Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasynyng 51-babynda  «Mәjilisting toghyz deputatyn Qazaqstan halqy Assambleyasy saylaydy» -dep kórsetilgen.

Demek, Qazaqstan halqy Assambleyasynyng Mәjilistegi toghyz deputatyn saylau Konstitusiyamen arnayy bekitilgen. 

Búl – Qazaqstan halqy Assambleyasyna berilgen óte zor mәrtebe! 

Sonday-aq, «Qazaqstan halqy Assambleyasy turaly» arnayy zang da bar. Atalghan zannyn  6-babynda «5) demografiya jәne kóshi-qon salasyndaghy josparlar men is-sharalardy әzirleuge jәne iske asyrugha qatysu;» jәne «10) shet elderdegi qazaq diasporasyna ana tilin, mәdeniyeti men últtyq dәstýrlerin saqtau jәne damytu, onyng tarihy Otanymen baylanystaryn nyghaytu mәselelerinde qoldau kórsetu;» – Assambleya qyzmetining negizgi baghyttary ekeni ashyq jazylghan.

Bir qyzyghy, Assambleyadan saylanghan deputattar ózderining qyzmetining osy baghyttarynyng ishinde kóshi-qon, shet elderdegi qazaq diasporasy... turaly osyghan deyin bәlendey bir mәsele kóteripti, ol kótegen mәselesin indetip oryndatypty degen sózdi óz basym estigen emespin.

Ótken jyldyng sonynda «Qazaqstan halqy Assambleyasy turaly» zanynda osynday normalar bar ekenin esterine salyp edik, mine jetinshi shaqyrylymnyng Assambleyadan saylanghan Sauytbek Abdrahmanov aghamyz bastaghan toghyz deputaty jaqynda eng bir ózekti mәseleni kóterip, Ýkimetke deputattyq saual joldapty.

«Júmys kýshi artyq ónirlerden adamdardy júmys kýshin qatty qajetsinip túrghan ónirlerge qonystandyru júmysy da jóndi jýrmey jatyr. Túrghyn ýy bólu, jenildetilgen kreditter beru, jayylymgha, egindikke jer uchaskelerin taratu, kósheraqy qarajatyn qarastyru tiyisinshe oilastyrylmaghan. Jana ónirge kóship barudyng ondy tәjiriybesi dúrys nasihattalmaydy. Múnday ýlken iste bolmay qoymaytyn kemshilikterdi alaulatyp-jalaulatyp kórsetu, sóitip qayta kóship ketuge beyim kónil-kýidi kýsheytu, basqa jerge baryp, baghyn synaushylardyng saghyn salghan betten syndyru basym. Tughan jer úghymynyng kendigin, «tughan jer» men «Otan» úghymdary ortaq ekendigin jýrekterge jetkizu jaghy kemshin», - depti deputat Sauytbek Abdrahmanov so deputattyq saualynda.

Óte dúrys aitady Sauytbek aghamyz! 

Ár sózin altyngha balap, kelisemin men!!

Kóship kelushiler men qonys audarushylardyng Ýkimet aiqyndaghan ónirlerge óz dengeyinde ornygha almay jatuynyng basty sebebepterining biri  – osy!!!

«Osy jeti oblysqa etnikalyq qazaqtardyng kóship keluine bólingen kvota 2020 jyly 1378 adam boldy. 2021 jylgha bólingen kvota sany 1426. Ósim joqqa juyq. Ekonomikalyq ahual anaghúrlym kýrdeli bolghan kezding ózinde búl kvota jylyna 10 myng men 20 mynnyng arasynda edi, sonyng arqasynda jylyna memleketting kómegimen 40 mynnan 80 myngha deyin adam shetelderden kóship keletin»-depti Sauytbek agham taghy atalmysh saualynda.

Búl da aiday aqihat!

Jasyryp-jabugha kelmeytin ashy shyndyq!

Sauytbek kókem sol shyndyqtyng bet-perdesin dar-dar etkizip aiyryp, Ýkimetting betine shyjghyryp túryp basypty. Óz basym Assambleyadan saylanghan Saukeng bastaghan deputattargha qatty riza boldym.

Biraq, búl jetkiliksiz!!! 

Assambleyalyqtar «Mәseleni kóterdik, paryzymyzdan qútyldyq...»-dese, Hakim Abaydyng «Is bitti, qu kettisinin» ayaghyn qúshady. Kýn kýrkiregen song jauu kerek! Sauytbek kókem bastaghan top osy aitylghandardyng bir nýktesin qaldyrmay, Ýkimetke oryndatuy tiyis!

Áytpese, bәri bos sóz!

Júrt sóileytin deputattardan sharshaghan, kónili qalghan. Odan góri, bir zangha bir sóilem bolsa da qosqan nemese alghan deputatty jaqsy kóredi.

Jer betindegi deputat ataulynyng eng basty mindeti – aldyna kelgen zangha halyq pen memleketting mýddesine paydaly etip ózgertuler men tolyqtyrular engizu! Olardyng enbegi joldaghan deputattyq saualymen emes, zagha sapaly baptar qosa alghandyghymen baghalanady...

Ol ýshin búl deputattar qanday qadamdar jasau kerek?!!

Mysaly, toghyz deputat atalghan deputattyq saualynda «Júmys kýshi artyq ónirlerden adamdardy júmys kýshin qatty qajetsinip túrghan ónirlerge qonystandyru júmysy da jóndi jýrmey jatyr»-depti.

