Jylqynyng ishin jaryp soghysu taktikasy - qazaq batyrlarynyng jaugershilikte qoldanghan myqty úrys tәsilderining biri. Bir qyzyghy - búl soghys taktikasyn qazaq batyrlarynan 200-300 jyl keyin Fransuz әskerleri birinshi dýniyejýzilik soghysta qoldanypty. Al búl soghys tәsili Europa soghys tarihyndaghy «tanghajayyp úrys taktikalarynyng biri» retinde jazylghan. Qazaq-jonghar soghysynda qoldanylghany turaly qazaq shejirelerinde derekter bar. Degenmen, shejirelerde, tarihy derekterde, dastandarda, romandarda jazylyp qalghanyna qaramastan, qazirgi kezde búl soghys tәsili turaly biletin jandar óte az.

Jylqynyng ishin jaryp soghysu taktikasy - qazaq jau jýrek batyrlarynyng eng songhy qoldanatyn úrys tәsili bolghan. Beyne ózin qúrban etip, jaudy jaryp jiberetin songhy jauynger siyaqty, aqyrghy qaharmandyq, jankeshtilik úrys tәsili retinde qoldanylghan. Qaptaghan qalyng jau basyp kelgende, songhy qalghan batyrlar jylqynyng ishin jaryp, jasyrynyp nemese keudesin qalqan etip, basyp kelgen jaudy bir-birlep atyp, qyrady eken. Búl úrys taktikasyn beygham jatqan qazaq dalasyna tosynnan jongharlar shapqynshylyq jasaghan «Aqtaban shúbyryndy, Alqakól súlama» jyldary elin, ruyn, taypasyn aman alyp qalyp, algha jyljytyp jiberu ýshin, ózderi tosqauylda qalyp, jandaryn piyde etken batyrlar eng songhy jankeshti úrys tәsili retinde qoldanghan.

Búl qiyan-keski úrys әdisining eng songhy amaly bolghan. Sonynda erlikpen qaza tapqan. Qazir osy soghys tәsili jayynda aitylmay, jazylmay keledi. Tipti, jogharyda aitqanymyzday, múny biletin adamdar da óte az. Ózgening qaharmandyq tәsiline, úrys әdisine tanday qaqqansha, qazaq batyrlary qoldanghan osynday tarihy tapqyr taktikalardy әspettep, eske alyp, jazyp, zerttep, tipti jaugershilik turaly kinolarda ózimizding tól soghys tәsilderimizdi kórsetu abzal dep sanaghan niyetimiz osy maqalany jazugha týrtki boldy.

Mysaly, «Tomiriys», «Kóshpendiler», «Qazaq handyghy» siyaqty filimderde jattandy, shetelden kóshirilgen úrys qimyldary men epizodtardy qoldanghansha, osynday ózimizding qaharmandyq úrys taktikalaryn qossa, qúba qúp bolar edi.

Bir qyzyghy, búl tәsildi qazaq batyrlarynan eki, ýsh ghasyrdan keyin qoldanghan fransuzdar osy tapqyr soghys әdisin әspettep, «Europa tarihyndaghy tanghajayyp soghys taktikasynyng biri» retinde jazyp qaldyrsa, Gollivud osynday qorghanu tәsilin qoldanghan shyn tarihy oqighany bayandap, filim týsirip ýlgerdi. 1823 Missury territoriyasyndaghy amerikalyq tәuekelshi Hiu Glasstyng ómirindegi birqatar oqighalardan shabyt alyp, amerikalyq jazushy Maykl Panke 2002 jyly «Tiri qalghan» (Vyjivshiy) degen roman jazdy. Avtordyng osy romandy jazuyna iytermelegen tanqalarlyq shytyrman oqighanyng biri  - «jylqynyng ishin jaru tәsili» bolghan, sol sebepti, búl oqigha romangha erekshe bólim retinde qosylghan. 2015 jyly romandy arqau etip, Alehandro Gonsales Iniyarritu filim týsirdi. 88-shi retki Oskar syilyghynyng 12 nominasiyasyna ie bolghan filimde jergilikti ýndilermen soghys dәuirindegi qiyn-qystau jaghdayda jylqynyng ishin jaru taktikasy kórsetilgen. Shyn mәninde, múnday tanqalarlyq jәne tapqyr úrys tәsilin olardan birneshe ghasyr búryn bizding ata-babalarymyz qoldanghan bolsa da, ony әli kýnge әspettey almay kelemiz.

