5. Damolla Biytileuov

Súraq-jauaptyng kelesi kezegi Tashkentte suretke týsken topty kisining ishindegi Damolla Biytileuovke keldi. Ol kezinde "Alashorda" әskerining sabynda bolghandyqtan da, tergeushiler súraqty birden Torghay oqighasyna qatysty qoyghan. Sonday-aq tergeushiler ózderine kýdikti kóringen jaylardy, әsirese, Abdullin men Birimjanov jóninde tәptishtey qazbalaghan siyaqty.

"Damolla Biytileuovting tergeuining hattamasy. 1929 jyl. 3 qantar.

5. Damolla Biytileuov

Súraq-jauaptyng kelesi kezegi Tashkentte suretke týsken topty kisining ishindegi Damolla Biytileuovke keldi. Ol kezinde "Alashorda" әskerining sabynda bolghandyqtan da, tergeushiler súraqty birden Torghay oqighasyna qatysty qoyghan. Sonday-aq tergeushiler ózderine kýdikti kóringen jaylardy, әsirese, Abdullin men Birimjanov jóninde tәptishtey qazbalaghan siyaqty.

"Damolla Biytileuovting tergeuining hattamasy. 1929 jyl. 3 qantar.

(Ekinshi jauap, biraq mazmúnyna oray aldygha salyndy): 915 jyly jәditshe bala oqytu ýshin bizding auylgha óz bolysymyzdyng ishinde túratyn Abdullin Kenjeghaly múghalimdikke keldi. Abdullin bizge kelisimen men eski medreseni tastadym da, Abdullinning mektebine auystym. Ol Ahmet Baytúrsynov pen Mirjaqyp Dulatovty bәrinen joghary qoyatyn. Odan dәris ala jýrip men sonyng yqpalynda kettim de últshyldyq dertine shaldyqtym. (Birinshi jauaptyng basy): 1918 jyly "Alashordanyn" jasaghyna jigitter jinau ýshin bizding auylymyzgha Kenjin men Qaratileuov keldi, olardyng qasynda aqtóbelik Abdullin bar eken. Men ol kezde 18 jasta edim, esh jerde oqymaytynmyn, oryssha bilmeytinmin, tek qana "Qazaq" gazetin ghana oqitynmyn, sol joly olar meni "Alashorda" jaqqa shyghugha ýgittedi. "Alashordanyn" jasaghyna engen song men alty ay boyy jay ghana jasaq (milisioner) mindetin atqardym. Kolchak ýkimeti "Alash" avtonomiyasyn moyyndamaytynyn mәlimdegennen keyin bizding aqtóbelik jigitter auyldaryna qaytyp ketti. Biz Torghaydan mamyr aiynda kettik, alashordalyqtar sonda qaldy. Qys boyy Orynbordaghy qazaq revkomynda istedim de, kóktem shyqqan song auylgha qayttym, onda auylsharuashylyq júmysymen ainalystym.

Kýzge qaray Tashkentke attandym. Espolov, Dulatov, Birimjanov menen keyin keldi, al Dosmúhamedov Jahansha men Halel, Jәlenov Kәrim, Isa Qashqynbaev maghan deyin osynda kelip alypty, men olardy tanymaushy edim. Dulatovty, Espolovty, Birimjanovty búrynnan "Alashordanyn" túsynan biletinmin. Tashkentke Qazaq institutyna týsu ýshin baryp edim, alayda qabyldau uaqyty ótip ketipti de, meni sol instituttyng janyndaghy ýlgi-tәjiriybe mektebine múghalim etip aldy. Men sol kezding ózinde jastardyng arasynda әldebir salqyndyqtyng baryn anghardym. Ol kezde Ádilev pen Bolghanbaev joq edi.

