Alghash Kenes ókimeti ornasymen bolishevikter Qúdaygha senbeu, Qúrandy moyyndamau ata-baba salt-dәstýrin tәrk etip, janasha ómirge qadam basu turaly úrandy týrkitektesterding ishinde eng әueli qazaq dalasyna tastap kep jiberdi. Býkil qazaq uralap, úly dala qym-quytqa ainaldy. Basoramalyn laqtyryp tastap, anadan bezip qyz ketti, atadan bezip úl ketti. Bizben tili bir, dini bir, arghy tegi bir bauyrlas últtar dәl qazaqtargha úqsap, adam tanymastay ózgeriske týse qoyghan joq.

Ile-shala internasionalizm iydeyasy jýrgizile bastady. Jәne bir qyzyghy, internasionalist bolu o basta tek qazaqtyng mandayyna jazylyp, qazaqqa jýktelgen mindet siyaqty boldy. Áytpese, Qazaqstanda túratyn orystargha qazaq tilin, qazaq mәdeniyetin ýireninder, qazaq halqyn qúrmettender degen sóz aitylghan joq. Kerisinshe qazaq qana orysqa elikteuge, oryssha sóileuge, orystyng mәdeniyetin ýirenuge, býkil basqa últ ataulyny tóbesine kóteruge mindetti sekildi boldy. Sonda ghana naghyz internasionalist bolasyn. Álgi tili bir, dini bir, arghy-tegi bir, bauyrlas últtardyng kóbi taghy da múnday ózgeriske týse qoyghan joq. Sóitsek, sol respublikalardyng basshylary sol kezding ózinde-aq onyng arghy jaghynda orystandyru sayasaty jatqanyn týsinip, óz últyn odan aman-esen saqtaudyng әrtýrli jolyn qarastyrghan eken ghoy. Ony keyin bildik.

Alghash Kenes ókimeti ornasymen bolishevikter Qúdaygha senbeu, Qúrandy moyyndamau ata-baba salt-dәstýrin tәrk etip, janasha ómirge qadam basu turaly úrandy týrkitektesterding ishinde eng әueli qazaq dalasyna tastap kep jiberdi. Býkil qazaq uralap, úly dala qym-quytqa ainaldy. Basoramalyn laqtyryp tastap, anadan bezip qyz ketti, atadan bezip úl ketti. Bizben tili bir, dini bir, arghy tegi bir bauyrlas últtar dәl qazaqtargha úqsap, adam tanymastay ózgeriske týse qoyghan joq.

Ile-shala internasionalizm iydeyasy jýrgizile bastady. Jәne bir qyzyghy, internasionalist bolu o basta tek qazaqtyng mandayyna jazylyp, qazaqqa jýktelgen mindet siyaqty boldy. Áytpese, Qazaqstanda túratyn orystargha qazaq tilin, qazaq mәdeniyetin ýireninder, qazaq halqyn qúrmettender degen sóz aitylghan joq. Kerisinshe qazaq qana orysqa elikteuge, oryssha sóileuge, orystyng mәdeniyetin ýirenuge, býkil basqa últ ataulyny tóbesine kóteruge mindetti sekildi boldy. Sonda ghana naghyz internasionalist bolasyn. Álgi tili bir, dini bir, arghy-tegi bir, bauyrlas últtardyng kóbi taghy da múnday ózgeriske týse qoyghan joq. Sóitsek, sol respublikalardyng basshylary sol kezding ózinde-aq onyng arghy jaghynda orystandyru sayasaty jatqanyn týsinip, óz últyn odan aman-esen saqtaudyng әrtýrli jolyn qarastyrghan eken ghoy. Ony keyin bildik.

Al «demokratiya» dep atalatyn tәjiriybening arqasynda býginge deyin Pavlodar, Petropavl degen qazaqqa ýsh qaynasy sorpasy qosylmaytyn ataulardy ózgertuge qorqyp otyrmyz.