Endeshe, taqyrypqa arqau bolghan, attyng ishin jaryp soghysu tәsili qoldanylghan tarihy shayqasty naqty dәleldermen bayandayyq.

Tarihy derekter, romandar, dastandar jәne shejirerler boyynsha, 1718 jyly qalyng qalmaq qoly basyp kirgen kezde, qazaq dalasynyng shyghysyn kýzetken elding batyrlary Qúdaynazar Tәnirberdiúly bastaghan jýz sarbazdyng jylqynyng ishin jaryp soghysu taktikasyn qoldanyp, shayqasqany aitylady.

Euraziya últtyq uniyversiyetining professory, tarihshy Jambyl Artyqbaevtyng tarihy derekteme kitabynda Qúdaynazar Tәnirberdiúly batyrdyng osy erligi jazylady. Tarihshy Erkebay Qabyljan «Qyzay eli tarihy derekteri» dep atalatyn derekter jinaghynda da Qúdaynazar Tәnirberdiúlynyng «jylqynyng ishin jaryp soghysqanyn» bayandaydy. Al, Dosber Sauryqúly (1894-1971) «Esengeldi batyr» dastanynda Qúdaynazar batyrdyng attyng keudesin dalda etip soghysqan tarihy shayqasty jazady. Qabdesh Júmadilúlynyng «Daraboz» romanynda da osy jankeshti soghys turaly aitylyp, Qúdaynazardyng jýz sarbazben oirat qolynyng aldyn tosqany bayandalady.

Romangha sәikes, Qúdaynazardyng atqan oghy jerge týspeytin mergen qyzy Kýlayym әkesin qimay, kóshti algha jyljytyp jiberip, jaudyng aldyn tosugha birge qalyp, jýz batyrmen birge erlikpen qaza tapqan.

Dosper Sauryqúly tarihy dastanynda Alakóldegi qazaqtyng qalmaqpen soghysyn surettey otyryp, Qúdaynazar batyrdy ataydy jәne onyng toghyz aghayyndy ekenin jazyp ketedi. Jer qayysqan qalyng qolmen oirat әskerleri shabuyldap kelgende, kóshti algha jyljytyp jiberip, janyn pida etip, tosqauylda toghyz aghayyndydan Qúdaynazar batyr qalady. Qasyna jýz sarbazdy iriktep alyp jaudyng aldyn tosady:

«Aytayyn Qúdaynazar batyrdy endi,
Aghasyn: - Beri kel,- dep, shaqyrdy endi.
Qúttymbet toghyzynyng eng ýlkeni,
Salady aghasyna aqyldy endi.
- Toghyzdan men shyghayyn jan pidagha,
Qaranyz, bala men, siz, qatyngha endi»,- dep jyrlaydy Sauryqúly.

Dastanda Qúdaynazardyng jastay ýsh úly, er jetken bir qyzy bar ekeni aitylady. Shejirege sýienip, qyzdyng atqan oghy jerge týspeytin mergen bolghanyn jetkizedi.

«Sharuasyn basqarghany sol qyz edi.
Ózinde bilim de bar, óner de bar,
maqtasam, sol zamannyng dýldýli edi»,- dep jazady Dosber Sauryqúly.

Ákesimen birge «sholpanday tanghy tughan» sol qyzy qalyp, qalyng jaudyng aldyn bógeydi.