Búl mәseleni sheshu ýshin, eng aldymen Ýkimetke «Sheteldegi qazaqtardy jәne kóship kelushiler men qonys audarushylardy qoldaudyng úzaq merzimge arnalghan memlekettik jana baghdarlama» qabyldatu kerek!

Odan ary, «Túrghyn ýy bólu, jenildetilgen kreditter beru, jayylymgha, egindikke jer uchaskelerin taratu, kósheraqy qarajatyn qarastyru tiyisinshe oilastyrylmaghan»-depti.

Búl mәseleni sheshu ýshin, qatysty Zandar men normativtik qújattargha ózgertuler men tolyqtyrulan engizu tiyis;

Mysaly, ózindik qosalqy sharuashylyq jýrgizu, baghbandyq jәne sayajay qúrylysy ýshin, sonday-aq sharua nemese fermer qojalyghyn jәne auyl sharuashylyghy óndirisin jýrgizu ýshin jer uchaskelerin beru sharttaryn barynsha jenildetudi nemese azaytudy, tipti joq qylu kerek!

«Múnday ýlken iste bolmay qoymaytyn kemshilikterdi alaulatyp-jalaulatyp kórsetu, sóitip qayta kóship ketuge beyim kónil-kýidi kýsheytu, basqa jerge baryp, baghyn synaushylardyng saghyn salghan betten syndyru basym»-depti Sauytbek agha.

Múnday kelensizdikting aldyn alu ýshin, memlekettik telearnalardyng birinen aptasyna bir ret berilip túratyn, eng keminde, 45 minuttyq arnayy baghdarlama ashyp, ýgit-nәsihatty kýsheytu kerek...

Endi osy kerekterdi iske asyru ýshin, taghy da tolyp jatqan kerekter kerek!

Atap aitsaq, Assambleyadan saylanghan toghyz deputat Memlekttik syilyqtyng laureaty, belgili qogham jәne memleket qayratkeri, aqsaqal deputat Sauytbek Abdrahmanovty aldyghy salyp, onyng beti men bedelin algha tartyp, esik bitkendi tozdyruy, telefon bitkenge tynym bermeui, Mәjilis talqysyna týsken qatysty Zang jobasyn kirpik qaqpay qarauy, zertteui, sóitip tiyisti jerlerine ózgertuler men tolyqtyrular engizuge tabandylyqpen yqpal etui kerek!

Eger, Preziydent aitqanday, «...jogharygha kópirgen aqpar beru ýshin emes, memlekettik mýdde jәne aghayyngha shynayy janashyrlyq túrghysynan» qarasa, búl týiinderdi sheshuge Sauytbek Abdrahmanov aghamyz bastaghan deputattyq toptyng kýshi de, erki de qaptal jetedi. 

Jalpy, qazaq kóshine, shetten oralghan qandastargha degen Ýkimetting kózqarasy tym shirkin-ay emes. Búl turaly aldaghy kýnderde arnayy toqtalatyn bolamyz. Sonday-aq, Ýkimet aiqyndaghan ónirlerding әkimderining de kóbi qúlshynyp túrghan joq.

Sol ýshin Sauytbek Abdrahmanov bastaghan toghyz deputatqa taghy bir ótinish aitudy jón kórdim.

Preziydent Qasym-Jomart Toqaev «Tәuelsizdik bәrinen qymbat» atty jaqynda jariyalaghan maqalasynda «Uaqyt úttyrmay qolgha alyp, dәiekti týrde iske asyratyn taghy bir sharua bar. Halyqtyng qalalyq jerlerge jappay kóshui saldarynan kóptegen auyldarda, әsirese, shekara manyndaghy eldi-mekenderde túrghyndar sany kýrt azaydy. Biz enbek kýshi kóp ontýstik ónir túrghyndarynyng soltýstik jәne shyghys aimaqtargha qonystanuyna qolayly jaghday jasap,   osy júmysty nazarda ústaymyz. Búl – óte ózekti әri  elimizding qauipsizdigine qatysty mәsele. Búghan qosa songhy jyldarda týrli sebepterge baylanysty bәsendep qalghan qandastar kóshin barynsha qoldap, olardy jogharyda aitylghan ónirlerge ornalastyrudy jandandyramyz»-dedi.

Sonday-aq, Qasym-Jomart Kemelúly taghy «Búl eki mәselening de strategiyalyq manyzy bar. Oghan kezekti nauqan retinde qaraugha bolmaydy. Jergilikti biylik múnday júmystardy jogharygha kópirgen aqpar beru ýshin emes, memlekettik mýdde jәne aghayyngha shynayy janashyrlyq túrghysynan jasaugha tiyis»-dep, qadap túryp aitty.

Osyghan baylanysty, Sauytbek Abdrahmanov aghamyzdan Assambleyadan saylanghan deputattyng atynan taghy bir deputattyq saual joldap,  Ýkimet basy men Ýkimet aiqyndaghan jeti oblys әkimining Preziydent maqalasynda aitylghan kóshi-qon mәselesi turaly aldaghy jerde qanday naqty joba-jospary, baghdarlamasy, sheshimi jәne janalyghy bar ekenin súrap biludi ótinemin. 

Zor qúrmetpen, 

Auyt Múqiybek

Abai.kz