Kýnderding bir kýninde Dulatov maghan: sen býgin redaksiyagha kelip ket, onda Torghaydan, Aqtóbeden, taghy basqa da jerden Tashkentke kelgen bauyrlarymyz jinalady, aqyldasatyn mәsele bar, - dedi. Men onyng búl shaqyruyna qatty tandanyp qaldym, zady meni  "Alashordada" qyzmet etken dep oilap qalsa kerek.

Shaqyrghan jerine barghanda, ol aradan Espolov pen Dosmúhamedov Haleldi kórdim. Alayda búl kesh bosqa ótti, sebebi eshkim de jinalmady. 2-3 kýnnen keyin taghy da kezdesu mezgili belgilendi. Búl  joly Dosmúhamedov Halelding ýiine jinaldyq. Olar әldebir úiym qúru, onyng jarghysyn qabyldau, mýshelikke alu t.b. turaly pikir alysty. Olar úiymnyng josparyn tiyaaqtap, Orynbordan núsqau aludy ne Dulatovqa, ne Espolovqa, әiteuir, ekeuining bireuine tapsyrdy. Dosmúhamedov Halel men Dulatov ekeui búl arada erekshe yqpal jasap, ynta tanytty, qysqasha aitqanda, bar isti sol ekeui sheshti. Sodan keyin Bolghanbaev pen Ádilev keldi. Odan búryn Ádilevti bilmeytinmin, al Bolghanbaevti tónkeriske deyin Orynbor qalasynda birinshi ret kórgemin. Ol sol kýni týnde kelipti, búghan deyin Dosmúhamedov Halelding ýiinde, ne Dulatovtyng ýiinde bolyp, Bolghanbaev pen Ádilev ózara kenes ótkizipti, men ol jinalysta bolghamyn joq. Ol kezde Dulatov TurSIYK-ting jataqanasynda túrdy.

Arada 3 kýn ótkennen keyin taghy da bas qostyq, Ádilev pen Bolghanbaevting Orynbordan kelgenin, olardyng bireui osynda qalatynyn, al Bolghanbaevting shyghys jaqtaghy bir elding shekarasynan ótui kerektigi jóninde aityldy. Men kóp nәrseni týsingemin joq. Bolghanbaevti Jetisugha jibermedi. Ol kezde Validov Búqarada edi, sondyqtan da olar Búqaradaghy Validovke bir ókil jiberu turaly sheshim qabyldady. Bolghanbaev pen Ádilev barsyn - desti. Ol kezde mening dәristerim de bitip edi, sondyqtan da Búqarany kórgim kelip, olarmen birge men de baryp kelsem qaytedi, - dedim, olar kelisimin berdi, nege ekenin bilmeymin olar jolgha shyghugha ýlgere almay qaldy, men qay jerde kezdesetinimizdi aittym da, jolgha shyqtym. Men Qoqangha (Búqara boluy tiyis, óitkeni Qoqan shahary mýldem basqa baghytta - T.J.) týn ishinde keldim de, әskeri  nәzir Arifovtyng ýiine bardym. Kelesi kýni sol aragha Ádilev pen Bolghanbaev ta keldi. Sóitsem, Arifov Validovty biledi eken.

Sol jerde 2-3 kýn túrghan song ózbek arbamen Validovke bet aldyq. Men, Ádilev jәne Bolghanbaev ýsheuimiz attandyq. Validov qaladan tysqary 15 shaqyrymday jerde túrady eken, qalghan ekeumizdi tanymaytyn edi. Biz onyng ýiine keldik, ol ýiinde eken. Ýstine ózbekting aq halatyn jamylyp, qysqa dambalyn kiyip, kishkene bashmaqty ayaghyna ilip, basyna shalma orap alypty, synyq kózildirigi bar eken. Biz eng aldymen shay ishtik. Validov әueli tek Bolghanbaevpen ghana sóilesetinin, bizding toptanyp kelgenimizdi qúptamaytynyn bildirdi. Sodan keyin ekeui baqshagha baryp, onasha sóilesti. Qaytar jolda biz oghan Validovting ne aitqanyn estip-bildik... Sóitsek: biz qazir eng senimdi úiym - basmashylarmen baylanys jasauymyz kerek eken, sonday-aq, Tashkenttegi úiym oghan zerek te qabiletti bir adamdy ózderining ókili etip jibersin jәne búghan kómektesip otyratyn bolsyn, - depti.