«Sonymen jaugha qarsy sadaq atty,
panalap ólgen attyng keudesinde»,- dep jyrlanady dastanda. Oqigha 1718 jyldar shamasy bolghan delinedi.

Al, 1999 jyly basylyp shyqqan Erkebay Qabyljannyng tarihy derektemeler jinaghynda: «Qalyng jaudyng qolymen neshe kýn, neshe týn aiqasyp, jaudyng aldyn tosyp, kezennen asyrmaydy. El úzap kóshe beredi. Biraq asytyndaghy attaryna oq tiyip, bekinis qalqa bolmaghanda ólgen attyng ishin jaryp jiberip, ishek qarnyn alyp tastap, qyzy ekeui attyng quys keudesine jasyrynyp, jebe atyp, jaudy ilgeri bastyrmaydy. Biraq sonynda oqtary tausylyp erlikpen qúrban bolady.

Qúdaynazardyng jalghyz qyzy da asqan batyr edi. Qarshadayynan әkesine erip jýrip, qúralaydy kózge atar mergen bolghan. Aspangha laqtyrghan bórikti jerge týsirmey sadaqpen dәl tiygizetin, úshyp bara jatqan torghaydy syghalamay atyp týsiretin qol mergen edi. Osynyng aldyndaghy bir shayqasta Qúdaynazardyng qyzy shapqynshylardyng qúz basyna bekingen 15 mergenin atyp týsirip, ózderine jol ashqan edi»,- dep jazylady.

Qabdesh Júmadilovting «Daraboz» romanynda Jonghar qaqpasynan jer qayysqan qalmaq qoly shabuyldaghanyn aityp bylay dep bayandalady:

«Jonghar qaqpasy arqyly Jetisugha oirat qoly basyp kirgende, osy Esengeldi jeti-segizdegi bala eken. Jau әskeri jaqyndap qalghanda, әkesi Qudaynazar batyr qalyng eldi mal-jan, bala-shaghasymen Arqagha qaray kóshirip jiberip, ózi jýz jigitpen qalmaqtardyng jolyn bógey túru ýshin asudy kýzetip qalghan kórinedi. Áyeli kishkentay eki úlyn bir atqa mingestirip, kóshpen birge kete barady da, boyjetken jalghyz qyzy Kýlayym әkesin qiyp kete almay, tosqauyl toptyng qasynda qalady. Kýlayym atqan oghy jerge týspeytin asqan mergen eken. Qiyn asudyng shyghar auzyna bekingen jýz jigit qara qúrym qalmaqty eki kýn boyy beri ótkizbey, arystansha alysady. Jaqyn kelgenin jebege týirep, alysta say tabanynda jýrgenderine tas domalatyp, jau әskerin kóp shyghyngha úshyratady. Aqyry oqtary tausylyp, әbden tityqtap qaljyraghan kezde ghana asudy qoldan beruge mәjbýr bolady.

Eng ayanyshtysy - janaghy jýz jigitting birde-biri tiri qalmapty. Ne bas saughalap qashpaghan. Bәri de tughan jer, ata qonystary ýshin jan qighan... Arada biraz uaqyt ótkende, ýrikken elden adamdar shyghyp, qalghandardyng habaryn bileyik dep qayta oralghanda, shetinen jebege týirelip jayrap jatqan jigitterdi kóredi... Aldymen Qúdaynazar batyrdyng qasyndaghy qyzyna oq tiyse kerek. Qayran er qyzyn qorghashtap ornynan kóterile bergende, ózining de tu syrtynan ajal jebesi qadalyp, ekeui qúshaqtasqan kýii jan ýzipti. Barghandar sol jerde әrqaysysyna jeke-jeke qabir qazyp, qúrbandardy arulap kómipti. Kórgenderding aituynsha, «Qyzay qorymy» atalatyn tas beyitter sol manda әli de túrghan kórinedi.