Osyndayda eske týsedi. Sonau Kenes zamanynda Mәskeu gazetteri «ózbek, qazaq, týrkimen, tәjikter kóbeyip barady. Olar balany kóp tuady. Orys azayyp ketti» degen synaydaghy jymysqy maqalalardy jii jariyalap túrdy. Sondaydyng birinde: búl ózbek últy eshqashan dinin, tilin satpaydy.

Qazaqqa endigi jýrgizilip jatqan sayasy tәjiriybe - tolerantty bolu, yaghny bәrine tóze berudi ýiretu. Qalay týsinseniz, olay týsininiz, biraq búl qazaqqa jasalyp jatqan songhy tәjiriybe boluy da mýmkin. Yaghny búghan deyin «myng ólip, myng tirilgen qazaq» endi myng birinshi ret tirilmey qaluy da mýmkin. Búl tәjiriybe týgel jýzege assa, qazaq últ retinde joyylyp, «Kazahstan» degen «obshiy dom»-daghy bir diasporagha ainalary sózsiz. Óitkeni biz eshqashan qauipting aldyn alyp, onyng sebebimen kýresu degendi bilmeymiz. Tek saldarymen ghana kýresemiz. Al saldarmen kýresu degenimizdi dana qazaq bayaghyda-aq «bolar is boldy, boyauy sindi», «jau ketken song qylyshyndy boqqa shap» degen.

Qazaqtar Reseyden tәuelsizdik aldyq degen songhy jiyrma jyldyng ózinde qanshama «bolar is boldyny» bastan ótkermedi desenshi. Kelispegender kelispey-aq qoysyn, biraq sanaly qazaq «Kazahstan - nash obshiy dom» degen sózding astarynda qanday pighyl jatqanyna oy boylatsa artyq bolmas edi. Mýmkin, búl әldebir aghedil jannyng riyasyz kónilmen aita saluy da mýmkin. Eger Kenes Odaghy taraghannan keyin óz aldyna otau qúrghan ózge respublikalar: búl tek bizding el emes, kelgen-ketkenning bәrine ortaq el dep jatsa, búlay dey almas edik. Ony aitasyz, qúramynda tolyp jatqan avtonomiyaly respublikalary bar, 130 emes-au, әlemdegi últ ataulynyng ókili týgel túryp jatqan Reseyding orystary kýnige kóshege shyghyp: «Rossiya toliko dlya russkiyh», «Doloy chujemsev!» dep shulatyp jýrgen joq pa?! Áriyne, tym artyq ketip otyrghany ras. Biraq olar nege qazaqtargha úqsap «tolerantty» bolayyq, bәrine shydap, bәrine tóze bereyik demeydi?!.

Sonymen, qazaq ózi aitqanday «bolar is bolyp, boyauy singesin» baryp, sonyng saldarymen kýrese bastaydy. Ony kýres deuge de kelmeydi. Onysy tәttige ókpelegen balasha «óz elimizde ógey boldyq», «tilimiz ógey bala siyaqty», «teledidarymyzda tek týn ortasy aughanda ghana qazaqsha beriledi», «jer baylyqtarymyz kim kóringenning qolynda», «sheteldikter basynyp jýr» degen siyaqty auzyn tompaytyp, qabaghyn kirjituden әri aspaydy. Kerek deseniz, sonyng ózin qazaqsha basylymdar batyl aitugha qorqyp, on ainalyp oraghytyp, sipaqtatyp, birnәrse aitqan bolady. Mysaly Qazaqstandaghy telearnalardy alyp qaranyz. Sonau jyldary telearnalardaghy qazaq tilining ýles salmaghy 50 payyzdan tómen bolmau kerek degen zang qabyldandy. Kýnder óte kele búl tilding kýndizgi efirdegi ýlesi orysshadan mýlde kem týsip, sol azyn-aulaq qazaqsha kórsetilimderding kóbi týn ortasy aughasyn ghana kórsetiletin boldy. Qazaqtar endi ýki, japalaq, bayghyz tәrizdi týn ortasynda kók jәshikke kóz tigip otyratyn týn qústaryna ainaldy. Áli de solay. Tek «Qazaqstan» telearnasy ghana qazaqsha desek, onyng da biraz kórsetilimderi men filimderi orysshadan tәrjimalanghan. Biz biraz uaqyt sol solaqay telesayasattyng saldarymen kýresken bolyp, býginde oghan da etimiz ólip ketti. Yaghny tolerantty últqa ainaldyq. Qazaq - qiynshylyqqa, nebir auyrtpalyqqa tózimdi últ.

