Serik Ahanov. Qarjy sektorynyng qalyptasuy jәne Euraziyalyq odaq
Sayasy tәuelsizdikten keyingi, memleketting eng myqty irgetasy ol - ekonomikalyq jәne qarjylyq tәuelsizdigi. Qarjylyq tәuelsizdik degenimiz -- ózimizding Qarjy ministrligimizdi, Últtyq Bankimizdi jәne jekemenshik qarjy institutttarymyzdy qúru, olardyng jýieli júmys jasauyn qamtamasyz etu. Qarjylyq tәuelsizdik, sonymen qatar, Últtyq Bank tarapynan derbes qarjy-nesiyelik sayasat jýrgizu, al Qarjy ministrligi tarapynan - derbes salyq-budjeti sayasatyn jýrgizu ekenin atap ótu kerek. Tәuelsizdikting alghashqy jyldary búnday derbestikke eshkimde dayyn bolghan joq, tehnikalyq jaghynan dayyndyq bolghan joq, al sayasy jәne moralidyq jaghynan barlyghymyz dayyn boldyq. Sol uaqytta, óte qysqa merzimde, Memleket basshysynyng tapsyrmasymen shúghyl týrde, Qarjy ministrligi, Últtyq Bank instituttary qúryldy, sonymen birge, jeke, shaghyn qarjy instituttary da qúrylghan bolatyn. Qúrylghan qarjy qúrylymdary júmystaryn tez bastap ketti, sebebi, bastysy, talpynys boldy, barlyghymyz búghan sayasi, moralidyq jәne intellektualidyq jaghynan aldaghy tartystargha dayyn bolatynbyz. Atalmysh júmys baghyttary Elbasynyng jariyalaghan Qazaqstannyng strategiyalyq damuy baghdarlamasyna sәikes jýrgizildi. Baghdarlamada qarjy jәne ekonomikalyq jýielerdi damytu turaly arnayy bólim bar.
Sayasy tәuelsizdikten keyingi, memleketting eng myqty irgetasy ol - ekonomikalyq jәne qarjylyq tәuelsizdigi. Qarjylyq tәuelsizdik degenimiz -- ózimizding Qarjy ministrligimizdi, Últtyq Bankimizdi jәne jekemenshik qarjy institutttarymyzdy qúru, olardyng jýieli júmys jasauyn qamtamasyz etu. Qarjylyq tәuelsizdik, sonymen qatar, Últtyq Bank tarapynan derbes qarjy-nesiyelik sayasat jýrgizu, al Qarjy ministrligi tarapynan - derbes salyq-budjeti sayasatyn jýrgizu ekenin atap ótu kerek. Tәuelsizdikting alghashqy jyldary búnday derbestikke eshkimde dayyn bolghan joq, tehnikalyq jaghynan dayyndyq bolghan joq, al sayasy jәne moralidyq jaghynan barlyghymyz dayyn boldyq. Sol uaqytta, óte qysqa merzimde, Memleket basshysynyng tapsyrmasymen shúghyl týrde, Qarjy ministrligi, Últtyq Bank instituttary qúryldy, sonymen birge, jeke, shaghyn qarjy instituttary da qúrylghan bolatyn. Qúrylghan qarjy qúrylymdary júmystaryn tez bastap ketti, sebebi, bastysy, talpynys boldy, barlyghymyz búghan sayasi, moralidyq jәne intellektualidyq jaghynan aldaghy tartystargha dayyn bolatynbyz. Atalmysh júmys baghyttary Elbasynyng jariyalaghan Qazaqstannyng strategiyalyq damuy baghdarlamasyna sәikes jýrgizildi. Baghdarlamada qarjy jәne ekonomikalyq jýielerdi damytu turaly arnayy bólim bar.