Osy oqighany Qabanbaygha ana bir jyly Esengeldining ózi aityp bergen-di. Kókiregi qars airyla, kózine jas ala otyryp әngimelegen. Ne ýshin eken, osy әngimeden keyin ol Esengeldini búrynghydan ary jan tartyp, jaqsy kórip ketti. Qazir oilap otyrsa, ekeuining múny bir eken ghoy. Azattyq ýshin alysyp, jau qolynda qaza tapqan әkeler, qyrshyn ketken apalar men aghalar... Búl tirlikte tughan jerimizdi qayta baryp kórsek-au degen ortaq arman búlardy qatty jaqyndastyryp jibergen. Sodan beri Esengeldini azattyq jolynda aqyryna deyin alysatyn, jaudy jenbey kegi bitpeytin naghyz senimdi serik, qaytpas qaysar ini dep tanyp edi…»,- dep jazylady «Daraboz» romanynda Qúdaynazar batyrdyng jankeshti shayqasy turaly.

Osylaysha, Qúdaynazar batyr men qyzy jәne jýz sarbaz eldi aman alyp qalady. Batyrdyng kóshpen birge ketip, tiri qalghan balalary tarihta «ýsh jetim» dep atalady. Ýsh jetimning birin kóterip, birin jetektep, anasy balalarynyng naghashysy Saryýisindi panalaydy. Keyin ýsh jetim eline oralghanda, eldi aman alyp qalghan batyrdyng úrpaghyn kókke kóterip, at shaptyryp, toy jasaydy. Osy toydan keyin, ýshi jetimning biri, әigili batyr Esengeldi men Qabanbay batyrdyng dostyghy bastalady. Daraboz batyr Qabanbay Esengeldini qazaqtyng kemenger hany Abylaymen tanystyrady. Osydan keyingi tarihy oqighalardyng bәrinde Qabanbay men Esengeldi batyr birge jýredi. Áke kegi jýregine tas bolyp qatqan Esengeldi batyr Qabanbaymen birge talay jenisti joryqtar jasaydy. Daraboz batyrmen birge Han Abylaydyng orda jinalystaryna shaqyrylady. Tarihy sheshimder jasaugha qatysady, elshilik qyzmetter atqarady.

Dosper Sauryqúly dastanynda ózining babasy Qúdaynazardyng úly Esenkeldige qatysty búl oqighany erkeshe shabyttanyp jyrlaydy:

«Ýiine qaytqanynda er Qabanbay,
Babamdy Qayyp by men shaqyrdy endi.
Barady ata úlynan júrt bastyghy,
Abylay eldi jiyp jatyr, - deydi.
Qalaysha jaudan aman el qorghaymyz,
Sol jerde qorytamyz aqyl, - deydi».

Tarihshy Jambyl Artyqbaevtyng jazuynsha, sol kezde Burabayda bas batyrlarymen aqyldasqan Abylay endi ýsh jýzding qazaghynyng qaruly azamatyn Úlytaugha jinaugha bel baylady. Búl jaugershilikke toly HVIII ghasyrdyng tura teng ortasy, 50-shi jyldardyng basy bolatyn. Qazaqtyng shejirelerinde búl zamandy:

«Sadaq belde dap-dayar, nayza qolda,
At beldeude túrady, týie – qomda», - dep suretteydi. Qúdaynazardyng úly, Qabanbaydyng zamandas, adal dosy Esengeldi batyr bastaghan «Qyzay elining batyrlary Abylay ordasynyng shyghystan qorghaytyn qalqany qyzmetin atqarushy edi», - dep jazady J.Artyqbaev.

Han Abylaydyng orda jinalystaryna jii shaqyryluy Esengeldini Abylay hangha baylanysty iri tarihy oqighalargha qatysugha mýmkindik beredi.

Pekinde basylyp shyqqan «Qazaq tarihyndaghy әigili adamdary» atty kitaptaghy derekterge sәikes, 1741 jyly Abylay súltan Qaldan-Seren qolyna qapyda tútqyngha týskende, ony qútqarushylardyng biri Qúdaynazardyng úly Esenkeldi batyr ekeni aitylady.