Qazaqqa jasalghan taghy bir tәjiriybe - ony diny tózimdilikke, yaghny tolerantty bolugha ýiretu. Búl sayasy tәjiriybe 1992 jyly 12-shi qantarda «Diny senim bostandyghy jәne diny birlestikter turaly» Zang qabyldana salysymen, eng әueli qazaqtardy 13 ghasyr boyy ata-babasy ústanyp kele jatqan qasiyetti dininen alshaqtatyp, ózge diny sektalargha bet búrghyzu bastaldy. Sol jyldary isher as, kiyer kiyimge jarymaghan qazaqtyng qyz-jigitteri ólmesting qamymen basqa dinderge kirip ketti. Osy zannyng «Missionerlik qyzmet» dep atalatyn 4-1 babyna sәikes elimizding azamattary da, sheteldikter men azamattyghy joq adamdar da Qazaqstanda missionerlik qyzmetti tirkeuden ótkizip alyp, jýzege asyra beruine erkindik berildi. Al osy zannyng 1-1 babynyng ekinshi tarmaghynda missionerlik qyzmetting ne ekenine naqty anyqtama berilgen. Yaghny missionerlik qyzmet - mazmúndap aitsaq, Qazaqstandaghy búrynghy diny birlestikterding jarghylarynda joq diny senimderdi uaghyzdau jәne taratu eken. Búnymen qazaq dalasynda búryn-sondy bolmaghan, qazaq estip-kórmegen kelimsek dinderdi uaghyzdaugha keng jol ashyldy. Sonyng arqasynda 70 payyzdan astam músylman túratyn qazaq elinde bir ghana protestanttyq baghytty tútynushy sheteldikterding 40-tan astam aghymdary, sol aghymdardyng 1400-ge juyq úiymy óz «tәjiriybelerin» býginge deyin jýrgizip keledi. Olardyng kóbi katolikter men protestanttar. Búlardyng elimizde, әsirese qazaq jastary arasynda jýrgizip jatqan diny de, ahlaqy da (moralidyq) arandatu, azghyndatu júmystary turaly qazaqsha basylymdar talay-talay jazdy. Amal ne, biyliktegilerding qoghamdyq pikirmen, әsirese qazaqtyng pikirimen sanaspauy kelimsekterdi degenine jetkizdi. Jetkizgeni emey nemene, myndaghan qazaq qarakózderi kelimsekterding aramzalyq jetegine týsip ketti. Áli de týsude. Biraq keybir biyliktegiler múny týsinse de týsingisi kelmeytin synayly. Olar kimge jaramsaqtanatyny belgisiz, «biz islam memleketi emespiz», «biz islam dinine basymdyq bere almaymyz» dep, birese «biz zayyrly memleketpiz» dep, Europa men Amerika jaqqa qulana qarap qoyady. «Solay desem, sizderge únaymyn ghoy, ә?» degeni shyghar.