Validovten shyqqan song biz Arifovqa qaytyp bardyq, ol ýide ýsheumiz 15 kýndey birge túrdyq. Sodan keyin Bolghanbaev pen Arifov taghy da bir ret baryp qaytty. Ile men Tashkentke qayttym da, Ádilev sonda qalyp qoydy. Búl mamyr aiynyng ne mausym aiynyng basy, әiteuir, kóktem aiy bolatyn. Tashkentke kelgen song men demalys aldym. Men qaytyp kelgennen sәl ghana búryn Dulatov ýielmenin izdep Semeyge ketipti. Ol jeke vagonmen ketipti. Menen eshkim eshtene súraghan joq. Óitkeni, Dosmúhamedovter óte tik minezdi adamdar, al Dulatov asa saq kisi edi. Olar qazir de menimen sóilespeydi. Auylda men auyl sharuashylyghymen shúghyldandym. Búl kezde asharshylyq bolyp jatyr edi.

Osy arada D.Biytileuovten onyng Germaniyada oquda bolghan kezderi súralghan siyaqty.

D.Biytileuov (jalghasy): "Germaniyadan qaytyp kelgennen keyin men Dulatovpen kezdestim. Múnaytpasovtyng (Ol da Germaniyagha oqugha barghan - T.J.) menen búryn keluine baylanysty múndaghylar Validovting Germaniyada túratynyn bilip alypty. Menen: Validov qalay túryp jatyr eken?, - dep súrady. - Jaman túrmaydy, biraq menen eshnәrse berip jibergen joq", - dedim... Keybir jaylardy úmytyp ketuim mýmkin, biraq ta ol turaly kelesi jauabymda tolyq jazyp beruge uәde beremin" - dep, Damolla Biytileuov qol qoyghan.

Ayypker Biytileuov Damollanyng qosymsha tergeude bergen (ózi aitqan kelesi) jauaby.1929 jylghy 26 mausym:

"Mening esime maghan berilgen súraqtan keyin myna jay týsti, men Berlinnen qaytar kezde Dulatovqa mәlimet - habar beru ýshin Birimjanov pen Validov hat jazghan kezde men ol hattyng ishindegi shartty belgilerdi qoyyn dәpterime kóshirip aldym ba, әlde betin jyrtyp ap bere saldym ba bilmeymin, al teri óndeu isi jónindegi kitaptyng ishindegi sózdi kóshirip aldym. Áyteuir, sondaghy jazylghandardyng barlyghyn Dulatovqa berdim, ony esime jaqsy saqtadym. Múnyng barlyghyn Birimjanov pen Validovting kózinshe jәne olar qay jerge ne dep jaz dese - solay jazdym. Sondyqtan da kitaptyng betterining arasyna shashyrap jazylghan sózder ret-retimen jәne mazmúnyna sәikes ornalastyryldy ma, joq, basqasha oqu tәrtibi boldy ma, ony bilmeymin. Teri óndeu isi jónindegi kitaptaghy sózderdi qanday tәrtippen kóshirip berdim, ol da qaperimde qalmapty."

Osydan keyin: "aptaj", "hadrez", "sashgaf",  "kaklem", "nugiy", "latiyf", "Zagidiy", "Zagiyd", "L kadak" - degen sózderdi jazyp, әr betin, әr kýnin kórsetedi. «Shifr» dep jýrgeni osylar. Mirjaqypty, Ghazymbekti qalayda shet elding shpiony etip kórsetuge tyrysqan. Búl ótirikti tergeushi Saenko qúrastyrdy ma? Áriyne, onyng tyrysuynsyz búl is dәl osylay bet almas edi.