Kenes Odaghy ydyrap, qúlaghan kezde jәne rubli zonasy joyyla bastaghan uaqytta, bizdi qarjy tәuelsizdigi turaly súraq qatty alandata bastady, ol negizi súraqqa ainaldy, sebebi, ózimizding últtyq valutamyzsyz, derbes, tәuelsiz sayasat jýrgizu turaly әngime qozghaudyng ózi qiyn bolatyn. Sol kezde, Preziydentting jetekshiligimen óz valutamyzdy engizu boyynsha múqiyatty týrde әri qiyn, jýieli júmystar jýrgizildi. Qazaqstan Respublikasy ózining tól valutasy -- tengeni engizgen 1993-shi jyldyng 15-shi qarashasynan bastap, shynymen de derbes ekonomikalyq, monetarlyq jәne budjetti-salyqtyq sayasat jýrgize bastady. Bastysy, búl ózimizdiki, mәsele osynda. Búl memleketimizding damuynyng sәtti alghysharty boldy desem, artyq aitpaghanym shyghar.
Qarjy jýiesining irgetasy qalanghannan keyin, sektordy odan әri damytu ýshin ekonomikalyq reformalar jýzege asyryla bastady. Jýrgizilgen reformalardyng basty maqsaty búl: bankterdin, saqtandyru kompaniyalarynyn, zeynetaqy qorlarynyn, investisiyalyq kompaniyalardyng bәsekelestikke say boluyn qamtamasyz etetin orta jasau bolatyn. Reformalardyng arqasynda, qysqa merzim ishinde bankter ekonomikany nesiyelendirudi bastady, kәsiporyndar arasyndaghy qarjy aghymdaryna qyzmet ete bastady. Búl manyzdy ister bir-eki jyldyng ishinde iske asyryldy. Preziydent Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng jetekshiligimen elimizde bank reformalary jýrgizilip, otandyq bank jýiesi halyqaralyq standarttar dengeyine jetti, búl sektorda halyqaralyq tәjiriybening eng ozyq tәjiriybeleri engizilip, qoldanyla bastady. Nәtiyjesinde, býgin bizde - damyghan qarjy sektory qalyptasyp otyr.
Asuly kezenning manyzdy bir bólimi retinde - qarjy sektory damuynyn, qarjy instituttarynyn, ekonomikalyq jәne qarjy organdarynyng myqty strategiyasy jasaldy. Últtyq Bank tәuelsiz, derbes úiym bolyp jasaqtaldy, ol ózindik sayasat jýrgizip, últtyq valutanyng túraqtylyghyn qamtamasyz etti. Budjettik reformanyng basty maqsattarynyng biri de biregeyi búl - halyqaralyq standarttargha kóshu, memlekettik budjetti qalyptastyru men qúrudy halyqaralyq standarttargha sәikestendiru, jalpy alghanda, sektor júmysyn jana prinsipterge say jýrgizu bolyp tabyldy. Atalmysh memlekettik budjet bastapqy kezennen bastap, әleumettik baghdarly budjet boldy. Qarjy sektory barlyghynan bir mezette óte shyqty deuge bolmaydy, jýie qiyn-qystau kezendermen kóptegen qiyndyqtardy ótkerdi, 1991-1994 jyldardaghy jýieli daghdarysty, odaqtyng ydyrauy jәne t.b. onay emes kezenderdi ótkerip shyqty. Al 1997-1998 jyldary Ontýstik-Shyghys Aziya elderindegi qarjy daghdarysy Reseyge tikeley әser etip, bizge syrtqy shok, soqqy retinde tiyip, tengening qúnsyzdanuy boldy, búl óz tarapynan qarjy jәne nesie jýrgizu sayasatyn negizdi týrde qataldandyrugha alyp keldi. Qalay degenmen de, Qazaqstan búl qiyndyqtan da layyqty týrde bas iymey shyqty. Songhy 2007-2009 jyldary bolghan daghdarysty, biz az shyghynmen ótkerip shyqtyq. Mýmkin, basqa memlekettermen salystyrghanda, IJÓ-di tómendetpegen jalghyz el biz shygharmyz, tipti, daghdarystyng eng qiyn uaqytynda da bizding IJÓ-miz pozitivti dengeyde boldy.