Reseyge kelgen migranttar oryssha bilui kerek. Resey Federasiyasynyng qúramyndaghy últtyq respublikalarda da is qaghazdary oryssha jýrgizilui mindet. RF zanynda solay jazylghan. Al Qazaqstandaghy is qaghazdarynda orys tili әli óz kýshinde. Ony aitasyz-au, әl-Faraby atyndaghy Últtyq uniyversiytette kóptegen qújattama, is qaghazdary orys tilinde ekenin kórgende, ne derimizdi bilmedik. Búl últ bolmaudyng basy emes pe? Resey biz tek pravasloviyelik elmiz dep ashyqtan-ashyq aitady. Al endi sonyng bәrine tózimdi, bәrine tolerantty, bәrine erkindik berip qoyghan Qazaqstan atqaminerleri oramal tartyp, úzyn kóilek kiygen qazaq qyzdaryna ghana tózimsiz. Olar oramal tartqan qyzdardan nege qoryqty? Kerisinshe, kóshede jartylay jalanash jýrgen, auyzdarynan araq pen temekining iyisi mýnkigen qyzdardy nege kórmeydi? Múnday soraqylyq qay elde bar ekenin bilmeymiz... Biletinimiz - Qazaqstandaghy kópshilik oryndarda namazhanalar jabylyp, oramal tartqan qyzdargha mekeme, oqu oryndarynyng basshylary qyrghiday tiyerding aldynda Angliya, Fransiya, Beligiya jәne basqa Europa elderinde meshitterge, oramal tartqan әielderge (músylmandargha) osynday qysym kórsetilip jatqan edi.

Áriyne, memleket bolghasyn onyng zan-zәkýnine bas ii dúrys. Alayda sonyng bәri qoghamdyq pikir, halyqtyq oimen sanasyp baryp qabyldanuy tiyis qoy. Qazaqta «jany kýigen adam Jaratushygha da til tiygizedi» degen sóz bar. Olay bolsa, әldebir múnayshylar men shahterler nemese malshylar men eginshiler jalaqysyn ala almay, ýiinde bala-shaghasy as-susyz, jalanash-jalpy otyrghanyna shydamay ereuilge shyqsa, olardy sender tolerantty bolmadyndar, búzaqysyndar dep aiyptau qalay bolar eken?! Sol siyaqty eger bir top adam jerimizdi, jer baylyghymyzdy sheteldikter iyemdenip aldy, olar bizding elimizde jýrip bizdi adam dep eseptemeydi, olar ailyqty bizden әldeqayda kóp alady dep narazylyq bildirip jatsa, olargha tolerantty bolmadyndar dep su shashu, rezina oqpen atudy da qoldau qiyn. Sonday-aq, biz pәlen degen ýlken merekeni toylap, dumandatyp jatqanda senderding jalaqy súrap ereuilge shyghularyng toleranttylyqqa, yaghni, tózimdilikke jatpaydy deuding ózi de syimsyz bolar. Ótkendegi Janaózen uaqighasy kezinde bir poliysey bir jigitti sabap jatyp: «Sendeylerding kesirinen «komendantskiy chas» degen shyghyp, Jana jyldy toylay almaytyn boldyq» dep aiqaylapty... Ol poliyseyding oiynsha әlgi múnayshy jigit aldymyzda hristiandardyng jana jyly - 31 jeltoqsan kele jatyr, sәndi sarayda, taypalghan kólikte, ishkeni aldynda, ishpegeni artynda ghúmyr keship jýrgenderding mazasy keter, tolerantty bola túrayyn deui kerek eken.

Bile-bilseniz, Batys Europa elderinen kelip, bizding Alla taghala jaratqan jaratylysymyzgha jat dinin, óz tilin, nebir adam jiyrenerlik ýrdisterin, dóreki mәdeniyet-symaqtaryn taratushylar osy toleranttylyq degendi óz ynghaylaryna әdemi paydalanyp jýrgen siyaqty. Olardyng osy ynghaylaryna qúlap, tolerantty bolamyn dep óz eline oidan kelgen oiyqqúlaq, qyrdan kelgen qiyqqúlaq kelimsekterding tilin, dinin, salt-dәstýrin, jabayylyq mahabbatyn tóbesine búlaysha kótere berse, qazaq úzaqqa barmay jer betinen joyylyp keteri anyq. Qazir qazaqtargha qyzu jýrgizilip jatqan «toleranttyq» dep atalatyn tәjiriybeni dereu toqtatu ne «dozasyn» azaytu kerek-aq.