Onyng barghany ras bolatyn, ony ózining "Qatiralar" atty 1969 jyl Stanbolda shyqqan esteliginde jazyp qaldyrghan. Onda D.Biytileuovtyng esimi atalmaydy.

Tashkenttegi ýi-ishilik nemese mekeme júmysyna qatysty bas qosulardyng ózin (Mirjaqyp Dulatovtyng Semeyge jýruine baylanysty jinalyp, suretke týsken) D.Biytileuov astyrtyn úiymnyng mәjilisi retinde mәlimdegen. Mysaly:

"Birde meni Dulatov redaksiyagha kel dep shaqyrdy, onda barsam, múnda úmytpasam Espolov, Dosmúhamedov Halel jәne Dulatovtyng ózi otyr eken, songhysy meni olargha óz adamymyz dep tanystyrdy. Men, aqymaq basym, olardyng qoyghan kópshigine masattanyp olardyng aitqanyna kóne berdim. Búl kýni shaqyrylghan adamdardyng birazy kelmegendikten de bir kýndi belgilep, sol kýni H.Dosmúhamedovting ýiinde jinalatyn bolyp tarasty. Kelisilgen kýni olardyng barlyghy Dosmúhamedov Halelding ýiine jinaldy, olardyng eng birinshi talqylaghan mәselesi úiymnyng baghdarlamasy men jarghysyn dayyndau boldy. Egerde janylmasam úiymnyng jarghysy men baghdarlamasyn tiyanaqtau Dulatov pen Dosmúhamedov Halelge tapsyryldy. Ondaghy aitylghan sózderding barlyghy esimde joq, biraq ta olardyng bәri de: "Kenes ókimetining ómir sýruine sanauly ghana uaqyt qaldy", - degenge  sayady, olar múny ana jerde anaday oqigha, myna jerde - mynaday oqigha ótip jatyr dep týsindirdi. Talqylay kelip, Orynbordaghy úiymmen jalghasqan baylanysty terendete beru kerek dep sheshti. Olardyng birde maghan: "Eger de Zәky (Validov) kelgisi kelse, onda ony mindetti týrde Tashkentke shaqyru kerek", - degeni bar. Búdan keyin taghy da bir jinalys ótti. Búl mәjiliste jarghy men baghdarlama talqylandy, onda kimdi qalay úiymgha mýshelikke tartu kerek, úiym ýshin qarajatty qaydan jәne qalay tabu kerek ekendigi kórsetildi. Onyng kóbi este qalghan joq. Tashkenttegi úiymnyng jetekshileri - Dosmúhamedov Halel men Dulatov boldy".

Emin-erkin týzetilgen mәtinning ishindegi sayasy astary bar degen sózderding asty syzylyp, barynsha batyra óndelip, astarly sózder qosylghan. Múny audarghan adam týzetti me, әlde audarma dep tergeushi Petrovtyng ózi óndep jazdy ma, belgisiz. Osydan keyin tergeushiler 1929 jyl 8 qantar kýni Dulatov pen Biytileuovty bettestirgen.

"Biytileuov pen Dulatovtyng betpe-bet jauaptasuynyng hattamasy. 8 qantar. 1929 jyl.

Súraq: (Biytileuovke Qay uaqyttan beri Siz Dulatovty bilesiz?

Jauap: 14-jyldan bastap gazet arqyly biletinmin. Sodan keyin 18-jyly Orynborda ótken qúryltayda kórdim, tek 18-jyldyng kýzinde "Alashordagha" qosylghannan keyin ghana onymen kózbe-kóz tanystym. 1920 jyly kýzde Tashkentke barghanda Dulatovpen taghy da kezdestim.

Súraq: Siz onymen qanday jaghdayda kezdestiniz?

Jauap: Biz men júmys isteytin institutta kezdesip túratynbyz.

Súraq: Dulatov ol kezde qayda júmys isteytin edi?

Jauap: "Aqjol" gazetining redaksiyasynda.

