Aqberen Elgezek. Djokondanyng júmbaghy

Eger Jaratqan IYem adamnyng ruhany kemeldenuine payghambarlar men әuliyeler jibergen bolsa, Ózi jaratqan tylsym da súlu tabighattyng syry men núryn pash etetin túlghalardy da qosa jiberetin sekildi.

Alla Taghalam múnday túlghalardy әr últtan jaratqanmen, olar kýlli adamzattyng ósip-órkendeuine bar ómirin arnaytyny zandylyq. Jaratushynyng әmirimen arnayy jaratylghan sonday has sheberlerding biri de biregeyi - Leonardo  da Vinchi. Úly Leonardo ghylymnyng әr salasynda enbek etkenimen, onyng esimi tarihta eng aldymen úly suretshi retinde qaldy.

Tuma talanttyng qyl qalamynan adam kózi esh toymaytyn ghajayyp suretter dýnie esigin ashty. Onyng әrqaysysy sheberlikting qaytalanbas ýlgisi, әr órnegi ómirding ózindey tiri, mәngilik qozghalysta. Da Vinchiyding qarashyghyna ghana kórinetin jaratylystyng tylsym sәtteri, qúpiya kórinisteri kókiregi soqyr pendeler ýshin qashanda jabyq. Onyng suretterin týisinu ýshin adam ruhany bay, jan kózi ashylghan boluy tiyis. Leonardonyng kenepke týsken keskinderi sondyqtan da júmbaqqa toly, sondyqtan da ómirshen.

Aqberen Elgezek. Djokondanyng júmbaghy

Eger Jaratqan IYem adamnyng ruhany kemeldenuine payghambarlar men әuliyeler jibergen bolsa, Ózi jaratqan tylsym da súlu tabighattyng syry men núryn pash etetin túlghalardy da qosa jiberetin sekildi.

Alla Taghalam múnday túlghalardy әr últtan jaratqanmen, olar kýlli adamzattyng ósip-órkendeuine bar ómirin arnaytyny zandylyq. Jaratushynyng әmirimen arnayy jaratylghan sonday has sheberlerding biri de biregeyi - Leonardo  da Vinchi. Úly Leonardo ghylymnyng әr salasynda enbek etkenimen, onyng esimi tarihta eng aldymen úly suretshi retinde qaldy.

Tuma talanttyng qyl qalamynan adam kózi esh toymaytyn ghajayyp suretter dýnie esigin ashty. Onyng әrqaysysy sheberlikting qaytalanbas ýlgisi, әr órnegi ómirding ózindey tiri, mәngilik qozghalysta. Da Vinchiyding qarashyghyna ghana kórinetin jaratylystyng tylsym sәtteri, qúpiya kórinisteri kókiregi soqyr pendeler ýshin qashanda jabyq. Onyng suretterin týisinu ýshin adam ruhany bay, jan kózi ashylghan boluy tiyis. Leonardonyng kenepke týsken keskinderi sondyqtan da júmbaqqa toly, sondyqtan da ómirshen.

Leonardo da Vinchy suretshi sheberligining shyrqau shegi dep әlem súlulyghy men adamnyng kórkemdigin ýilestire beru dep eseptegen. Yaghni, qansha uaqyt ótse de, kenepten kórermen qauym sol sәttegi ómirding tynysyn aiqyn sezinip, somdalghan túlghanyng tiri keypin anyq kórui qajet. Sonda ghana suretshining sheberligi kemel bolyp sanalmaq. Búl qiyn da qyzyqty júmys. Oghan týisik pen adam bolmysynda ashylmay jatqan ghalamat jaratushy sezimder júmyldyrylu kerek shyghar. Ómirding әr sәtin býgingi tanda fotoapparat ta tolyq bere almaydy. Al, múnday mýmkindik osydan alty jýz jyl búryn Leonardonyng baghyna búiyrdy.

Býgingi jәne ertengi úrpaq ýshin eng әigili shedevr bolyp Leonardonyng әigili Mona Lizasy qala beredi. Ol zandy da. Sebebi, búl surette Leonardonyng ýzdikken demi men sausaqtarynyng әlsiz dirili qalyp qoyghan. Internettegi Mona Lizanyng suretine úzaq qarap otyrsanyz, ony óziniz tereng sezinesiz.

Úly suretshi búl jauhar shygharmasyna «Jokonda» degen atau bergen bolatyn. «Jokonda» italiyan tilinde «oynaqy, kónildi» degen maghyna beredi eken. Leonardo da Vinchy búl suretti somdaugha jarty ómirin arnaghan desedi.

Arada alty ghasyr ótkenmen, osy kartinagha qatysty dau týgesiler emes. Mәsele aty shuly surettegi әdemi kelinshekting jymiysynda bolyp otyr. Bir nýktege qarap túrghanynyzda, ol bir sәtte әntek jymisa, kelesi bir syzyqta ol múnaya qalady. Surettegi әiel qúddy tiri sekildi, emosiyasy ýnemi qúbylyp túrady. Nege, qalay? Búl әzirge sheshuge adamnyng aqyly jetpeytin júmbaq bolyp otyr. Jәne eng qyzyqty saual - tarihta mәngi tiri qalu qúrmeti qanday әielge kórsetilgen eken?

Biz osy kishigirim maqalamyzda ataqty kartinada kim somdalghan degen súraqqa ghana jauap izdep kóremiz. Sebebi, Leonardonyng suretti salu tehnikasy turaly aitugha maqalanyng kólemi kótermeydi. Sonymen, atalghan mәsele turaly ónertanu ghylymy ne deydi eken? Bizge belgili 4 joramaldy oqyrman nazaryna úsynalyq.

Birinshi joramal. Búl resmy joramal. Ol joramal boyynsha kenepte Franchesko de Jokondo degen bir florentiylik azamattyng zayyby Mona Lizanyng beynesi somdalghan. Sondyqtan kartinanyng resmy atauy - Mona Liza bolyp tabylady.

Ekinshi joramal. Búl joramal boyynsha surettegi әiel - Leonardo da Vinchiyding Katerina atty sýiikti anasy degen de úsynys aitylady.

Ýshinshi joramal. 1957 jyly taghy bir joramal payda boldy. Ol boyynsha surettegi әiel - Papa Rimskiyding inisi Djuliano Medichiyding naqsýieri,kýlegesh Pachifik Brandano degen súlu aru eken-mys.

Tórtinshi joramal. Búl joramal tipti qyzyq. Atalghan joramal kartinada Leonardo da Vinchiyding óz avtoportreti degendi túspaldaydy. Yaghni, әiel bolmysyna úly suretshi ózining beynesin jasyrghan-mys. Áyelding jymiysy úly suretshining bolashaq úrpaqqa qaldyrghan qúpiya habardy bildiredi. Adamnyng ishindegi Tәniry taza әlemi men nәpsisi arasyndaghy ýzdiksiz soghys, tabighat pen adamnyng ýilesimdiligi men mәngilik birligi degendi bildirui mýmkin. Búl jymiys arqyly da Vinchy әli kýnge deyin bizge de, keler úrpaqqa da «iyә, sonymen búl surettegi kim boldy? Taba aldyndar ma, balaqaylar?» - dep túrghanday...

Leonardo da Vinchy ataqty kartinasy bitkende: «Men shyn mәninde asa qúdyretti, tanghajayyp tuyndyny dýniyege әkeldim!» - degen eken. Úly suretshining ózine bergen búl baghasymen kelispeske bizding eshqanday sharamyz joq. 

«Abay-aqparat»