Útyry kelgende aita keteyik, osy toleranttyq iydeyasyn kóterip, ony әsirese Qazaqstan siyaqty «ýshinshi әlem» elderine taratyp otyrghan Batys Europa elderinde sol toleranttyqtyng «on ekide bir núsqasy» joq siyaqty. Senbeseniz, siz Angliyagha baryp «aghylshynsha bilmeymin, biraq meni bir tәuir qyzmetke alynyzdar» dep kórinizshi. Mazaq qylyp, quyp shyghady. Kerek deseniz, kóshe sypyrushylyqqa da almaydy. Al olar Qazaqstangha kelip kez-kelgen shonjargha kenesshi ne kómekshi bola salady. Qazir Batysta da, AQSh-ta da ózge elderding mәdeniyetin kórsetu, nasihattau toqtatylyp jatyr. Búrynghyday «mulitikuliturizm», «kópmәdeniyettilik» degenning kýni bitti. Fransiyada - fransuz, Angliyada - aghylshyn, Germaniyada - nemis, Italiyada - italiyan, Ispaniyada - ispan mәdeniyeti uaghyzdalady. AQSh-ta ózge elding mәdeniyetin nasihattau memlekettik satqyndyq bolyp sanalady. Al Qazaqstan mynau jaqsy, mynau jaman dep talghap, tandap jatpastan nebir mәdeniyet deuge kelmeytin kir-qoqysty jinay berui qalay? Ony Qazaqstanda 20 jyldan beri qysy-jazy, kýndiz-týni dýrildetip, ulatyp-shulatyp ótkizilip jatqan toy-tomalaqtyng bir-ekeuine qatysqan adam óz kózimen kóredi. Solardyng birde-biri Europadan, Reseyden, arghy jaghy Amerikadan kelgen jyn-jypyrsyz ótpeydi. Olardyng kelu-qaytu jolpúly, meymanhanasy, ishim-jemin týgel kóteremiz. Qaytarda qaltasyna salyp beretin «syi-aqymyz» jәne bar. Al qazaq basylymdary men teledidar jurnalisteri olardan «Qazaqstan Sizge únady ma?», «Astana qalay?», «Bizding elimizding qonaqjaylyghy qanday eken?» dep súraq qoyyp, olardyng «jaghymdy» jauap bergenine mәz bolyp, sony júrtqa jar salyp jariyalaydy.

Qazaq sheteldikterding ghana emes, óz ishinen shyqqan shirigen júmyrtqalardyng óz tili, óz últtyq bet-beynesi turaly aitqan nebir jýgensizdikterine de toleranttylyq bayqatyp keledi. Qazaq sondaylardyn: «qazaq tili - dastarhannyng ghana tili (yazyk zastoliya), otbasylyq til, ol ghylymy jәne sayasiy-halyqaralyq oidy jetkizuge qabiletsiz, kedey til» dep auzyna kelgenin sandyraqtatqanyna da tózip keledi. Qazaq «búryn qazaqta memleket bolmaghan, qala bolmaghan» degenge de, qazaq týgelge juyq sauatsyz bolghan, olardyng 2 payyzy ghana jazu-syzudy bilgen degen ótirikke de, qazaq orystyng arqasynda adam boldy degenge de tózip shydap keldi. Áli de shydap keledi. Qazaq qazir óz elindegi KTK degen telearnanyng kýndiz-týni Reseyding әnshilerin nasihattap, «nasha kazasha» degenining shalaqazaqty mazaq qylghan bolyp, qazaq tilin orys tilining audarmasy qyp, tolyp jatqan kiyim-búiymnyng qazaqshasy joq (mysaly noskiy-nәski, skoraya pomoshi -skoryy pomoshi, yashiyk-jәshik) degendey qyp, tipti ýy bolyp otau tigip jatqan eki jasqa beretin aq batasyn da oryssha ónin ainaldyryp mazaq qyluyna da, ony kýn sayyn qaytalap otyruyna da «tolerantty» bolyp keledi. Búl «peredachada» joghary bilimdi, jas qazaq ghalymnyng bir qora qoydyng ortasynda túryp alyp, qoylarmen әngimelesuining ózi qazaq últyn qorlau ekenin esi týzu adam birden bayqaydy. Jәne KTK osynyng bәrin qostildi qazaqtargha jýrgizip qoyghan. Sol kórsetilimdi jýrgizip jýrgen 2-3 jigit shynymen-aq әueli ózderin-ózderi, sosyn óz últyn kýlki qyp túrghanyn týsinbeytin bayghústar bolghany ma? Qazir orys gazetteri men oryssha telearnalar qazaqty osylaysha qazaqtyng ishinen shyqqan osyndaylarmen masqaralaudyng әdisin óte jaqsy mengerip aldy. Qazaq osynyng bәrine «tolerantty» bolumen keledi. Al osy KTK-nyng «Mәssaghanyn» jýrgizetin jigit qazaqshagha ylghy orysshany aralastyryp otyrady. Jalpy búl «Mәssaghan» әri arzan da әri aitary joq, jenil-jelpi kýluge túrmaytyn nәrselerdi әzil-qaljyng dep kórsetedi. Qazir qazaq telearnalaryndaghy qazaqsha kórsetilimderdi eger basqa últ adamdary andyp kórer bolsa, olar myna qazaq degen halyq arzanqol da týkke túrmaytyn әzil-qaljynnan, әdepsiz kýlkiden, basqalardan kóshirip alghan «Eki júldyz», kýndiz-týni әn salyp, óleng aitudan, sosyn biylik basyndaghylardy maqtaudan, 20 jylda tútas bir ghasyrdyng sharualaryn tyndyryp tastadyq dep bósuden basqa eshnәrse bilmeytin halyq eken dep qaluy da mýmkin.