Súraq: Ol kezde oghan kelip-ketip jýrgen adamdar boldy ma?

Jauap: Ol Birimjanovpen jәne Yusupovpen birge TurSIYK-ting jataqhanasynda túratyn, anda-sanda men de sonda baryp jýrdim.

Súraq: (Dulatovqa) Sizding bólmenizde Biytileuoov boldy ma?

Jauap: Kelip ketui mýmkin.

Súraq: Onyng kelgenin ne kelmegenin naqty aita almaysyz ba?

Jauap: IYә, kelip túrdy.

Súraq: (Biytileuovke) Siz ben Dulatovtyng arasynda qanday da bir astyrtyn úiym turaly sóz boldy ma jәne qanday jaghdayda ótti?

Jauap: Mening biletinim: Tashkentte astyrtyn úiymnyng bolghandyghy ghana.

Súraq: Ony kimnen bildiniz?

Jauap: Men ony әueli Dulatovtan, meni keshke qaray redaksiyagha kelip ket degen kýni estidim. Múny ol institutta aitty ma, joq, kóshede aitty ma, ol jaghy esimde joq.

Súraq: (Dulatovqa) Ol oqigha sizding esinizde me?

Jauap: Joq, onday әngime bolghan emes .

Súraq: (Biytileuovke) Sonymen Siz әlgi jinalysqa keldiniz, әri qaray ne boldy, sony aitynyz.

Jauap: IYә, men sonda boldym... Ol mәjiliste Dulatov meni óz adamymyz dep tanystyrdy.

Súraq: (Dulatovqa) Azamat Dulatov, múnday jaydyng bolghany ras pa?

Jauap: Búl adamdy jinalysqa shaqyryp, ózgelerge múny tanystyrghanday jaghday bolghan emes.

Súraq: Mәselen, Biytileuovpen birge Halel Dosmúhamedovtyng ýiinde boldynyz ba?

Jauap: Onday jaghday bolghan emes.

Súraq: (Biytileuovke) Mýmkin siz keybir jaylardy naqtylap aityp, ony Dulatovtyng esine týsirersiz?

Biytileuovtyng jauaby: Dulatovtyng ol ýide bolghanyn men bilemin. Ol ýide oryndyqtar joq bolatyn, sondyqtan da biz qazaqsha maldas qúryp otyrdyq. Búl mәjiliste úiymdastyru júmystary, úiymnyng baghdarlamasy men jarghysyn taldau mәselesi qaraldy. Baghdarlamany birneshe adamnyng birigip jasauy mýmkin emes qoy, sondyqtan ony Dulatov pen Halel Dosmúhamedovke tapsyrdy, әlde bireuine ghana tapsyrdy ma eken...

Súraq: (Dulatovqa) Mýmkin múnday jaydy endi esinizge týsirgen shygharsyz?

Jauap: Onday mәjilis ótken joq. Mening Biytileuovke qoyatyn súraghym bar: qanday úiym turaly aityp otyrsyn?

Biytileuovtyng jauaby: Bir kezde "Alashorda" boldy emes pe, men múny sol úiym ghoy dep úqtym, "Alashordanyn" baghdarlamasy dep týsindim, men búrynghy "Alashordashy" retinde, búlardyng qataryndaghy sarbaz - jigiti esebinde búrynghy jetekshilerimning aitqanyna kónip, sondarynan ere berdim".

Qanday jinalys ekenin ózi bilmeydi, bilmese de astyrtyn úiymnyng mәjilisi ótti dep sendire aitqan.

"Dulatov: Múnyng sózinen mening týsingenim mynau: biz ol jinalysta "Alashorda" úiymynyng mәselesin jәne sol úiymnyng baghyty men jarghysyn talqygha salyppyz. Búl eshqanday da qisyngha kelmeydi, óitkeni kezinde "Alashordanyn" ózining baghdarlamasy boldy, demek, ony talqylaytynday eshqanday da qajettilik joq".

