynuyna qyruar enbek etken eken.

Al, 2022 jyly kórnekti memleket qayratkerining tughanyna 110 jyl tolady.

Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz

60 pikir