Jalpy alghanda, osy 20 jyldyng ishinde qarjy sektorymyz ýsh synaqtan ótti. Synaqtarmen qiyndyqtardan tize býkpey shyghuymyz, Elbasynyng salmaqty, pragmatikalyq, danagóy jәne rasionaldy bastamalarymen qabyldaghan sheshimderine tikeley baylanysty. Mysal retinde, Últtyq qordy alayyq, el basyna qiyn kýn tughanda, qordy qúru turaly sayasy sheshim qabyldaghan Preziydent edi ghoy. Elbasy qabyldaghan sayasy sheshimning arqasynda, qor qúrylyp, qor rezervi songhy ýshinshi daghdarysty auyrtpalyqsyz ótuge ýlken qoldau boldy. Osydan 10 jyl búryn Preziydentting saliqaly sheshimi arqyly daghdarysqa qarsy mehanizm jasalyp qoyylghan bolatyn.
Qazaqstannyng ekonomika jәne qarjy sektorlaryndaghy damu modelderinde aziyalyq jәne europalyq modelderding prinsipteri sintezdelgen. Osy arqyly euraziyalyq sintez qalyptasyp otyr. Amerikandyq, aziyalyq jәne europalyq modelderding eng jaqsy degen, pozitivti tәjiriybeleri qazaqstandyq jaghdaygha oraylastyryp, qoldanylyp, ekonomikalyq qúrylymdaugha, qarjy instituttary sektoryna, halyqtyng mentaliytetimen menedjementting kәsibiyliligine sәikestendirilip, qoldanylyp keledi. Osy kezge deyin, basqa bir de bir elden, Europamen Aziyanyng qosyndysyn baylanystyrghan tәjiriybeni kóre almay otyrmyz.
Áriyne, osynday salmaghy auyr, keleli reformalarmen júmystar bir jylda jәne bir adamnyng enbegimen jasalmaytyny belgili. Búl orayda, qarjy sektorymen ekonomikanyng damuy, ayaqqa túruy Preziydent jasaghan strategiyalyq tújyrymdargha sýiene otyra jýzege asyrylghany belgili. Kýrdeli reformalar bank, saqtandyru jәne zeynetaqy sektorlarynda jýrgizildi. Bizding qarjy sektorymyz, ózining ónimin syrtqa shygharatyn birden bir sektor bolyp keledi. Bizding qarjy ónimderimiz alys-jaqyn shet elderde keninen qoldanyluda. Búl otandyq qarjygerlerdin, birinshi kezekte bankirlerding joghary intellektualdyq dengeyimen jasaghan enbekterining baghasy.
Otandyq qarjy sektorynyng qalyptasuyna jәne belsendi damuyna qomaqty ýles qosqan Dәulet Hamiytúly Sembaevty, Oraz Áliyúly Jandosovty, Grigoriy Marchenkony jәne basqa da kóptegen azamattardy erekshe atap ótu kerek. Osy azamattar qarjy sektorynyng qalyptasuy men qúryluynda praktikalyq týrde belsendi
at salysty. Al, býgingi kýnde qarjy sektorynda sәtti, әri nәtiyjeli júmys jasap jatyrghan jetekshi top-mamandardyng ishinen Bahyt Bayseyitovti, Nina Jýsipovany, Vladislav Liydi, Ánuar Sәidenovti, Ýmit Shayahmetovany jәne basqa da myqty mamandardy erekshe atap ótkim keledi. Búl mamandar bizding mentaliytetimizben ishki naryq qúrylymyn jaqsy biledi jәne de búlar korporativti ortada ýlken qúrmet pen bedelge ie túlghalar. Alghashqy kezde qarjy sektorynyng aldyna qoyylghan ýlken keleli talappen maqsattyng biri, búl - bәsekege say bolyp, sheteldik qarjy úiymdarymen taytalasu bolatyn: bizding qarjy instituttarymyz búl synnan sýrinbey ótti. Osy jyldardaghy qoyylghan joghary maqsattyng biri búl - kliyentterge sapaly qyzmet kórsetu talaby boldy. Qazirde otandyq qarjy sektoryna jyldan jylgha senim artyp keledi, búni biz bank sektoryndaghy depozit salymdarymen saqtandyru kólemining artuymen jәne de tólemaqylardyng ósiminen bayqay alamyz. Sonymen birge, búl kórsetkishting taghy bir nyshany elimizding azamattarynyng jartysynan kóbi zeynetaqy jýiesimen qamtamasyz etilgeni bolyp otyr. Dәl býgin, sektorda negizgi baghyttyng biri bolyp sapa innovasiya mәseleleri shyghyp otyr.