IYә, "Alashordanyn" baghdarlamasy men jarghysy bar, baspasózde jariyalanyp, jinaqta basylghan. Ony qaytalap jazudyng ne talqygha saludyng eshqanday qajettiligi joq bolatyn. M.Dulatov D.Biytileuovtin  búl dolbarynyng ótirigin shygharyp, naqty toytarys bergenine qaramastan Damolla sonday bir "sauatsyz bilmestikpen" qarsy súraq qoyghan.

Biytileuov: Áyteuir astyrtyn úiym qúrghylary keldi. Egerde onyng eshqanday qúpiyasy bolmasa, onda nege búl mәsele pәterde onasha talqylandy (Múnyng da logikasy dúrys - T.J.).

Súraq: (Dulatovqa) Demek Biytileuov ótirik aityp túr ghoy?

Jauap: IYә.

Súraq: Onyng sizge jala jabatynday qanday ókpesi bar edi?

Jauap: Onday ókpe bizding aramyzda bolmaghan siyaqty.

Súraq: (Biytileuovke) Siz Bolghanbaev pen Ádilevting Orynbordan nege kelgenin bilesiz be?

Jauap: Bilmeymin.

Súraq: Olar qanday maqsatpen keldi?

Jauap: Mening oiymsha olardy múnda jibergen Orynbordaghy dәl osynday úiymnyng adamdary.

Dulatovqa qoyylghan súraq: Búl turaly sizge mәlim be edi?

Dulatovtyng jauaby: Ol: ne solay boluy kerek dep joramaldap soghyp otyr ma, әlde, naqty solay boldy dep otyr ma?

Biytileuov: Men ol turaly biletinmin. Orynbordaghy úiym Bolghanbaev pen Ádilevti baylanys jasau ýshin Tashkentke әdeyi jibergenin anyq bilemin.

Dulatovqa qoyylghan súraq: Olardyng keluining maqsatyn bildiniz be?

Jauap: Joq.

Súraq: Jinalysta boldynyz ba?

Jauap: Joq, al Dosmúhamedov Halelding ýiine baryp túrghanym ras.

Súraq: Ádilevting de nege kelgenining mәnisin siz bilesiz be?

Jauap: Joq.

Dulatovqa qoyylghan súraq: Bolghanbaev pen Ádilevting Búqaragha baruynyng sebebi Sizge belgili me?

Jauap: Olardyng qanday maqsatpen ketkenin bilu bylay túrsyn, men olardyng onda barghanynan da habarsyzbyn. Sol kezde men Tashkentte me ekem, sony bilgim keledi?

Biytileuov: Men ketken kezde siz Tashkentte bolatynsyz, al men qaytyp kelgende Sizdi ýiine ketip qaldy dedi.

Súraq: Demek siz Búqaragha baryp qayttynyz ghoy?

Biytileuov: IYә, baryp qayttym. Men bir kezde ózimning ústazym bolghan Arifovke jolyghugha bardym.

Súraq: Al Dulatov ol kisimen tanys pa edi?

Jauap: Ony ashyp aita almaymyn.

Dulatovqa qoyylghan súraq: 1921 jyly sizben baylanys jasau ýshin Validovten bir bashqúrt kelip jolyqty ma?

Jauap: Eshqanday da bashqúrtty bilmeymin.

Biytileuovke qoyylghan súraq: Bir bashqúrt adamnyng kelgeni sizge belgili me, joq pa?

Biytileuov: Ol adamdy mening ózim kórgenim joq, biraq ta Dulatov pen Espolovtyng әngimesinen ol bashqúrttyng kelip-ketkenin anyq bilemin.

Súraq: Ol әngime qanday jaghdayda qozghalyp edi?

