Ashyq qoghamda aralas neke bolmay túrmaydy. Biraq aralas neke qazaq últynyng keleshegine paydaly ma, әlde ziyandy ma? Aralas nekening saldarynan az últtar azuly últtardyng qúshaghyna  jútylyp ketui mýmkin be? Mýmkin siyaqty. Oghan tarih kuә.

1940 jyly Kenes Odaghy qúramynda ómir sýrip jatqan 130 últqa zertteu jýrgizipti. Orystarmen ýilengen basqa últ ókilderi qansha eken dep, sanap kep jibergende, birinshi oryngha Latviya sekirip shyqqan da, ekinshi oryndy Qazaqstan iyelenipti. Ekinshi oryndy mise tútpaghan el biyligindegi jaghympaz azamattardyng sol kezde  quanyshtan bórki qazanday bolyp, birer jylda Latviyany basyp ozugha uәde beripti.

1950 jyldary tyng iygeru degen jeleumen qylmys әlemining әperbaqan úrdajyqtary kelgen son, aralas nekening sany kýrt ósken. 1940 jyldary 15% shamasynda bolsa, 1950 jyldary 23% qúraghan. 1980 jyly әrbir besinshi qazaq aralas neke qúrypty.

Onyng syrtynda orystan qatyn alghan qazaqqa kórsetilgen jenildikter bolypty: tegin pәterli bolu, qyzmetin ósiru, jalaqysyn jogharylatu jәne demalys oryndaryna jiberu siyaqty.

Ashyq qoghamda aralas neke bolmay túrmaydy. Biraq aralas neke qazaq últynyng keleshegine paydaly ma, әlde ziyandy ma? Aralas nekening saldarynan az últtar azuly últtardyng qúshaghyna  jútylyp ketui mýmkin be? Mýmkin siyaqty. Oghan tarih kuә.

1940 jyly Kenes Odaghy qúramynda ómir sýrip jatqan 130 últqa zertteu jýrgizipti. Orystarmen ýilengen basqa últ ókilderi qansha eken dep, sanap kep jibergende, birinshi oryngha Latviya sekirip shyqqan da, ekinshi oryndy Qazaqstan iyelenipti. Ekinshi oryndy mise tútpaghan el biyligindegi jaghympaz azamattardyng sol kezde  quanyshtan bórki qazanday bolyp, birer jylda Latviyany basyp ozugha uәde beripti.

1950 jyldary tyng iygeru degen jeleumen qylmys әlemining әperbaqan úrdajyqtary kelgen son, aralas nekening sany kýrt ósken. 1940 jyldary 15% shamasynda bolsa, 1950 jyldary 23% qúraghan. 1980 jyly әrbir besinshi qazaq aralas neke qúrypty.

Onyng syrtynda orystan qatyn alghan qazaqqa kórsetilgen jenildikter bolypty: tegin pәterli bolu, qyzmetin ósiru, jalaqysyn jogharylatu jәne demalys oryndaryna jiberu siyaqty.

Qazirgi tanda elimizde jylyna shamamen 100 myng neke qiylady. Osynyng 20% nemese 20 myny aralas neke eken. Qúday búiyrtsa, keshikpey Kenes kezindegi mejege jetip jyghylatyn týrimiz bar. Keybir qoghamdyq úiymdardyng zertteulerine qarasaq, 18-20 jastaghy qazaq qyzdarynyng ýshten biri sheteldik jigitke kýieuge shyqqysy keledi. Tek Astananyng ózinde qúrylysta jýrgen týrikterding belinen tamghan «jiyender» jýzdep emes, myndap sanalady. Týrikter men qytaylargha toqaldyqqa tiyip ketip, basy syimay, qaytyp kelip jatqan qaryndastar qanshama.

2007 jyly Astana qalasynda azamattyghy joq túlghalarmen 36 neke qiylsa, 2009 jyly 48 neke, 2010 jyly 55 neke tirkelgen. Búl san jyl sayyn ósu ýstinde. Tayauda Astana qalasynyng әigili Respublika danghyly kóshesin boylap kele jatqanmyn, qarsy aldymnan afroamerikandyqtyng qoltyghyna tyghylyp eki jap-jas qazaq qyzy ketip bara jatqanyn kórip, ary qaray jýre almay, túryp qalyppyn. Jýregim aunap, tulap namystan ólip kete jazdadym. « Biz bitken ekenbiz»degen oy keldi basyma.

Qúday qalasyn, qalamasyn nәsili bólek eki jigitte kýieu bala bolayyn dep túr. Ózge týgil, dini bir, tili bir týrki tektes bauyrlargha qimaytyn qazaghymnyng qyzy esh arlanbastan sheteldikting jetegine ketuge qúmar. Jaqsy túrmys, jayly tósek Otannan artyq bolghany ma sonda?

Sheteldik azamattar elimizding erkesi bolghan ayauly boyjetkenderdi baqytty ete ala ma? Últy, tili, dini bólek, ómirlik kózqarasy men jalpy bolmysy basqa adamdar qalay tatu-tәtti ómir sýrmek? Meninshe óte qiyn.