Euraziyalyq ekonomikalyq kenistik
KSRO taraghannan keyin, búrynghy odaqtas elderding zandarymen zannamalary kýrdeli ózgeriske úshyrady. Ótken 90-shy jyldardyng orta shenine jaqyn uaqytta, Preziydent Núrsúltan Nazarbaev Lomonosov atyndaghy MMU-de alghash ret Euraziyalyq odaq turaly bastama kótergen bolatyn. Kóp jyldardan keyin búl bastama Keden odaghy formatynda naqty týrde ómirge enip otyr. Al, 2012-shi jyldyng 1-shi qantarynan bastap Birynghay ekonomikalyq kenistik kýshine endi, keleshekte tolyqqandy Euraziyalyq odaq júmysyn bastaydy dep oilaymyn. Búlay bolu ýshin, osy ekonomikalyq odaqty qúrghan ýsh memleket óz zannamalarymen zandaryn maksimaldy týrde birkelkilendirip, jýielendirdi. Elimiz Keden odaghymen BEK-ten pozitivti ekonomikalyq payda alatynyn aita ketu kerek, sonymen qatar, búdan keletin paydany tek qana býgingi kýnmen ghana emes, orta kezenmen úzaq merzimdi aspektide qarastyrghan abzal. Barlyq jaghynan qarastyra otyra, tek qana ekonomikalyq, qarjylay jaghynan qaramay, sonymen birge geosayasy jәne mәdeny aspektilerin de nazardan shygharmaghan jón bolar. Álemde ekonomikalyq odaq qúryp jatqan tek qana biz emes, qazirgi kezde dýnie jýzinde birneshe qarjy-ekonomikalyq ortalyqtar qalyptasyp, qúrylyp jatyr. Japoniyada, Qytayda, AQSh-ta, Europamen Ontýstik Amerika elderi de búl ýrdisten kende qalyp jatqan joq, yaghni, әr kontiynentte qaysibir memleketter ózderining ekonomikalyq jәne qarjy ortalyqtaryn qúryp jatyr degen sóz. Búl orayda, Europamen Aziyanyng ortasynda da ekonomikalyq kenistik qalyptasuy tabighy nәrse, uaqtyly qúbylys, osy jaghdayda ghana, ghalamdyq jahandanuda elaralalyq bәskekelestikke naqty tótep beruge ýlken mýmkindik tuyndap otyr.
Jalpy alghanda, qarjy sektory basqa sektorlarmen salystyrghanda, ózining dýniyejýzilik sharuashylyqqa nyq, tereng enuimen, әlemdik naryqpen óte tyghyz baylanysymen jәne halyqaralyq qarjy instituttarymen bәskeles boluymen erekshelenedi. Búl orayda, qazaq kәsipkerlerine ýlken naryq kenistigi ashylyp otyr, onyng ishinde Resey men Belarusiyanyng tútynu naryghy dep qadap aitqanymyz jón bolar. Jasalyp otyrghan mýmkindikti tiyimdi paydalanu qajet, tehnologiyany importtap jәne seriktesterimizding jaqsy tәjiriybelerimen bólisip, ony ózimizge endire otyra, otandyq ishki naryqtyng әleuetin odan әri jaqsartugha talpynuymyz kerek.
«Abay-aqparat»