Jauap: Álde redaksiyada ma, әlde pәterde me, esimde joq, biraq ta Dulatovtyng Espolovqa: "Sen ony qalay kórmey qaldyn, onyng basynda ýlken qalpaghy bar edi", - dep aityp jatqanyn estip qaldym. Men olardan kim turaly әngimelesip túrghanyn súradym, sóitsem bir bashqúrt kelip ketipti, әriyne, ol Validovting adamy, onyng qaydan kelgenin bilmeymin. Mening ózim ony kórgemin joq, biraq ta ol adamnyng bashqúrt ekenin anyq bilemin.

Dulatovqa qoyylghan súraq: Bashqúrt turaly Espolovpen sóileskeniniz esinizde joq pa?

Jauap: Joq".

Osydan keyin ekeui de qolyn qoyghan. Búghan qosymsha týsinikter berip jatudyng pәlendey qajettiligi shamaly siyaqty. D.Biytileuovting jauabynan naqty shyndyqty angharu mýmkin emes. Olar kezdesip, birge otyrysta bolghan kýnning ózinde de, qanday úiym turaly sóz bolghanyn aityp bere almauy qisyngha kelmeydi. Ózge-ózge, D.Biytileuovting múny týsinetindey sauaty bar bolatyn.

D.Biytileuov, 23 qantar, 29 jyl: „Men Ghazymbek Birimjanovtyng „Alashordadaghy" is-әreketin aita almaymyn, ol kezde men Birimjanovty bilmeytinmin. Onymen Tashkentte ghana tanystym. Biz ol kezde (alash jasaghynda jýrgende - T.J.) Or men Torghay arasynda jortuyldap jýretinbiz. „Alashordanyn" qatarynda Birimjanovty kórgem joq».

Búdan keyin D.Ádilev pen H.Bolghanbaevting aighaqtarynda kórsetilgen jaylardy: „Aldashorda" әskerinde bolghandyghyn, Búqaragha barghanda Ádilev pen Bolghanbaevting Aripovke jolyqqanyn, sodan keyin Bolghanbaevting auyryp bir emshi (?) doktoryna emdelgenin, odan Tashkentke kelgenin aitady.

«...Ahmetsafa Yusupovty men úiymgha mýshe bolghan shyghar dep oilaymyn. Dulatov, Yusupov, Birimjanov ýsheui de Týrksibting jataqhanasynda túrdy, birge qyzmet istedi. Jinalysta men ony kórgemin joq. Meni Dulatov qatty ústady.

Súraq: Olardyng Jarghysynyng mazmúnyn bilesing be?

Jauap: Mening este ústau qabiletim nashar, sol ýshin de osynda otyr emespin be. Oryssha da sauatsyzbyn. Al olar orys tilinde sóilesti. Jarghylarynda úiymgha mýshe bolu ýshin óte bedeldi qayratkerden kepildik alu qajettigi kórsetilgen siyaqty. Mysaly meni úsynghan joq. Al Dosmúhamedov pen Dulatov úsynyldy. Olar endi ghana júmysty bastap, adam tarta bastady ghoy deymin. Olarda tәrtip qatang saqtalatyn. Men Búqaragha óz qarajatymmen bardym. Bolghanbaev Halyq komissariatynyng issaparymen bardy", - deydi.

Alash jasaghynyng qatardaghy әskeri D.Biytileuovting jauaptary osynday mazmúnda jalghasa beredi. Ózin tym qarapayym etip kórsetu arqyly tergeuden qútyludy oilastyruy da mýmkin. Áytpese, sonshama kelensiz adamdy Dulatovtardyng jaqyn tartyp, tapsyrma berui neghaybyl.

1929 jyly 4 aqpan kýni D.Ádilevpen birge 1928 jeltoqsannyng 14 kýni tútqyndalghan Baydullaev Aghabekten jauap alynghan.

