Qazaq tilin 4 apta ishinde ýirenuding әdistemesi әzirlendi
Qazaqstan halqy Assambleyasy ózge últ ókilderine arnap qazaq tilin jedel ýirenuding әdistemesin әzirledi.
Býgin úiym janyndaghy «Tildaryn» tilderdi oqytu tehnologiyalarynyng әdistemelik ortalyghy 1 aidyng ishinde dayyndalghan jana әdistemening jobasyn dýiim júrtqa tanystyrdy. Jobany әzirlegen ghalymdar toby jana әdistemeni, eng aldymen, elshilikterde isteytin qyzmetkerler arasynda synap kórgen.
Ádisteme negizi retinde belgili reseylik psiholingvist, әlemning 30 tilin mengergen, tilderdi jedeldetip mengeruding biregey әdistemelerining avtory Dmitriy Petrovtyng tәjiriybesi alyndy.
Birneshe sabaqtan túratyn kurs barysynda tyndaushylar arnayy beynematerialdardy kórip, til ústartudyng negizgi erejelerin zerdelegen. Osydan keyin sóz qúrylymdaryn zerttep, arnayy dybys jazu tehnikasyna sýienip, 300-400-ge juyq qazaq tilinde jii kezdesetin sózderdi jattaghan. Osy kurstan ótken qazaq tilin mýldem bilmeytin bir top azamat qysqa uaqyttyng ishinde qazaq tilining bazalyq bilimin, auyzeki tilde súhbattasudy ýirenip shyqqan. Jana әdistemeni әzirlegen ghalymdar atalghan jýiening arqasynda memlekettik tildi tórt aptanyng ishinde, yaghny bir aida mengerip shyghugha bolatyndyghyn dәleldedi.
Avtorlar toby әzirlenip jatqan әdistemelik jobany «Tildaryn» dep atady.
Qazaqstan halqy Assambleyasy ózge últ ókilderine arnap qazaq tilin jedel ýirenuding әdistemesin әzirledi.
Býgin úiym janyndaghy «Tildaryn» tilderdi oqytu tehnologiyalarynyng әdistemelik ortalyghy 1 aidyng ishinde dayyndalghan jana әdistemening jobasyn dýiim júrtqa tanystyrdy. Jobany әzirlegen ghalymdar toby jana әdistemeni, eng aldymen, elshilikterde isteytin qyzmetkerler arasynda synap kórgen.
Ádisteme negizi retinde belgili reseylik psiholingvist, әlemning 30 tilin mengergen, tilderdi jedeldetip mengeruding biregey әdistemelerining avtory Dmitriy Petrovtyng tәjiriybesi alyndy.
Birneshe sabaqtan túratyn kurs barysynda tyndaushylar arnayy beynematerialdardy kórip, til ústartudyng negizgi erejelerin zerdelegen. Osydan keyin sóz qúrylymdaryn zerttep, arnayy dybys jazu tehnikasyna sýienip, 300-400-ge juyq qazaq tilinde jii kezdesetin sózderdi jattaghan. Osy kurstan ótken qazaq tilin mýldem bilmeytin bir top azamat qysqa uaqyttyng ishinde qazaq tilining bazalyq bilimin, auyzeki tilde súhbattasudy ýirenip shyqqan. Jana әdistemeni әzirlegen ghalymdar atalghan jýiening arqasynda memlekettik tildi tórt aptanyng ishinde, yaghny bir aida mengerip shyghugha bolatyndyghyn dәleldedi.
Avtorlar toby әzirlenip jatqan әdistemelik jobany «Tildaryn» dep atady.
Psiholingvist-ghalym D. Petrovtyng aituynsha, búl jýie tildi mengeru kezindegi san aluan psihologiyalyq kedergilerdi jenuge kómektesip, tildik normalardy erkin iygeruge mýmkindik beredi.
«Mende tildik tosqauyldar men qorqynysh boldy. Biraq qysqa uaqyt ishinde olar izim-ghayym joghaldy. Mening oiymsha búl әdisteme óte qyzyqty, jana әri basqalaryna úqsamaytyn әdisteme. Óitkeni grammatika týsinikti formada, shema arqyly bayandalady», - deydi 3 apta ishinde qazaq tilinde sóileytindey dengeyde ýirengen Qazaqstandaghy Japon elshiligining attashesi Akio Yadihashiy.
«Bizding әdistememiz jeke adamdardyng ómirlerine qatysty 8 taqyryp ayasynda qúrastyryldy. Sonymen qatar, jii qoldanysta bolatyn 400-ge juyq sóz endi jәne 15 shaqty grammatikalyq konstruksiyalar kirdi. Biz Dmitriy Petrovtyng kózqarasyn, biregey әdisin aldyq. Sol sebepti búl konstruksiyalar mening studentterime bir konstruksiyadan birneshe kombinasiyalar jasaugha zor yqpal etti», - deydi memlekettik tildi jedeldetip oqytu әdistemesining avtory, «Parasat jәne Dil» qoghamdyq birlestigining diyrektory Qúralay Mútanova.
kaz.gazeta.kz