IYә, qasiyetti Qúran adam balasyn fәniy-jalghanda jii kezdesetin nebir qiynshylyqqa, jandy da, tәndi de qinaytyn nebir auyrtpalyqqa, ash-jalanashtyqqa tózimdi boludy uaghyzdaydy. Biraq solay eken dep ata-babannan qalghan tiline, ghasyrlar boyy ústaghan dinine, últtyq namysyna, últtyq bolmysyna jasalyp jatqan qiyanat, kesapattyng bәrine sizderdiki jón, «lәbbay taqsyr» dep, qúldyq úryp, jýre beru ezding ghana tirligi shyghar.

Meninshe, býgingi qazaq óz elinde mynaday, jaghdayattardy orynsyz dep tauyp, oghan tózimdi bolmaugha tolyq húqy bar. Ol ýshin heshkim de jauapqa, jazagha tartylmauy kerek. Býgingi qazaq eger Qazaqstanda ózge elden kelgen basqa bir últ ókili:

1.Qazaqty qúrmettemese;

2.Onyng tilin, ata-babasy tútynghan dinin qúrmettemese;

3. Jerin, jer asty, jer ýsti baylyghyn tógip-shashyp rәsualap jatsa;

4.Sol baylyqtardy әldebir shonjarlar shetelge satyp jatsa;

5.Qazaqstannyng kez-kelgen qalasynda, auylynda tym erkinsip, mәdeniyettilik saqtamay, auzyna kelgenin sóileytin bolsa;

6.Ózen-kólderdi, su kózderin lastap býldirip jatsa, oghan tózbeuge, yaghni, tolerantty bolmaugha húqyly boluy kerek.

Iya, tózimdilik, shydamdylyq jaqsy qasiyet. Biraq oghan qosa ar-úyat, últtyq ar-namys degen kiyeli úghymdar da bar. Tózimdi bolu - qorlyq-zorlyq ataulygha kóne beru, últtyq namystan airylu emes. Áriyne, bizding zamanymyzda, әsirese Qazaqstanda últynnyng últtyghy ýshin, últynnyng namysy ýshin kýresu qiyn. Biraq últ ýshin, úrpaq ýshin barlyq qiyndyqqa tózuding ózi azamattyq qoy... Býgingi úrpaq sony jan-dýniyesimen týsinse deymiz.

Tolerantty bolsaq ta, ar-namysty últ bolghangha ne jetsin!

Myrzan KENJEBAY, jurnalist

«Týrkistan» gazeti