A.Baydullaev: «Tergeu hattamasynyng steonogrammasy. Auyzba-auyz jazba. Ádilev Dinmúhamedpen 1922 jyldan bastap tanyspyn. Men óz auylymnan alysqa shyqqan emespin, sondyqtan da júmyssyz jýrdim. Tamyr-tanysym az boldy. Sodan keyin 1925 jyly men Dinmúhamedke bardym, búl kezde ol Shymkentting guberniyalyq sotynda hatshy bolatyn. Onyng tanysy kóp bolghandyqtan da odan meni júmysqa ornalasuyma kómektesuin súradym. Ol: men tayauda Qyzylordagha baramyn, sonda sen menimen birge jýr, - dep úsynys jasady. 1925 jyly shilde aiynda men, Dinmúhamed, onyng bauyry Asqar jәne onyng әieli bәrimiz Qyzylodagha keldik, onda Qojanovtyng pәterine ornalastyq.

Dinmúhamed maghan jәne ózining bauyry Asqargha Qylmysty Izdestiru bólimine ornalastyru turaly ótinish jazyp berdi. Bizdi sol arada qyzmetke aldy da, meni Áuliye-Atagha jiberdi, al onyng inisi Asqar onda barghysy kelmedi. Men ol jerde 1927 jylgha deyin qyzmet ettim, qyzmet ornynyng qysqaruyna baylanysty júmystan bosap qaldym.

Nauryz aiynyng basynda bizding auylgha Ádilev keldi. Jayylma degen jerde ol ózining aghasy Bayseyitting ústalghany turaly habardy estidi de, ol sol arada qalyp, qazir Tama audanynda milisioner nemese shabarman bolyp jýrgen Orazbek Naubaevti Shymkentke jiberip, Bayseyitti ústaghan kim jәne ne ýshin ústady eken, sony bilip kel dep tapsyrma berdi. Ol (Nauryzbaev - T.J.) auylgha qaytyp kelgen son: Bayseyitti Qyzylordagha jiberipti, - degen habar aitty. Sodan keyin Aymauytovqa jolyqqanyn, onyng Dinmúhamedting ózi osynda kelip ketsin - dep tilek bildirgenin aitty. Dinmúhamed maghan ózimen birge Qyzylordagha baryp, aghasynyng jaghdayyn bilip qaytudy úsyndy. Men oghan boryshtar bolghandyghymnan da jigitting serigi bolayyn dep kelisimimdi berdim, sheshem men tuystarymnyng aldynan óteyin dep rúqsat súradym».

Búdan keyin bey-bereket shashyranqy, qiylyspaytyn sózder aitylghan. Múny A.Baydullaevting ózi qate bayandady ma, ne stenogrammagha týsirushi jansaq jazdy ma, belgisiz. Á.Baydullaevting kórsetindisine sensek: Qyzylordagha barghan song D.Ádilevting ózi dalada sekseuilden kýrke jasap alady da, múny M.Espolov arqyly Smaghúl Sәduaqasovqa jiberedi, ol arqyly Sәken Seyfullinmen habarlasyp, hat joldaydy. Olarmen Espolovtyng ýiinde kezdesedi. Qansha partizan bolsa da S.Sәduaqasov pen S.Seyfullindi júmsaytynday bedel D.Ádilevte ol kezde joq bolatyn. Al kelesi bette ol adamy M.Dulatov bop shyghady:

A.Baydullaev (jalghasy): "...Dinmúhamed Goloshekinge qastandyq jasau turaly sóz qozghady, Espolov eshtenede aitqan joq, al Dulatov: "Goloshekindi joldan taydyrghanmen onyng orynyna basqany qoyady, odan qanday payda bar?", - dedi. Onyng sózin Espolov ta qostady».

Sodan keyin ózining D.Ádilovpen birge qalay ústalghanyn, D.Ádilevten Mirjaqyp Dulatovqa qalay hat әkelgenin aitady. Ángime ózining ústaluymen tәmәmdalady. A.Baydullaevting búl mәsele turaly ózge jauaby da osy mazmúndas bolyp keledi jәne auyzeki әngime esebinde jazylghan. Sondyqtan da tәptishtep jatpadyq.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»