Abylaydy qútqarugha qara qalmaq ordasyna barghan Esengeldi batyr Qaldan Serenge:

Qan maydanda ólmese,
Erge obal bolmay ma?
Úiyqtap jatqan barysqa,
Shybyn da kelip qonbay ma?- dep sózben jengen-di (Qazaq tarihyndaghy әigili adamdar. Esengeldi batyr. Pekin «Últtar baspasy», 25 bet.).

1756 jyly Jonghariyadan Ámirsana bastaghan bir top qalmaq bekzadalarynyng kómek súrap qazaq jerine kelgende, Abylay ordasynyng tapsyrmasy boyynsha Ámirsanagha Esenkeldi batyrlar qomqorlyq jasaghan.

Ámirsana janynda Dauash degen batyrymen birge qazaqtardyng ishine qashyp keledi. Abylay han Ámirsanany Esengeldige tapsyrady. Ámirsana Esengeldi auylynda eki jyl túrady. Osy kezde Ámirsana qotyr bolyp qatty auyryp, qansha daualansa da em bolmaydy. Sonda Esengeldi ózining kók biyesin soyyp, sonyng terisine salyp, Ámirsanany saqaytady. Auyrudan aiyqqan Ámirsana Esengeldimen qúshaqtasyp dos bolady. Sol dostyqtyng qúrmetine Esengeldi batyr ózining balasyna Ámirsana dep at qoyghan. Esengeldining balasy Ámirsanadan taraghan auyl qazir ruly el» delinedi («Qyzay tarihyna qatysty derekter» 16 bet).

Al, Qabanbay men Esengeldining dostyghynyng aitpay ketpeuge bolmaytyn bir túsy - Daraboz batyrdyng Esengeldining balasyna ózining atyn qongy. Qabanbay bastaghan batyr, biyler Qúdaynazardyng úlynyng ýiinde jer dauyn sheship otyrghan kýni Esengeldi batyrdyng әieli bosanyp, úl tabady. Qabanbaygha Esengeldi óz balasyna at qoyyn qolqalaydy.

Búl oqigha turaly «Daraboz» romanynda bylay dep suretteydi:

- Solay ma? Apyr-ay, ә... búl jigitke - kim dep at qoysaq eken?!  - Qabanbay jópeldemede ne aitaryn bilmey, abdyrap qaldy. Árkim әr týrli kenes berip jatyr. Tóbet biy:

- Osy balagha óz atyndy qoysang qaytedi? Keyin eske alyp, aita jýrgenge jaqsy! - dep edi, Boranbay otyryp:

- Áy, óz atyng auyrlau bolady ghoy. Kishkentay neme kótere almay jýrmese! - dep saqtyq bildirdi.

Búl kezde Qabanbay ornynan sәl kóterilip, jas balany qolyna alghan bolatyn.

- Osy balagha yqylasym týsip túr. Óz atymdy-aq qoyayyn, - dedi Esengeldige qarap. - Mening atymdy kótere alsa - Qabanbay bolar. Kótere almasa - Jamanbay bolar! - dep júrtty bir kýldirip aldy da, nәrestening qúlaghyna enkeyip túryp: «sening atyng - Qabanbay!» —- dep ýsh ret aighaylady.

Kópshilik jan-jaqtan jamyray qolpashtap:

- Dәu jigit bolsyn!

- Qabekeng sekildi búl da elin qorghaytyn aruaqty batyr bolyp óssin!

- Tipti osy atty aman-esen kóterip jýruding ózi bir qazaqqa az olja emes qoy! - desip gu-gu etedi...