1970 jyldan bastap Qytayda jýrgizilgen adam ósimin shekteu turaly sayasatqa baylanysty últy qytay otbasygha bir bala, qytay emesterge eki baladan asyrmaudy zandastyrdy. Osyghan baylanysty qytay otbasylar bir balanyng er bala bolghanyn qalady.

Jýktilik kezinde qúrsaqtaghy qyz bala bolsa, ata-anasy ony ómirge әkeluden bas tartyp, týsik jasatu keng etek alghan. Sóitip, songhy jyldary úldardyng sany kýrt ósken. Qazir 20-30 jas shamasyndaghy qyz-jigitter arasynda úldardyng ýles salmaghy 30 millionnyng ýstinde eken. Búl san 2015 jylgha qaray 90 milliongha jetedi deydi demograf Maqash Tәtimov. Endi osy 90 million qytay erkegi qu tizesin qúshaqtap qatynsyz jýre bere me, -- әriyne joq. Olar da әiel alyp, balaly boludy qalaydy. Qatyndy qaydan tabady deysiz ghoy. Irgesinde Qazaqstan deytin el bar, úlan baytaq jeri bar, ózge dese tórin úsynatyn. Onda jәne qyz kóp. Bir jigitke segiz qyzdan keledi. Kim kóringenge tie beredi, ýii men aqshasy bolsa boldy, últtyq ruhtan ada óz tarihynan beyhabar.

Ótirik deseniz, Borat atty keyipkeri bar aghylshyn kinosyn kóriniz. Tipti, reseylik baspasózderde taygada orys kelinshekterimen otasyp ýlgergen qytaydyng qarasy 80 myngha jetipti-mys degen aqparat jýr. Beyresmy mәlimetter 30 mynnan astam qytaylyq azamat Qazaqstangha da tastay batyp, suday singenin algha tartady. Juyrda kórshi elding internet sayttarynda aldaghy 20-30 jylda Qazaqstanda 20 million qytaylyq mekendeytin bolady degen qorqynyshty  mәlimet jariyalandy.

Bastapqydaghy súraqqa oralayyq. Sonymen, aralas nekening shekten tys kóbengining saldarynan jeke últ nemese últtyq memleketting joyylyp ketui mýmkin be? Ábden mýmkin. Onday mysaldar әlemde kóptep sanalady. Mysaly, ótken ghasyrdyng basynda Ispan otarynan azat bolghan Peru elinde әrtýrli etnikalyq-әleumettik toptar payda boldy. Birinshisi - Peruding tituldy halqy kechualar. Búlar barlyq halyqtyng kóp payyzyn qúrady. Ekinshisi --otarlaushy ispandyq kreoldar. Barlyq biylik osylardyng qolynda boldy. Ýshinshisi -- perulik pen ispandyq aralas nekeden tughan metister.

Tәuelsizdik alghan song Peruding bayyrghy halqy dәstýrli Ink memleketi --Tauantinsuydi qayta qalpyna keltirip, Ink imperiyasyn janghyrtu iydeyasyn úsyndy. Qysqasy biyliktegi kreoldar men halyqtyng denin qúraytyn kechualar arasynda tartys payda boldy. Osy tartysta aralas nekeden tughandar (bizshe jiyender) otarlaushy kreoldardyng jaghyna shyghyp ketti ( bizdegi orys tildi qazaqtardyng orystar jaghyna shyghyp kete beretini siyaqty).

Metister ispan tili dialektisimen sóilesedi. Olardyng tek túrmysynda, kiyiminde, jýris-túrysynda ghana azdaghan bayyrghy sipattar boldy. Aqyry búl metister bәrin yghystyryp biylikti qolyna aldy. Búlardyng yqpalynyng kýsheygeni sonshalyq Qytay men Ýndi elinen, kórshi Latyn Amerikasy elderinen kelip qonystaghan qauym metisterding jaghyna jyghyldy. Olar metisting tilinde sóiledi, solardyng mәdeniyetin qabyldady.

Sheteldik alpauyttar aralas nekeden tughan tasjýrek metisterdi Peru halqynyng bolashaghy, últtyng ruhy dep kótermeledi. Aynalasy jýz jylgha jetpey bayyrghy halyq peruandar (kechualar) jer betinen qúryp ketti. Qúrymaugha bet alghandary alys-shalghay tau-tas, orman-toghaygha baryp tyghyldy. Qalalyq jerdegiler ózderin kechualyqtarmyz dep aitugha arlandy. Mine, býtindey bir memleketting qysqasha tarihy osylay órbiydi. Kenes kezinde orystan qatyn alghan ardager aghalardyng balalary men jiyenderding 80%-y qazir Qazaqstanda túrmaydy. Aldy Amerika, Kanada, odan qaldy Europa elderinde. Oqyghan bilimin, óz qabyletin basqalar ýshin júmsap jatyr. Qysqasy, jiyenderden qayyr joq. Osyndayda Búqar jyraudyn  «Jylqyda  ót bolmas, jiyende el bolmas» degen sózi eriksiz oigha oralady.

«Abay-aqparat»