«Qazaqtyng úly analary» atty tarihiy-әdeby sazdy keshi
Shyghys Qazaqstan oblystyq Abay atyndaghy әmbebap kitaphanasynda 6 nauryz kýni «Qazaqtyng úly analary» taqyrybynda tarihiy-әdeby sazdy kesh ótkizildi. Sharagha qatysushy qonaqtardy «Halqymnyng asyl analary» taqyrybyndaghy kitap kórmesi qarsy aldy. Kitaphana qyzmetkerleri sharagha qatysushy qonaqtardy halqymyzdyng tarihyndaghy tanymal analar esimimen tanystyryp, analarymyzdyng ómir sýrgen dәuirlerine baylanysty kitaphana qorynda saqtalghan әdebiyetterdi birneshe bólimderge bólip, dәristik sholu jasady. Sharanyng «Úly dalanyng úly qyzdary» bóliminde әigili saq-massaget patshayymy Tomiriys-Túmar hanym, qayratty әri ýstem Terkesh-hatun, batyl әri armanshyl Aysha - biybi, nekede teng qúqyqty Chata, birneshe ret qajylyq jasaghan parasatty Hajyjadji, 15 jyl danalyqtyn ýlgisin kórsetip biylik jasaghan Búhar hatun t.b. tarihta bolghan úly analar turaly materialdardan aqparat berildi. Qazaq halqynyng tarihynda handyq dәuirde ómir sýrgen, tarihy kezenderde kóshbasshy bolghan qazaqtyn әrbir hanynyn, danqty jauyngerdin, batyl da batyr jigittin aqylshysy men kómekshisi, senimdi serigi, jan dosy, jary bolghan dana da tamasha ana-әielder Aybiyke, Ayghanym, Kýnimjan, Bopay hanymdar jayly sharanyng «Qazaq handyghy dәuirindegi hanymdar» bóliminde dәristik sholu jasaldy.
Shyghys Qazaqstan oblystyq Abay atyndaghy әmbebap kitaphanasynda 6 nauryz kýni «Qazaqtyng úly analary» taqyrybynda tarihiy-әdeby sazdy kesh ótkizildi. Sharagha qatysushy qonaqtardy «Halqymnyng asyl analary» taqyrybyndaghy kitap kórmesi qarsy aldy. Kitaphana qyzmetkerleri sharagha qatysushy qonaqtardy halqymyzdyng tarihyndaghy tanymal analar esimimen tanystyryp, analarymyzdyng ómir sýrgen dәuirlerine baylanysty kitaphana qorynda saqtalghan әdebiyetterdi birneshe bólimderge bólip, dәristik sholu jasady. Sharanyng «Úly dalanyng úly qyzdary» bóliminde әigili saq-massaget patshayymy Tomiriys-Túmar hanym, qayratty әri ýstem Terkesh-hatun, batyl әri armanshyl Aysha - biybi, nekede teng qúqyqty Chata, birneshe ret qajylyq jasaghan parasatty Hajyjadji, 15 jyl danalyqtyn ýlgisin kórsetip biylik jasaghan Búhar hatun t.b. tarihta bolghan úly analar turaly materialdardan aqparat berildi. Qazaq halqynyng tarihynda handyq dәuirde ómir sýrgen, tarihy kezenderde kóshbasshy bolghan qazaqtyn әrbir hanynyn, danqty jauyngerdin, batyl da batyr jigittin aqylshysy men kómekshisi, senimdi serigi, jan dosy, jary bolghan dana da tamasha ana-әielder Aybiyke, Ayghanym, Kýnimjan, Bopay hanymdar jayly sharanyng «Qazaq handyghy dәuirindegi hanymdar» bóliminde dәristik sholu jasaldy. Sharanyng «El qorghaghan erjýrek arular» bóliminde Úly Otan soghysynyng otty jyldarynda er-azamatpen birge qolyna qaru alyp, maydan shebine attanghan Mәnshýk Mametova, Áliya Moldaghúlova, ataqty batyr úshqysh Hiuaz Dospanovanyng erlikteri men enbekteri jayly jәne jeltoqsan kóterilisining qúrbandary bolghan arularymyz Sabira Múhamedjanova, Lәzzәt Asanova siyaqty qaysar qazaq qyzdary jayly әngimelendi. Qatysushylar «Sen tarihyndy tanyp bilesing be?» atty viktorinalyq oiyn jýrgizilip, dúrys jauap bergen qatysushylargha syilyqtar taratyldy. Semey memlekettik pedagogikalyq instituty muzyka bóliminin studentteri Isbek Nauryzhan men Sadyqov Qanysh, Á.Qashaubaev atyndaghy filarmoniyanyng әnshisi Baqytjan Týktibaev sharagha qatysushy arulardy merekemen qúttyqtap, qazaq arulary turaly әsem әnderdi joldady.