Sonymen, taghy bir Qabanbay keldi dýniyege. Ol ýlken Qabanbaydyng ornyn ne basar, ne baspas, әiteuir, tiri jýrsin dep tilesti ýidegiler... Biraq kýnderding kýninde osy qúrtaqanday sәbiyden talay úrpaq ónip-óserin, olardyng Qyzay ishinde Qabanbay degen belgili rugha ainalyp, arada eki jýz jyl ótkende sol rudan óz elining azattyghy ýshin aqtyq demine deyin aiqasar naghyz erlerding shyghatynyn onda eshkim boljaghan joq edi, - dep jazylady «Daraboz» romanynda.

«Qazaq shejiresi» kitabynda búl oqigha bylaysha suretteledi: «Esengeldining bir balasynyng aty Qabanbay. Qabanbay men Esengeldi dos bolghan. Esengeldining auylyna Qabanbay qonaq bolyp otyrghanda bәibishesi bosanyp, sonyng atyn Qabanbaygha qoyynyz degende, «Kótere alsa Qabanbay bolar, Kótere almasa Jamanbay bolar», dep Qabanbay óz atyn qoyghan. Osy Qabanbay ruynan keyin batyr kóp shyqqan. Sonyng biri Ataqty Akbar men Seyit» (Qazaq shejiresi. Shinjang jastar-órender baspasy, 1996 jyl. 275  bet. Núrbolat Ospanúlynyng shejiresi).

Múndaghy Akbar men Seyt Shyghys Týrkistanadghy azattyq kóterilisining alghashqy oghyn atqan. Áygili Esbosyn batyr, onyng úly Ákbar, Nauan, nemere inisi Seyitter Shyghys Týrkistandghy azattyq jolyn ashqandar.

On segizinshi ghasyrda tynysh jatqan qazaq dalasyna jonghardyng qalyng qoly tútqiyldan shabuyl jasap, basyp kirip, qazaqty qyrghyngha úshyratty. Qazaq halqynyng basyna búryn sondy bolmaghan zobalang kýn tuyp, «Aqataban shúbyryndy, Alqakól súlamagha» úlasty. Jongharlar qazaq jerining territoriyasyn derliktey basyp aldy. Ýdere shegingen qazaqtar Hodjent, Samarqan, Búqara iyelikterine deyin ótti. «Elim-aylaghan» halyqtyng kóbi Syrdan ótip, Alqakólge jetip qúlady. Keybir taypa-rular Qyzylqúm, Qaraqúm ishine sindi. Qazaq halqy últ retinde joyylyp ketu qaupi tudy. Keybir rular shapqynshylyqta joyylyp ketti. Al joyylmay qalghan qazaq ru-taypalarynyng Qúdaynazar siyaqty batyrlary jandaryn pida etip, elin algha jiberip, әr týrli jankeshti úrys tәsilderin qoldanyp, elin aman alyp qaldy.

Sol batyrlarynyng arqasynda aman qalghan rular men taypalar keyinirek esin jiyp, Esengeldi siyaqty erjetken jas batyrlar qayta atqa minip, Han Abylaydyng tuynyng astyna jinalyp, jaugha qarsy shauyp, el kegin aldy, ata qonysyn qaytardy.

Býgingi el men jer bizge amanat bolghan beybit zamanda jaugershilikte janyn pida etken qazaq batyrlarynyng jankeshti úrys tәsilderin, әsirese, osy maqalada aityp ketkendey, jylqynyng ishin jaryp soghysu taktikalary siyaqty soghys tәsilderin bilu, әspetteu, zertteu, әriyne, bizding mindetimiz.

Qazaq-jonghar soghysynan eki-ýsh ghasyrdan song dýniyejýzilik birinshi soghysta búl taktikanyng qolanylghanyn jazyp, qattaghan fransuzdar siyaqty nemese romanyna, gollivudtyq filimine qosqan amerikalyqtar siyaqty bolmasaq ta, europalyqtardyng ózi joghary baghalaghan «tanghalarlyq úrys taktikalarymyzdy» bilsek, zerttesek, qazbalasaq, nasihattasaq, reti kelgende tarihy filimderimizde kórinis tapsa degen arman men ýmit.

Talghar Dәlelghazy

Abai.kz